Arutelu:Nuuk

Ka taani keeles paistab ametlik nimi olevat Nuuk. Andres 31. märts 2006, kell 12.11 (UTC)

Taani keeles on ametlik nimi ka Nuuk. Vaata nende kodulehte. Kas leiad kuskil nime Godthaab? Godthaab on taani keeles Nuuki nimi sama palju kui Tallinna nimi on saksa keeles Reval. --Metsavend 31. märts 2006, kell 12.36 (UTC)

Igatahes omavalitsuse kodulehel kasutatakse taani keeles ainult nime Nuuk. Ka taani viki artikkel kannab nime "Nuuk", teine nimi esitatakse rööpnimena. Andres 31. märts 2006, kell 12.41 (UTC)

Palun vaadake esmalt KNABi ja seejärel taani vikit ja seejärel norra vikit. Nuuk on gröönikeelne nimi. Taani- ja norrakeelne nimi on Godthåb. Taani viki ütleb otsesõnu på dansk Godthåb. Metsavenna tehtud parandused muutsid artikli valeks! Norra vikis on artikli pealkiri "Godthåb". See ei ole "endine nimi". - Urmas 31. märts 2006, kell 13.14 (UTC)

Samuti palun mitte sassi ajada omavalitsust ja asulat! Otepää valla ja Otepää linna puhul me seda millegipärast ei tee, kuid miks siis kaugemate kohta puhul? - Urmas 31. märts 2006, kell 13.15 (UTC)

Tallinna kohta: Reval on Tallinna saksakeelne nimi kindlasti. Paralleel Tallinn-Reval ei ole kõige õnnestunum ka näiteks põhjusel, et Eesti ei ole Saksamaa valdus. Gröönimaa Taani oma paraku on. Eri keeltele jäävad nendekeelsed nimed alles igal juhul. Ükskõik, kuidas venelased Petserit, Jaanilinna, Viiburit, lätlased Riiat, soomlased Turut omas keeles nimetavad, eestikeelsed nimed jäävad ikka alles. - Urmas 31. märts 2006, kell 13.49 (UTC)

Siinkohal ei saa jätta märkimata, et ka kõik need Petserid, Riiad ja Turud ei ole kõige õnnestunumad näited. Taanlased on ise otsustanud kasutada nime Nuuk. Eestlased on otsustanud, et kasutavad edasi nimetusi Riia ja Peterburi. Venelasi ja lätlasi see eriti ei huvita, kuidas me neid linnu nimetame. Küll huvitab eestlasi kuidas venelased Tallinn kirjutavad ja samamoodi huvitab gröönlasi, kuidas taanlased nende pealinna nimetavad. Olen nõus, et nimi jääb alles varem ilmunud kirjandusse ja dokumentidesse, kuid rääkides tänapäeva linnast kasutatakse uut nime Nuuk. Nimi vahetus. Nii lihtne see ongi. Uus nimi taani keeles on Nuuk. Kõnekeeles ei saa nime Godthåb ära keelata, kuid suurem osa taanlasi on olukorraga leppinud. Küsimus taandub sellele, mida me selles tabelis õigupoolest näha tahame. --Metsavend 31. märts 2006, kell 21.40 (UTC)

Taani viki ütleb: Byen er kendt som Godthåb, selvom dens officielle navn har været det grønlandske Nuuk (som betyder næsset) siden selvstyret trådte i kraft i 1979. St: "Linn on tuntud Godthåbi nime all, kuigi ametlik nimi on alates omavalitsuse jõustumisest 1979 olnud gröönikeelne Nuuk (mis tähendab 'neem')." Loomulikult on Godthåb taanikeelne nimi, kuid mitte ametlik taanikeelne nimi. Omavalitsuse lehel räägitakse ka linnast. KNAB ei ütle ju, et Nuuk ei ole taanikeelne nimi: KNAB ei pretendeeri täielikkushttp://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Nuuk&action=editele. See, et ta on grööni päritolu, ei tee ju teda mittetaanikeelseks. Taani vikis peetakse silmas nime päritolu.

Peale selle, kuigi Gröönimaa on olnud Norra koloonia ja linn on rajatud norralase poolt, on problemaatiline, kas tuleb mainida norrakeelset nime. Andres 31. märts 2006, kell 13.53 (UTC)

Avalauses sulgudes esinev väide on oma praegusel kujul, erinevalt endisest kujust, vale. Kindlasti ei ole linna taanikeelne nimi Nuuk. Küll on taani keeles ametlikult kasutatav nimekuju Nuuk. Tabelis ei tohi kindlasti olla taanikeelse nimena Nuuk (taani keele rida tuleb sellisel juhul lihtsalt ära koristada!). Taastada tuleb avalause sulgudes olnud osa või kõik sulgudes olev kustutada. - Urmas 31. märts 2006, kell 14.19 (UTC)

Kuidas saab taani keeles ametlikult kasutatav nimekuju mitte olla taanikeelne?

Arvan, et nimede kohta tuleb kirjutada omaette alajaotus, kus saab asja ära seletada. Tabelis aga tuleks esitada grööni- ja taanikeelne ametlik nimi. (Eeldan, et tabel on mõeldud ametlike nimede jaoks; võib-olla ma eksin). Andres 31. märts 2006, kell 17.27 (UTC)

Taani keeles ametliku kasutatav nimi saab vabalt olla mingist muust keelest. Nt enamus eesti keeles kasutatavaid nimesid on muukeelsed. Eestikeelseid nimesid Eestist väljapoole jääva maailma kohta pole just kuigi palju ja tihti kipuvad needki kaduma: mõned käivad Eestist kahjuks Sankt Peterburgis, mitte Peterburis; enamasti ei kasutata meil selliseid Läti linnade nimesid nagu Võnnu ja Volmari (eestikeelse nime tarvitus on reeglina ainult ajaloolises kontekstis :( ). Mõned eesti keeles kasutatavad nimed on pärit hoopis kolmandatest keeltest - Bukarest ja Lissabon saksa keelest, Casablanca hispaania keelest.

Tabel ei ole mõeldud ametlike nimede jaoks, vaid esitamaks nime ametlikes ja kohalikes keeltes (nt võru- ja setukeelsed nimed). Tabeli üks eesmärke (see pole minu väljaöeldud) on näha, mis keelest pärit nime me eesti keeles kasutame (Lissaboni-tüüpi juhtumid tuleb siiski eraldi välja kirjutada). - Urmas 31. märts 2006, kell 20.45 (UTC)

Gröönimaal pole ainus ametlik keel grööni keel. Linna nimi on tabelitesse märgitud ametlikes keeltes (=/ "ametlik nimi").

Mall "vaidlustatud" võiks siiski vaidlustaja seisukohaavalduseni tagasi saada. - Urmas 31. märts 2006, kell 20.53 (UTC)

Minu arust on desinformeeriv tabelisse kirjutada 'taani Godthåb'. Godthåb on ajalooline nimi, kuid tabelist see ei selgu. Tänapäeval kasutatakse taani keeles nimetust Nuuk. Nimi Godthåb seostub koloniaalse minevikuga. Nimest tuleks eraldi lõik artiklisse kirjutada. Tundub, et ma pole selleks piisavalt kompetentne. --Metsavend 31. märts 2006, kell 21.10 (UTC)

Võrdlus Riia jms linnadega on igati omal kohal. Ma rääkisin nimeliikidest, mitte poliitilisest viisakusest. Taanikeelne nimi kui selline on nimeliik (eksonüüm; nagu ka 'Riia'). Koloniaalne minevik jms kuulub aga poliitika valdkonda [neid kaht ei maksaks samasse patta panna]. Se's osas on taanlased kindlasti tunnustust väärt, et tunnistavad Gröönimaa õigusi (iseolemisele?), sh nimede kaudu. Nimedega "mängimine" pole sugugi tühiasi - nt Venemaal on poliitikuid, kes räägivad "Tartu rahu", ja on poliitikuid, kes räägivad "Jurjevi rahu". Väga palju ei ole vaja pead murda, kes neist kuidas Eestisse suhtub. - Urmas 31. märts 2006, kell 22.06 (UTC)

Mul on igatahes ettepanek kasutada tabelis ainult ametlikke nimesid ja muudest nimedest vajaduse korral rääkida tekstist. Asi on selles, et riikide ja haldusüksuste tabelites on meil ju ainult ametlikud nimed. Kust peab lugeja teadma, et tegemist ei ole ametliku nimega? Teisest küljest muidugi, kust peab lugeja teadma, et tegu on ametliku nimega? See on üldse tabeli halb külg, et selles antud info ei ole üheselt mõistetav. Seetõttu peaks minu meelest tabelis olevat infot tekstis dubleerima. Tabel on ainult näitlik abimaterjal.

Kõik võõrnimed on eestikeelsed sõnad. Neid hääldatakse eesti keele fonoloogilises süsteemis ja käänatakse eesti keele morfoloogia järgi. Niisamuti on ka Nuuk taanikeelne sõna. Juhul kui tabel ei ole ametlike nimede jaoks, tuleks tabelis ära tuua mõlemad ning märkida ühe juurde, et see on ametlik nimi, teise juurde, et see on varasem ametlik ja praegune mitteametlik nimi. Andres 1. aprill 2006, kell 03.01 (UTC)

Tabelis ainult ametlike nimede esitamisega ei ole nõus. Nii toimides ei tohiks me tabelisse kirjutada sõnu "Jaanilinn", "Petseri", "Peterburi", "Petroskoi". Need ei ole ju ametlikud. Ametlikku infot taga ajades - kui ametlik on tabelis toodud linnade rahvaarv, linnade koordinaadid ei pruugi olla antud linna 0-punkti või maanteede 0-punkti järgi. Igasugused sorbikeelsed nimed tuleb Saksamaa linnade juurest ära koristada. Jne, jne.

See ei ole sobiv võrdlus. Me teeme eesti vikit ja seetõttu on igal pool esikohal eestikeelsed nimed. Eksonüümide puhul ei saagi need ametlikud olla, sest eesti keel on ametlik keel ainult Eestis. Rahvaarv ei saa olla ametlik samas mõttes mis nimi, seda ei kehtestata seaduse või määrusega. Sorbikeelsete nimede suhtes ma ei tea, aga arvan, et nad võivad küll teatud juhtudel ka ametlikud olla. Sorbi keelel on vist mingi kohaliku ametliku keele staatus teatud piirkondades. Sama kehtib ka Rumeenia linnade ungarikeelsete nimede suhtes. Sarnaseid juhtumeid on väga palju ja oleks hea, kui me paneksime paika mingid reeglid, kuidas neid nimesid esitada. --Metsavend 1. aprill 2006, kell 10.39 (UTC)

Püüdsin sorbi keele suhtes asja uurida. Saksa vikis on öeldud, et ametlik keel ta kuskil ei ole, kuid Lausitzis on näiteks tänavate ja asulate sildid kahes keeles. Muidu olen Metsavennaga nõus. Peale selle, ka eesti keele puhul tuleb esitada rööpnimed, kui need on. Ja näiteks on "Pskov" on "Pihkva" kõrval rööpnimi, sest seda tohib eesti keeles kasutada. Üldse, eestikeelsete välismaa kohanimede puhul ei ole üldjuhul jutt mitte ametlikust, vaid lihtsalt keeleliselt korrektsest nimekujust. Andres 1. aprill 2006, kell 16.30 (UTC)

Üks asi on taanikeelne sõna ja teine taanikeelne nimi. 'Pskov' võib olla küll kirjas eestikeelses tekstis, kuid ta ei ole tolle linna eestikeelne nimi. - Urmas 1. aprill 2006, kell 08.18 (UTC)

Ma ei taha end siia suhtkoht minu jaoks mõttetusse arutelusse segada, aga kahjuks pean nentima, et olen näinud kui sa ise oled parandanud Venetsueela Venezuelaks ja Veneetsia Veneziaks... samas on need sama vähe eestikeelsed nimekujud kui Pskov... - Ahsoous 1. aprill 2006, kell 17.54 (UTC)

Pihvka ja Veneetsia - Venetsueela, ehkki võivad tunduda sama juhtum, on siiski natuke eri tüüpi asjad. - Urmas 2. aprill 2006, kell 06.56 (UTC)

Millised nimed tabelis esitada, see on kokkuleppe asi. Olgu siis peale, et tabelis on nimed kohalikes keeltes. (Muide, lugeja seda igatahes tabelist teada ei saa. Mina igatahes lugejana arvasin, et esitatakse ametlikud nimed ametlikes keeltes, sest näiteks riikide puhul see nii on. Mingite muude amdmete ametlikkus ei ole silma torganud. Ka ametlike nimede puhul pole ju asi andmete ametlikkuses, vaid pigem esitatakse andmed ametlikes keeltes.)

Minu meelest tuleks praegusel juhul ära tuua nii ametlik kui ka mitteametlik taanikeelne nimi. Kui me toome ära ainult mitteametliku nime, siis see on minu meelest küll eksitav. Ja üldse, kui on olemas rööpnimed, peaks nad kõik ära tuua.

Ma ei ole nõus, et Pskov ei ole eestikeelne nimi. Kui nimi on eestikeelne sõna, siis on ta ka eestikeelne nimi. Asi on lihtsalt selles, et ta ei ole eksonüüm, ta ei ole eestipärane nimi. Andres 1. aprill 2006, kell 08.36 (UTC)

Ametlike nimede esitamisega on see häda, et nende esitamiseks peaks olema kättesaadavad vastavad dokumendid, kus need nimed ametlikult kinnitatuna kõik kirjas. Kui paljudel riikidel sellised nimistud olemas on ja paljud noist meile kättesaadavad on, ei julge pakkuda. Küll aga on võimalik esitada nime ametlikes või kohalikes keeltes. Need keeled on iga piirkonna kohta teada. Kohanimede teadasaamiseks nendes keeltes piisab aga lihtsatest teatmeallikatest ja kaartidest. - Urmas 2. aprill 2006, kell 06.56 (UTC)

Ma ei ütle, et me peame tingimata piirduma ametlike nimedega. Aga riigitabelis ja haldusüksuse tabelis me ju esitame ametlikud nimed. Pole nõus sellega, et ametlikku nime saab teada ainult dokumentidest. Minu meelest piisab ka siin lihtsatest infoallikatest. Kust me siis riikide ametlikud nimed teada saime? Minu arvates piisab ametlikust kodulehest. Andres 2. aprill 2006, kell 07.00 (UTC)

Tabelile peaks lisama selgituse, mis alusel nimed on valitud, muidu on nimede valimisest vähe kasu. Või siis tuleks info dubleerida ja täiel kujul esitada artikli tekstis. Eelistan viimast. Andres 2. aprill 2006, kell 07.08 (UTC)

Praegu puudub tabelist taanikeelne nimi. Selle saab lisada siis, kui on kokku lepitud, mis tüüpi nimesid tabelis esitatakse. Võtsin vaidlustuse praegu maha. --Metsavend 27. august 2006, kell 21:25 (UTC)

kahjuks ei jaga seda keelt da:Diskussion:Godthåb - Ahsoous 27. august 2006, kell 21:34 (UTC)

Vaata parem da:Diskussion:Nuuk. --Metsavend 27. august 2006, kell 21:39 (UTC)

vahet pole... taanikeelne nimi on ikkagi see mis Urmas siin ära toob... aga imho võiks infotabelites olla tnduvalt rohkem andmeid kui seal praegu on... kuigi see mõningatele ei meeldi (vt näiteks Malli arutelu:Riigi info... minu arvates on konkreetse sisuga ja suht ühtviisi vormistatud tabelitest andmeid lihtsam üles leida ... ja tegelt ka leian, et riigi osa (provintsi) ja riigi enda kohta käivad tabelid peaksid olema ühe ja sama kujunduse ja paigutusega /selle vastu paistis näiteks Urmas olema... ja oma tabelite ümberkujundamise käigus on ta teinekord ka andmeid seda tehes üleüldse ära kaotanud (: / -- Ahsoous 27. august 2006, kell 21:58 (UTC)

On vahet. See on taanikeelne mitteametlik nimi. Nuuk on ametlik. Aga ma olen ka selle poolt, et tabelis võiks rohkem infot olla. --Metsavend 27. august 2006, kell 22:02 (UTC)

Taanikeelne nimi on Godthåb, nii nagu näiteks inglise keeles on Varssavi Warsaw, Milano saksakeelne nimi Mailand, Rijeka itaalia keeles Fiume, San Sebastián baski keeles Donostia jne. - Ahsoous 27. august 2006, kell 22:33 (UTC)

Jah, see on põhimõtteliselt küll nii, aga siin on üks nüanss. Taanikeelne ametlik nimi on Nuuk, mitte Godthåb. Loetletud juhtumitel niisugust erinevust ei ole, välja arvatud "Donostia-San Sebastián", mis on ametlik nimi nii baski kui ka hispaania keeles. Andres 27. august 2006, kell 22:42 (UTC)

Mul ei ole midagi selle vastu, et tabelis on infot kui palju tahes (nende jaoks, kellele meeldib infot tabelist otsida), aga ma leian, et kogu tabelis olev info peaks olema tekstis dubleeritud, sest muidu peab lugema teksti ja tabelit korraga. Peale selle, tabel jääb alati mittepaindlikuks, nii et korrektne info (koos kõigi vajalike nüanssidega) ei pruugi tabelisse ära mahtuda, või siis läheb tabel nii kirjuks, et kaotab ülevaatlikkuse. Andres 27. august 2006, kell 22:07 (UTC)

Info dubleerimine on minu arvates liigne. Alates geograafilistest koordinaatidest ja lõpetades maakoodide ning üladoomenitega.

Kui artikkel on väga lühikę siis ei ole küll mõtet infot dubleerida. Aga kui artikkel muutub pikakş siis on väga imeliķ kui rahvastiku all jäetakse praegune elanike arv mainimata võikirjeldatakse pikalt-laialt asukohta aga koordinaate ei mainita jnė See segab oluliselt lugemist. Lugejal on õigus eeldada, et ta saab kogu info tekstist kättė. Ta ei pruugi teadą et nüüd, sellel kohall on tarvis täiendava info saamiseks tabelisse kiigatą ning arvab, et vastavat infot lihtsalt ei olė Mõni lugeja eelistab tekstį mõni tabelit. Ei tohiks seada neid halvemasse olukordą kellelel ei meeldi tabeleid lugeda. Pealegi vajavad tabelis toodud andmed enamasti täpsustamist. Tabel on ikkagi sellekş et teatud eriti vajalikud andmed oleksid kiiresti leitavad. kui need on eriti vajalikud andmed, siis ei tohiks neid seda enam tekstist välja jätta. Andres 28. august 2006, kell 07:44 (UTC)

Väite, et tabelis toodud andmed vajavad enamasti täpsustamist, leian ülekohtuse. Olen süstemaatiliselt korrastanud tabelite andmeid, vähenud suvalisi, ilma aastaarvude jms-ta tekstijuppe "elanike arv on...". Ka Sulle pole teadmata, millistele allikatele tuginedes need andmed kirja saavad. Aasta-pooleteise eest olid need allikad usalduväärsed ja nende andmed kasutamiskõöbulikud. Kas nüüd on midagi muutunud?

Ma ei mõtle täpsustamise vajaduse all mitte seda, et andmed on ebatäpsed, vaid seda, et andmete täpne kontekst ei ole avatud. Näiteks on riigitabelis iseseisvumise aeg. Paljudel juhtudel vajab täpsustamist, mida iseseisvumise all mõeldakse. Andres 28. august 2006, kell 14:11 (UTC)

... ja mõnele meeldivad graafikud jne. Pean pikki artikelid andmeesituse seisukohast halbadeks - kas suudad pea anda, et andmete täpsustajad on teinud täpsustused kogu tekstis ja artikli sees ei esine vasturääkivusi? Mida annab nt lause "Riigi pindala on 23 092 km²"? Asjal oleks tõesti mõtet, kui juttu oleks ka pindala muutumisest - kui mitu km2 ühele või teisele naabrile loovutati vms. Lihtsalt numbrist märksa olulisem on nt see kui mitu protsenti on soid, metsi, rohumaid jt. Numbreid ei pea kummardama, nad on lihtsalt taustinfo. Vähemalt selles osas, mis geograafiat puudutab (ja jätke geograafiat puudutavad asjad palun geograafide hooleks otsustada, kas on vaja või mitte). - Urmas 28. august 2006, kell 13:50 (UTC)

Sellega, mida Sa praegu räägid, olen nõus. Teatud infot on tõesti kõige otstarbekam ja ülevaatlikum tabeli või graafikuna esitada. Samalaadsed andmed võib tõesti tabelina esitada, aga need tabelid peaksid olema koos selgitustega tekstisse põimitud.

Praegustesse riigitabelitesse ei paigutata ju ainult taustinfot. Kas näiteks pealinna ja presidenti ei tohiks tekstis mainida, sest nad on tabelis juba sees? Ja kui pikalt-laialt on juttu pindala muutumiseks ning jaotusest maakasutuse liikidest, aga hoidutakse praeguse pindala mainimisest, sest see on infotabelis olemas? Andres 28. august 2006, kell 14:11 (UTC)

Mis nimesid puudutab, siis malli-tabelit tehes ei olnud minu idee mitte ametliku nimekuju linna tabelisse saamine, vaid näidata, et linnal on mitmeid nimesid ja millise keele nime me just kasutame. Malli tegemise järel toimunud arutelu tulemusena pidid tabelisse saama nimed ametlikes ja kohalikes keeltes (see arutelu oli vist seotud mh ka Daugavpilsiga). Nimi ametlikus keeles on aga hoopis midagi muud, kui ametlik nimi ametlikus keeles. Seega on kohta mõlemale taanikeelsele nimele. Ja märkus selle kohta, kas nimi on ametlik või mitte, tuleb lisada selliselt nagu on Albaania linnadel märkused juures. Ja kogu lugu. - Urmas 28. august 2006, kell 06:35 (UTC)

Kui tabelist on nähą milline nimi on ametliķ miline mittę siis võib tõesti mõlemad tabelisse panna. Aga see info tuleb kindlastti tekstis üle korratą sest tabeli puhul ei tea kunagį kas ta on ammendavalt täidetud või mis põhimõttel ta on koostatud. Andres 28. august 2006, kell 07:44 (UTC)

Ei mõista etteheidet. - Urmas 28. august 2006, kell 13:51 (UTC)

See polegi etteheide. Lihtsalt tabel kui niisugune on lakooniline ja skemaatiline ning pole täit kindlust, mis ta öelda tahab. Näiteks ei ole ju tabelis enamasti öeldud, et on tegu ametlike või kohalike keeltega või veel midagi. Samuti ei tea, kas tabelis on loetletud (kas peavad olema loetletud) nimed kõigis mingi kriteeriumi (millise) järgi valitud keeltes. Andres 28. august 2006, kell 14:11 (UTC)

Mis staatus ühel või teisel keelel kuskil riigis või riigi piirkonnas on, peaks minuteada kirjas olema vastava keele artiklis. - Urmas 28. august 2006, kell 14:22 (UTC)

Ideaaljuhul on küll. Aga 1) sealt otsida on liiga tülikas, artikli infoväärtus kasvaks, kui seda saaks artiklist teada; 2) pole selge, mille alusel on keeled valitud, seetõttu on info konteksti raske mõista. Andres 28. august 2006, kell 14:32 (UTC)

Ja tabeli tüübi järgi riike haldusüksustest eristada pole minu meelest mõtet, sest see erinevus on teada ainult kitsale ringile. Andres 27. august 2006, kell 22:09 (UTC)

praegu paraku kasutatakse erinevat lähenemist... eks te arutage seda teemat... /mina lähiajal ei sekku/ - Ahsoous 27. august 2006, kell 22:33 (UTC)

Kas ei peaks seda arutama mingil muul lehel. Sellel artiklil küll ei riigi ega haldusüksuse tabeliga pistmist ei ole. - Urmas 28. august 2006, kell 06:35 (UTC)

Palun vii arutelu üle sobivale lehelė Andres 28. august 2006, kell 07:35 (UTC)

Viidagu (kes soovib diskussiooni üles võtta). - Urmas 28. august 2006, kell 13:50 (UTC)

Ettepanek: lõpetada riigi tabelit puudutav diskussioon sellel lehel. Meil oleks vaja riigiinfo tabeli malli (praegu seda pole), kogu vastava jutu võiks seal rääkida. - Urmas 28. august 2006, kell 14:22 (UTC)

Viime siis üldisesse arutellu. Ei saa ju viia kohta, mida pole olemas. Andres 28. august 2006, kell 14:29 (UTC)

Sõna omavalitsus ei ole õige kasutada haldusüksuse tähenduses. Korrektne oleks kohaliku omavalitsuse üksus, kuid see muudab teksti kohmakaks. Seetõttu on õigem kasutada taani ja grööni kohaliku omavalitsuse üksuse tähenduses mõistet kommuun.

Võimalik, et "omavalitsus" ei ole õige (Urmas vaidleb kindlasti vastu), ja "kohaliku omavalitsuse üksus" on kindlasti korrektne. Aga tuleb eristada kohaliku omavalitsuse üksuse üldmõistet ja selle konkreetset nimetust. Peeter Pälli seisukoht on, et Taani kohaliku omavalitsuste üksuste eestikeelne nimetus on "vald".

Gröönimaa staatuse puhul on õigem kasutada mõistet autonoomia (ka rahvusvahelisest õigusest lähtuvalt).Mõiste "omavalitsus" võib tekitada segadust Grööni autonoomia eristamisel kohalikust omavalitsusest

Segadus võib sõna "omavalitsus" kasutamisel tekkida küll, aga see isenesest ei tähenda, et ta selles kontekstis vale on. Kuidas raqhvusvahelisest õigusest tuleneb, et "autonoomia" on õigem sõna? Andres 2. september 2006, kell 13:12 (UTC)

elanikke = 14 900 (2005)

Andres 4. september 2006, kell 18:48 (UTC)

Nuuk on ka samanimelise maakonna keskus, mille pindala on umbes 87 000 km², olles nii Taanist poole suurem.

Sellest sõnastusest tuleneb, et Nuuki enda pindala on 87 000 km². Tegelikult on nähtavasti mõeldud Nuuki maakonna pindala. Maakonnale peaks siit minema link. Andres 15. september 2006, kell 18:33 (UTC)

Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://www.nuuk.gl/
- In Nuuk on 2013-06-24 12:37:21, 404 Not Found
- In Nuuk on 2013-07-06 16:50:17, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 19:50 (EEST)[vasta]

Vana elanike arv: Elanikke: 14 874 (2006) Velirand (arutelu) 30. jaanuar 2018, kell 15:38 (EET)[vasta]

Vana elanike arv: Elanikke: 17 316 (2016) Velirand (arutelu) 1. juuni 2019, kell 16:54 (EEST)[vasta]