Arutelu:New Age
Üsna mõttetu ja mitteinformeeriv artikkel. Kui midagi teema kohta öelda ei oska pole vaja ka artiklit kirjutada. Siim 19:17, 7 Oct 2004 (UTC)
- Nõus. Ei tea kohe, kas kustutada või hakata korralikku artiklit kirjutama. Andres 13:40, 8 Oct 2004 (UTC)
- Sisu puudub, aga artikkel peaks olema. --Oop 17:58, 1 Dec 2004 (UTC)
Lulu: Ma olen toimetamisega nõus, aga miks sa selle viite turuosale välja võtsid? Vaatan et võtsid tüüpiliste tegevuste alt kah osa asju välja, mis tarbijalikkusele osundasid. Teatav aplus on New Age'le ju väga iseloomulik. Kas sõnastus polnud neutraalne või leiad, et seda pole üldse vaja? --Heiki e 24. oktoober 2005, kell 10.43 (UTC)
- Vastan hea meelega. Turuosa võtsin välja sellepärast, et igal asjal on alati ühtlasi ka oma turuosa. See ei iseloomusta New Age-i spetsiifiliselt. Aga see, et New Age liikumises osalejatele pakutakse mitmesuguseid kaupu, ei iseloomusta liikumise aplust, vaid seda, et nõudmine selliste kaupade järele tekitab ka pakkumise, muud midagi. Ma ei tea nyyd, kas vastus on arusaadav või mitte. Võime selle yle edasi arutleda, kui vaja. --Lulu 24. oktoober 2005, kell 11.00 (UTC)
OK, saan vist aru. Asi selles, et seda tarbijalikkust ja aplust tuuakse küll välja eraldi tunnusena liikumise kriitikute poolt. Siis peakski pealkirja New Age'i kriitika all võibolla sellest kirjutama.
Arvan ka, et New Age'i turuosa väärib spetsiifiliselt ära nimetamist. Näiteks on raamatutel sageli märge New Age/Self-Help ja edasimüüjad lähtuvad sellest kaupade paigutamisel. See toimib New Age'i puhul ikkagi teistmoodi kui suurte religioonide puhul. See on tähtis turuosa. --Heiki e 24. oktoober 2005, kell 11.13 (UTC)
- Noh, ma ei arva endiselt, et see vääriks ilmtingimata ära nimetamist. Raamatutel on muidugi märked vastavate kategooriate kohta, et kergendada katalogiseerimist, edasimüümist, paigutamist jne. Aga ega sellest ju järeldu, et tegemist on mingi erilise nähtusega. Samamoodi, kui näiteks meditsiiniraamatule on lisatud märge "dentistry" või "cardiology", ei tähenda see veel otsekohe seda, et hambaravi või kardioloogia oleks miski eriti ablas valdkond. Turuosa, seda muidugi. Aga seda võib samamoodi ytelda ajaloo, matemaatika, poeesia, muusika või mistahes valdkonna kohta. --- Aga jah, saan aru kyll, et kui New Age liikumises osalejad peavad endid eriti vaimseteks ja spirituaalseteks, siis näib, nagu oleks vastavad kaubad ja nende myymine justkui nende põhimõtetega vastuolus. Tegelikult muidugi ei ole. Turuosana on New Age kaubad yldisest jaekaubandusest väga marginaalne rida. Pealegi, ega kirjastused ja tootjad ja myyjad ei pruugi ise olla yldse selles liikumises osalejad. See, et mõni tädikene kuskil messil või laadal oma imejooki või amuletti myyb, on aga hoopis tähtsusetu, minu meelest. --Lulu 24. oktoober 2005, kell 11.34 (UTC)
Kas link kommertslikule raamatupoele on ikka tingimata vajalik?
New Age peaks olema kursiivis kõikjal eestikeelses tekstis. --193.40.5.245 2. november 2009, kell 14:43 (UTC)
- Jah, palun paranda. Andres 2. november 2009, kell 16:18 (UTC)
- Täpsustan: eestikeelses tekstis kirjutatakse new age tsitaatsõna(de)na – kursiivis ja väikeste algustähtedega. See on üldnimeline mõiste, mitte pärisnimi ega pealkiri. Artiklis korrastasin need ära, aga muutma peaks ka artikli pealkirja (New Age > New age). Kuriuss 2. jaanuar 2016, kell 23:36 (EET)
- Hm. Kui inglise keeles kirjutatakse see läbiva suurtähega, mida me siis tsiteeriksime, kui me väikeste tähtedega kirjutaksime? Andres (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 23:40 (EET)
- Üldnimelist mõistet (nimetust) tsiteerime, mitte selle ingliskeelset nime- ega pealkirjakuju, sest inglise keeles kirjutatakse seda ka väikeste algustähtedega. Siin on eestikeelsed soovitused ülevaatlikult koos: [1]. Kuriuss 3. jaanuar 2016, kell 01:21 (EET)
- Mõiste on inglise keeles siiski läbiva suurtähega. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. jaanuar 2016, kell 10:12 (EET)
- Üldnimelist mõistet (nimetust) tsiteerime, mitte selle ingliskeelset nime- ega pealkirjakuju, sest inglise keeles kirjutatakse seda ka väikeste algustähtedega. Siin on eestikeelsed soovitused ülevaatlikult koos: [1]. Kuriuss 3. jaanuar 2016, kell 01:21 (EET)
- Hm. Kui inglise keeles kirjutatakse see läbiva suurtähega, mida me siis tsiteeriksime, kui me väikeste tähtedega kirjutaksime? Andres (arutelu) 2. jaanuar 2016, kell 23:40 (EET)
- Täpsustan: eestikeelses tekstis kirjutatakse new age tsitaatsõna(de)na – kursiivis ja väikeste algustähtedega. See on üldnimeline mõiste, mitte pärisnimi ega pealkiri. Artiklis korrastasin need ära, aga muutma peaks ka artikli pealkirja (New Age > New age). Kuriuss 2. jaanuar 2016, kell 23:36 (EET)
Keelemeestega pole mõtet vaielda. See on nagu juuras: ise reegleid tõlgendada pole mõtet.
Arvan, et asi on selles, et inglise keeles kasutatakse suurtähti selleks, et eristada lihtsalt uuest ajastust, eesti keeles pole aga selleks vajadust. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2016, kell 11:17 (EET)
- See nõuab ka määravat artiklit. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. jaanuar 2016, kell 12:46 (EET)
Tõstsin välja järgmise lõigu:
Oswald Spengler iseloomustab new age'i ja varasemates kultuurides sellele eelnenud liikumisi järgmiselt: "Materialism poleks täielik, kui tal poleks vajadust vaimset pinget aeg-ajalt maandada, andes voli müütilistele meeleoludele ja järgides mõningaid riitusi, selleks et lisaks sisemisele vabanemisele nautida millegi irratsionaalse, olemuslikult võõra, eriskummalise, kas või lapsiku võlu ... Tänapäeva Euroopa-Ameerikas vastab sellele okultistlik ja teosoofiline pettus, ameerika christian science, võlts salongibudism, religioosne laiatarbekaup, mida Inglismaast rohkemgi parseldatakse Saksamaal, gooti, hilisantiiksete ja taoistlike meeleoludega ringides ja kultustes. Igal pool on see paljas mäng müütidega, millesse ei usuta, ja vaid maitse suhu saamine kultustest, millega tahetakse täita sisemist tühjust. Tegelikult usutakse edasi arvudesse ja aatomitesse, kuid läheb vaja tõelist haritud hookuspookust, et seda pikka aega välja kannatada. Materialism on pealiskaudne ja aus, religiooniga mängimine pealiskaudne ja valelik; kuid juba asjaolu, et see üldse võimalik on, annab märku uuest ja ehtsast otsimisest, mis endast tsiviliseeritud virgeolekus tasakesi teatab ja lõpuks selgesti päevavalgele ilmub." Oswald Spengler, Õhtumaa allakäik, Ilmamaa, Tartu, 2012, lk. 408–409.
Põhjus: liiga pikk, ei ole tasakaalus muu tekstiga. --Lulu (arutelu) 3. mai 2020, kell 10:34 (EEST)
Keegi pani selle tagasi, öeldes, et kui pikkus on ainuke põhjus, siis võib lühemaks teha. Põhjusi on teisigi. See tekst ei ole tasakaalus muu materjaliga. See tekst sisaldab ohtralt hinnanguid, see tähendab, ei ole neutraalne. See on vaid ühe autori hinnang. Ning lõpuks ei sobi see tsitaat sellesse artiklisse ka juba sellepärast, et mõiste "New Age" ei olnud selle autori eluajal ja tema teose kirjutamise ajal veel kasutusel. --Lulu (arutelu) 3. mai 2020, kell 15:48 (EEST)
Uusvaimsus[muuda lähteteksti]
Tänapäeva religiooniloolased eelistavad mõistet "uusvaimsus". Võiks kaalutleda teisaldamist uue pealkirja alla. --Lulu (arutelu) 20. juuni 2023, kell 18:59 (EEST)