Arutelu:Nõukogude Liidu deviis

Arvan, et pealkiri peaks olema "Nõukogude Liidu deviis". Siia saaks panna muudki materjali. Andres 11:15, 10 juuli 2005 (UTC)

Nõus. Peep 26. august 2005, kell 11.25 (UTC)

Armeenia keel

Kirjutasin armeenia keele transkriptsiooni en:Armenian alphabet abil.

Պրոլետարներ բոլոր երկրների, միացե'ք!

proletarner bolor erkrneri miače'k῾!

Peh  պ (Պ) p
Reh  ր (Ր) r
Vo   ո (Ո) o
Liun լ (Լ) l
Yech`ե (Ե) e
Tiun տ (Տ) t
Ayb  ա (Ա) a
Reh  ր (Ր) r
Nu   ն (Ն) n
Yech`ե (Ե) e
Reh  ր (Ր) r

Ben  բ (Բ) b
Vo   ո (Ո) o
Liun լ (Լ) l
Vo   ո (Ո) o
Reh  ր (Ր) r

Yech`ե (Ե) e
Reh  ր (Ր) r
Ken  կ (Կ) k
Reh  ր (Ր) r
Nu   ն (Ն) n
Yech`ե (Ե) e
Reh  ր (Ր) r
Ini  ի (Ի) i

Men  մ (Մ) m
Ini  ի (Ի) i
Ayb  ա (Ա) a
C`o  ց (Ց) č
Yech`ե (Ե) e
           '
K`eh ք (Ք) k῾

Peep 26. august 2005, kell 13.12 (UTC)

See ei ole transkriptsioon eesti keelde. Õige transkriptsiooni leiad "Maailma kohanimedest", "Nimekirjutusraamatust" ja minuteada ka viimasest "Õigekeelsussõnaraamatust". - Urmas 26. august 2005, kell 13.41 (UTC)

Kasuta lehelt "latinisatsioon: KNAB 1993" all toodud vasteid. Need tuleb omakorda üle parandada "Eesti transkriptsioon 1976" järgi. Keeruline :( - Urmas 26. august 2005, kell 13.50 (UTC)

Siis on vist nii:

KNAB 1993: proletarner bolor erkrneri, miache'kh!

Eesti transkriptsioon 1976: proletarner bolor jerkrneri, miatshe'kh!

Peep 26. august 2005, kell 14.45 (UTC)

Siis see teine (1976), mis eesti hääldusele sobib. - Urmas 26. august 2005, kell 15.13 (UTC)

Tatari keel

Millegipärast on inglisekeelsel artiklil see ka tatari keeles.. Peep 26. august 2005, kell 13.14 (UTC)

Vb sellepärast, et 1990. aastal kuulutati välja iseseisev Tatari NSV Tatari ANSV asemel - Ahsoous 26. august 2005, kell 15.46 (UTC)

---

Siin oli ka soome keeles, aga see on millegipärast välja võetud. Oli ju Karjala-Soome NSV. Andres 29. märts 2006, kell 17.45 (UTC)

---

Kõigi maade prollid jne .. on pärit Komiternilt,
seega oleks sellele ka siin kohane viidata.
Komitern - Kommunistlik Internatsionaal
http://en.wikipedia.org/wiki/Communist_League
Suwa 29. märts 2006, kell 18.14 (UTC)

Tähendus

Jah, siia võiks lisada ka muid materjale. Mis oli selle deviisi algne tähendus ja kuidas seda mõtestati N.Liidus ja Komiternis jne. Muideks, Kominterni kohta on meil artikkel olemas, Komintern. Tahaksin selle kohta midagi kirjutada, kuid olen kindel, et kohe hakatakse karjuma. Vaatab, ehk kirjutan hoopis siia arutelu lehekyljele midagi varsti, siis saab arutada, mida ja kuidas artiklisse panna. --Lulu 7. oktoober 2006, kell 15:28 (UTC)

Noh, nagu lubatud. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi "Kommunistliku Partei Manifesti" viimased sõnad on tõesti: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Mida sellega mõeldi? Tegemist oli 19. sajandi keskpaigaga, mil ilmus igasuguseid manifeste ja yleskutseid kogu aeg ja igal pool. Kuid, 19. sajandile oli iseloomulik tunglemine rahvusluse ja rahvusriigi poole. Ja riigi kui nähtuse ymbermõtestamine sellega seoses, eriti Prantsuse Revolutsiooni mõjul. Marx ja Engels aga vastandusid nendele tendentsidele, tuues esile klassid ja klassivõitluse, mis oli suht uus mõte tol ajal. Seega, yleskutse "kõigi maade" poole tähendas eelkõige seda, et ei ole vaja hoolida rahvusest ega riigist, vaid omaenda klassikuuluvusest. Klassikuuluvus oli selles mõistes yle riikide ja rahvuste. "Proletaarlastel ei ole kodumaad," nagu nad teises kohas ytlesid. Tähtis on "internatsionalism", mitte "natsionalism" jne. Kas sellised "klassid" (proletariaat ja kodanlus) ka tegelikult eksisteerisid ja olid mingis mõttes arvestamisväärsed, on muidugi ise kysimus. Tähtis on see, et sellest, kommunistlikust liikumisest, arenes välja väga palju eri-ilmelisi liikumisi, suundi, koolkondi, poliitikaid, filosoofiaid jne. Bolshevikud Venemaal võtsid selle jah oma lipukirjaks ehk deviisiks. Nagu mitmed teisedki. Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus muutus see peagi lihtsalt yheks loosungiks, mis nagu midagi erilist enam ei tähendanud. Või siiski? Tähelepanuväärne on see, et see deviis pidi olema igal pool ja igas võimalikus keeles nähtaval. Miks ometi? Teatavasti pidi kogu maailm nende teooriate kohaselt jõudma kohe ja varsti uude arengujärku, kommunismi. Selle eeltingimuseks pidigi olema see, et kõigi maade proletaarlased yhinevad. Misjärel pidi toimuma maailmarevolutsioon ja kogu maailm pidi saama uueks. ("Internatsionaali võim loob uue maailma!", nagu nad laulsid.) Nõukogude Liit kujunes aga alguses yksikuks eraldiseisvaks riigiks, kus võimutses partei oligarhia ning millel polnud muud õigustust oma olemasolule kui vaid noodsamad marksistlikud-kommunistlikud loosungid. Jätaks kõrvale kysimuse, kui tõsiusklikud ja ideelised need N.Liidu juhid tegelikult olid ja kui palju nad kasutasid neid loosungeid lihtsalt omaenda võimuiha õigustamiseks. Aga puht-ikonograafiliselt: Nõukogude Liit oli ainus riik maailmas, mille nimes ei olnud mingit geograafilist või rahvuslikku viidet. Nõukogude Liidu põhiseaduses oli kirjas, kuidas uued riigid saavad selle riigiga yhineda. Nõukogude Liidu vapil ilutses terve maakera, mis oli kaetud sirbi ja vasara kujutisega. Nõukogude Liidu hümniks oli kaua aega "Internatsionaal" (hiljem sai sellest NLKP hümn), milles kutsutakse yles "viimsele võitlusele" ning ähvardatakse, et Internatsionaali võim muudab kogu maailma uueks. Selle taustal on yleskutse kõigi maade proletaarlaste yhinemisele selgesti agressiivne. Või kui moodsamalt väljenduda, siis on see sekkumine kõigi maade ja riikide siseasjadesse. Aga just nimelt seda see Komintern ehk NSVL kontrollitav ylemaailmne terrorivõrgustik just sooviski. Õõnestada, õhutada, kukutada seaduslikke ja demokraatlikke valitsusi kõikjal jne. --Lulu 7. oktoober 2006, kell 20:15 (UTC)

Võib-olla siis ikkagi panna artikli pealkirjaks "Kõigi maade proletaarlased ühinege!"? Ei olnud ju tegemist ainult ega algusest peale Nõukogude Liidu deviisiga. Võiks osaliselt kasutada ülaltoodud masterjali.

Mis puutub agressiivsusesse, siis see loosung oli algusest peale agressiivne, sest tegu oli üleskutsega võitlusele (klassivõitlusele). Agressiivsusele hinnangu andmine aga sõltub ideoloogilisest positsioonist. Muidugi on tõsi see, et Nõukogude Liidus ilmnes lahknemine ideoloogia ning tegeliku poliitika vahel.

Igatahes ei soovitaks Vikipeedia nimel artiklisse sisse panna hinnanguid ideoloogiatele, sest neil hinnangutel endil on ideoloogiline iseloom. See asjaolu, et enamik eestlasi nende hinnangutega ühineb, ei muuda minu meelest asja.

Ka hinnangut Nõukogude Liidu režiimile ei maksaks minu meelest sisse panna Vikipeedia nimel. Kui vähegi võimalik, tuleks hinnangud asendada detailsete kirjeldustega. Samuti tuleks kirjeldada hinnanguid, mis on antud teiste poolt.

Saan aru, et selliste nõuete järgimine teeb teksti koostamise raskemaks, kuid minu meelest tasub asi vaeva. Nii saame ka ise targemaks. Andres 7. oktoober 2006, kell 21:16 (UTC)

Deviisi autorlus

Näiteks SIIN kirjutatakse, et Marx võttis selle hüüdlause saksa sotsialistilt Karl Schapperilt. --kanakukk (arutelu) 10. veebruar 2013, kell 17:49 (EET).

tautooloogiline kohe alguses

"tautoloogia on see, mis on tautoloogiline". --Keskminehermann (arutelu) 24. august 2015, kell 23:58 (EEST)

Kuidas Sa soovitaksid seda vältida? Andres (arutelu) 25. august 2015, kell 16:29 (EEST)