Arutelu:Munk

Kas mitte ei võimalda vähemasti budism ka ilma orduta munk olemist (st, olulised on vanded, nende pidamine ja seega Kogudusse kuulumine, mitte konkreetne asutus)? Rääkimata muudest, vähem organiseeritud usunditest. --Oop 14:10, 11 Feb 2005 (UTC)

Kuidagi peaks selle jutu askeetide ja eremiitidega seostama. Rääkimata kloostreist ja eraklatest. Ja sambapyhakuist. --Oop 14:17, 11 Feb 2005 (UTC)

Kloostrite sissepoetamine on kena (ja seegi, et "juriidiline õigus" välja lendas). Aga artikli alguses esitatav definitsioon peaks olema võimalikult yldine, st kehtima kogu artiklis käsitletava mõiste kohta. Näiteks: "Puu on põõsast pikem taim." Mitte: "Õunapuu kannab õunu ja õitseb kevadel kenasti. Lisaks sellele on olmas ka teisi puid, mis kananavad õunu kas vähe või yldse mitte." Praegune definitsioon kirjeldab kristlikke munki ja ytleb, et teised on ka. Lähtuda tuleks ikkagi munga mõistest, et siis allpool selgitada erinevate mungasortide omapära ja võimalikku sugulust. Rääkimata sellest pisiasjast, et kerjusmungad on ka kristluses; kogu keskaja tagumist poolt läbib n-ö päris- ja kerjusmunkade (eesti keeles suurt vahet pole, inglises on monks ja friars, vastavalt siis monastery ja friary) vastastikune urin ja karvakiskumine. On tore, aga saab ka paremini. --Oop 13:42, 17 Feb 2005 (UTC)

Sarnane probleem tekib ka mitmete teiste religiooni valdkonda kuuluvate mõiste ja näiteks ka väga paljude muude mõistete puhul. Nimelt mõiste kasvab välja mingist tuummõistest ning siis laieneb mujale, osalt üldistudes. Siis on sageli üldmõistet võimatu välja tuua (pealegi jätab üldmõiste varju tuummõiste) ning seda olukorda peaks kajastama ka artiklis. Näiteks et munga mõiste on pätit kristlusest, kuid seda on analoogia põhjal laiendatud ka teistele religioonidele. Andres 19:42, 17 Feb 2005 (UTC)

Tvali pani "vaimse elu" asemele "isiklik areng". Minu meelest on viimane liiga üldine. Andres 19:58, 19 Mar 2005 (UTC)

Budism ei erista vaimset ja füüsilist. On budismikoolkondi, kus kogu trenn on ainult füüsiline. Füüsiline ja vaimne on budismis otseseoses, see on valiku küsimus, kas teha hingamisharjutusi ja seista pea peal, kaevata maa sisse auke või tegelda filosoofiliste probleemidega. Paljud budismikoolkonnad on näiteks keskendunud ainult võitlustreeningule. Sõna "pühendunud" (sõnast "püha", õige, täielik) määratleb tähenduse -- munk keskendub oma isiklikule arengule 100% ja loeb kõik muu kõrvaliseks hoolimata tähendusest ja ahvatlevusest, mida vastavatele asjadele omistatakse. Põhimõtteliselt on täiesti võimalik budismipraktika näiteks raha tagaajamisele keskendumine -- budismis ei ole kristlikku hea/kurja jms. kontseptsiooni -- ainus, mis loeb, on arenguaste ja selle tõstmine. Erinevad viisid seda teha annavad sama tulemuse. Munk võib pühenduda ka näiteks mõnusale elule ja teha kõik endast sõltuva, et tal oleks kogu aeg mugav. Samuti on koolkondi, kus kogu trenn piirdub mõjuainete suurtes kogustes manustamisega (hilisematel aegadel on küll enamik budismiharusid klassikalised mõjuained välja visatud -- mõnede uurijate arvates on minevikus kasutatud tuntud taimede hulgas ka nt. kanep, kuna see kasvab samadel aladel, kus nimetet taime pruugiti). Seega võtab ka budism seda sama üldiselt. Ainus, mis tegelikult loeb, on valikule pühendumine ja arengule suunitletus.--Tvali 20:56, 19 Mar 2005 (UTC)

Täpsustus: selle raha kokkuajamise näite puhul ei ole eesmärk loomulikult raha, vaid areng, mida selle käigus saavutataks, kuna raha ei ole budismi järgi iseeneses mitte miski. Seega peab selles lauses olema siiski "isiklik areng", mitte "areng".--Tvali 21:00, 19 Mar 2005 (UTC)

Sisuliselt, et võtta budism mõne sõnaga kokku:

Pole mingit usku -- kõik need taassünnid jms. on üldine teooria küll, aga nende uskumine või mitte uskumine ei mängi tegelikult rolli ja faktiliselt eelistatakse, et neid ei usuta. Paljudes templites öeldakse peale viimaseid katseid lõpetajale, et kõik, mida ta õppis, on jama, arulagedus ja absurd ning et ta peab ise vaatama, mis edasi teeb.
Loeb isiklik areng -- ükskõik, mis kujul, peaasi, et oleks pühendumus ja suunitlus
Kõik väited on mõttetud -- igasuguse loogika, tõe ja muu sellise loeb budism täielikuks mõttetuseks, nagu ka kõik muu. See ei takista nende asjadega tegelemist, sest arengu seisukohalt on need asjad, millele saab pühenduda.--Tvali 21:25, 19 Mar 2005 (UTC)

Peale selle on asjad, mis pisut meenutavad kristlikku hea/kurja teemat ja mille tõttu kristlased ka budismi mingi kristluse vooluna käsitleda armastavad -- näiteks võtab budism asja nii, et teiste arengule vahelesegamine takistab isiklikku arengut, samuti takistavad seda paljud asjad, mida kristlus kõhkluseta pattudeks loeks, ent loomulikult ei ole see viimane budistide arvates miski, mida tasub uskuda. Budismis on arengumeetod, mitte õiged/valed tegevused jms. Põhimõtteliselt loeb budism igasuguse inimliku tegevuse enesearenduseks ja selle inimese arengu osaks, seega ei saagi budismi järgi enda arengut kuidagi sisuliselt takistada -- kõiksus on budistlikult seisukohalt lihtsalt selline, et kõik areneb, midaiganes selle vastu ette võtta. Sellest hoolimata on arengumetoodikad olemas, sest pole ka mitte mingisugust budistide jaoks mõjuvat põhjust, miks ei peaks olema. Seega on üsna suur viga budismi millegi sellisena käsitleda, mida kristlane usundiks on harjunud pidama -- faktiliselt ei ole budismis mitte ühtegi asja, mille uskumine vähegi rolli mängiks. Samas on see temaatika üsna komplitseeritud ja välismulje budisti tegevusest meenutab paljuski kristlike pühameeste tegevust ning sisuliselt võib paljusid kristlikke voole budismi järgi ka arendavateks pidada, ehkki budistlikult seisukohalt pole loomulikult oluline, mida vastavate voolude esindajad usuvad, vaid see, kas neil on mingi konkreetne metoodika ja milles see seisneb. Samas loetakse mõni metoodika kiiremaks ja teine aeglasemaks, aga budistlikult seisukohalt on sellised seisukohad iseenesest eeldusena mõttetud, ent kui nendega tegeldakse, siis järelikult sellel hetkel vajalikud. Sisuliselt on üsna keerukas budismi kokku võtta, sest seal ühest küljest nagu polegi midagi rääkida, aga teisest küljest on tohutu hulk metoodikaid, millel on loomulikult konkreetsed põhjendused ja tagamaad.--Tvali 21:25, 19 Mar 2005 (UTC)

See kõik võib ju nii olla. Võib-olla "vaimne elu" ei ole budismi puhul alati sobiv termin. Sellisel juhul tuleks minu arvates vähemalt piirata see "isiklik areng" budismiga. Teiste õpetuste puhul üldiselt tuleks "vaimne elu" ikkagi alles jätta. Muidu jääb mulje, et iga mees, kes ennast kuidagi arendab, on munk. Andres 08:49, 20 Mar 2005 (UTC)

Hinduismi teoreetilist aspekti olen ma natuke vähem uurinud, ehkki vastavaid lugusid ja muinasjutte üsna piisavalt lugenud. Tõenäoliselt küll mingi hetk uurin, sest seal võib olla huvitavaid kontseptsioone.--Tvali 21:25, 19 Mar 2005 (UTC)

Avjoska!

Miks sa minu juurde kirjutatud löigu ymber sättisid.kas sulle tundub et sa teed paremini ??.Panin budismi kohta käiva löigu esimeseks kuna ajalooliselt on ta munkluse traditsioonilt pooltuhat aasat kristlusest vanem , seega kuulub talle esikoht , Sina aga tegid köik ymber,Milleks? Arvan selline lähenemine jätab mulje tendentslikusest.Ole ikka objektiivne --VanemTao 19. detsember 2006, kell 09:09 (UTC)

Avjoska tegi õigesti: artikli alguses peab olema definitsioon. Iseasi, et praegune definitsioon ei ole õige. Andres 19. detsember 2006, kell 10:20 (UTC)

Definitsioon on halb, pealegi see budismi puhul ei sobi. Andres 29. november 2010, kell 22:51 (EET)[vasta]