Arutelu:Moraal

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Minu meelest on see vale. Moraal on pigem midagi subjektiivset, aga mitte ühiskondlikus mõttes normatiivset või seaduslikku. Moraal on pigem midagi käibiva meelsuse sarnast, nagu näiteks sõnas "võitlusmoraal". Moraal võib olla kõrge või madal jne. --Kamma 13. märts 2006, kell 09.22 (UTC)

Tegemist on sama sõna kahe eri tähendusega. Peale selle tähendab "moraal" veel mingi loo õpetlikku iva. Andres 13. märts 2006, kell 10.05 (UTC)
Jälle need eri tähendused ilma igasuguste seosteta omavahel! Tähendus "võitlusmoraalis" väljendab minu silmis just moraali tähendust kõige täpsemalt, tegemist on meelsusega ja mitte seadusega. Muidu poleks mõtet rääkida moraali seadustest, moraalinormist jms -- kui moraal ise oleks mingi seadus või norm! Jutu moraal kui õpetlik iva väljendab ka just seda õiget meelsust, õpetlikkust, mida jutus edasi antakse. --Kamma 13. märts 2006, kell 10.24 (UTC)
Sinna ei ole midagi teha, et moraali all sageli mõistetakse just norme, seadusi jms. Sõna tähenduste omavahelist seost tuleb minu meelest vaadelda eelkõige ajalooliselt. Selle seose sünkrooniline tõlgendus kipub jääma subjektiivseks. Andres 13. märts 2006, kell 10.34 (UTC)
Enamasti ei mõisteta. Isegi vähesed leksikonid, mis mul praegu käepärast on, ei mõista. Isegi mitte nõukogudeaegsed. Subjektiivne või ajakirjanduslikku argoosse kuuluv on pigem tähendus normi või seaduse mõttes. Sellest lähtuvalt ei pea Vikipeedia ju ülevaadet andma, vaid ikka sõnade tähendustest arvestatavas teoreetilises või teaduslikus kontekstis. Muidu on tulemuseks slängisõnastik. --Kamma 13. märts 2006, kell 10.51 (UTC)
Palun tsiteeri. ENE 1. väljaanne: "...printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist..."; teine tähendus: "inimeste tegelik käitumine moraalse kohuse täitmise seisukohast (mõnikord kasutatakse selles tähenduses terminit "kõlblus")".
Minu meelest on Vikipeedia lugeja seisukohast väga tähtis, et artiklis eksplitseeritaks selle sõna erinevaid kasutamisviise. Teisiti ei ole võimalik orienteeruda. Andres 13. märts 2006, kell 11.28 (UTC)
"... ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon, mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist eranditult kõigis ühisk. elu valdkondades. Teistest inimtegevuse reguleerimise vormidest (õigus, riiklikud dekreedid, rahvatraditsioonid jne) erineb moraal oma nõudmiste põhjendamise ja teostamise viiside poolest. ... stiihiliselt kujunenud ... massilise eeskuju jõud, harjumused, tavad, avalik arvamus ... omandavad umbisikulise obligatoorse kuju" jne Filosofskii slovar" ehk "Filosoofia leksikon" 1985. Eraldi on artikkel "moraalinorm", mis puudutab vastavaid ettekirjutusi, reegleid, seadusi. "Kõlblus, käitumisnormid (! mitmus), mis määravad inimese suhtumise ühiskonnasse ja kaasinimestesse". Võõrsõnade leksikon 1979.
Moraal võib mõjuda nagu printsiibid ja normid, aga pole ise rangelt võttes ei printsiip ega norm. Need viimased on ainult ilustavad metafoorid. Jah, nad on tõesti levinud.
Meie vaidlus on jälle selline, mille tulemus on: tuleb kõik eksplitseerida, mis asjassepuutuv on. Tehkem siis nii. --Kamma 13. märts 2006, kell 12.34 (UTC)
Selles mõttes on moraal just physis ja mitte nomos, kui püüda asja klassikalistes mõistetes edasi anda. --Kamma 13. märts 2006, kell 12.36 (UTC)
Me vist rääkisime teineteisest mööda. Ma ei mõelnudki seda teisiti. Olen nõus, et rangelt võttes ei ole moraal printsiibid ega normid. Andres 13. märts 2006, kell 13.29 (UTC)



Ats ! miks sa selle lause välja viskasid?

"Kristlikes maades on kolm moraali - riigi oma, kiriklik ning mäejutluse ja Uue Testamendi seaduse oma."Järgmine lause selgitab seda mötet ja see on ka ajalooline fakt Muidugi vöib selle lause ymber sönastada -"kristlikus kultuuri-ruumis".mis oleks veel täpsem.--VanemTao 6. detsember 2006, kell 12:10 (UTC)

sest kristlik v kiriklik moraal lähtubki mäejutlusest. Ats 6. detsember 2006, kell 12:30 (UTC)

Ok.Sel juhul olen sunnitud sinu tehtud korrektuuriga nöustuma.--VanemTao 6. detsember 2006, kell 12:54 (UTC)

Tõstsin artiklist välja järgmised pildid: Nunnad moraali eest.jpg, Kosovo.jpg, Ölle moraal.jpg, Metsa moraal.jpg, Löpp-moraal.jpg, kuna nende Vikipeedias kasutamise õiguspärasus ja smauti nende sobivus artiklisse on küsitav. --Metsavend 6. detsember 2006, kell 15:15 (UTC)

Võtsin lingid nendele piltidele ära, sest need on kustutatud. --Jaan513 3. oktoober 2008, kell 18:18 (UTC)

Kas leiad et sinu esteetika ja esteetilised nöuded on enam kvalifitseeritud kui teistel siin ,et nii kiirelt ja ainuisikuliselt teed selliseid otsuseid ?


Ja millele on rajatud sinu väide "Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega!"

Kas vaidlustad artiklis esitatud ajaloos esinenud fakte ja Jungi järgivat analyysi moraali kohta ?

Soovitan veidi end harida sel teemal enne kui saabud teistepoolt tehtut korrigeerima vöi yldse enda arvamust avaldama teemadel millel sa pole lihtsalt pädev.--VanemTao 6. detsember 2006, kell 15:25 (UTC)

Kui vajad mingit konkreetset näidet, siis esimene, mis silma hakkas on järgmine jabur lause: Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude õpetusel või peale reformatsiooni - pühakirjal, täpsemalt evangeeliumil. Moraal ei põhine seadustel, pigem vastupidi. Mis asi on riigi moraal? Ma ei hakka oma aega raiskama kogu teksti väide väite haaval analüüsiga. Terve su kirjutet tekst on tendentslik ja segane. --Metsavend 6. detsember 2006, kell 16:41 (UTC)

Tegu on suures osas esseega, sellepärast neutraalsus vaidlustatud. Andres 6. detsember 2006, kell 19:46 (UTC)


Kas essee ei sobi seda tyhikut täitma siin?

See oli siin nii tyhi ,sel lehel ja siis otsustasin selle täita möistega ,kuidas moraal muutub nagu mood ajaga.Mis sel käsitlusel viga on ?

Ta ju selgitab kujundlikult kuis köik maailmas muutub ja on äärmiselt suhteline.Millist lugiu siis siia tahetakse,?--VanemTao 6. detsember 2006, kell 21:23 (UTC)

Tuleb hoiduda esitamast lihtsalt oma arvamusi. Sellistel filosoofilistel teemadel on Vikipeedia nõuetele vastavalt väga raske kirjutada. Andres 7. detsember 2006, kell 07:24 (UTC)

Minu arvates sellised naiivsed heietused diskrediteerivad Vikipeediat. Kui keegi korralikku artiklit kirjutada ei suuda, siis piirdutagu mõiste defineerimisega. -- 195.80.96.209 7. detsember 2006, kell 07:25 (UTC)



Huvitav kas see aitaks juba yles riputatud artikli väärtust tösta veidi ,kui paneksin juurde ka tuntud psyhholoogi ja antropoloogi nime kelle materjalidest see lugu on osaliselt tölgitud.Tundub et siinsed kommentaatorid pingutavad veidi yle andes hinnanguid selle mehe mötetele, Arvan hinnangu andmisel on seesama vana inimlik faktor peidus nimelt -eelarvamus . Kuid kui leiate et see diskriditeerib Wikipediat ,tekib kysimus kuidas neid mötteid sel juhul ylikoolid nii röemsalt tudengitele pakuvad.Huvitav nähtus see Wikipedia.--VanemTao 7. detsember 2006, kell 07:37 (UTC)

Kui neid mõtteid saab kellelegi omistada, siis võib ju neid refereerida temale pühendatud artiklis. Selles artiklis minu meelest neile kohta ei ole, sest tegu on selgelt erapooliku seisukohaga, kusjuures sisu ei sobi hästi ka selle pealkirja alla. Andres 7. detsember 2006, kell 08:00 (UTC)

Kui selline seisukoht vöta see lugu siis maha ja taasta lehekylg endisel kujul --VanemTao 7. detsember 2006, kell 08:27 (UTC)


See artikkel karjub appi. Andres 9. detsember 2009, kell 21:13 (UTC)


Moraaliks (ladina k mores 'kombed') ehk kõlbluseks nimetatakse nii üksikisiku kui sotsiaalse grupi käitumist reguleerivate väärtuste, põhimõtete ja normide süsteemi ning selle toimimist. Moraaliküsimuste teoreetilise käsitlusega tegeleb eetika. Vahel kasutatakse mõisteid moraal ja eetika sünonüümsetena.

Moraali kategooriad on näiteks headus ja kurjus, õiglus ja ebaõiglus, au, väärikus, häbi, süü, vabadus, kohus, vastutus jt. Moraalinorme järgima ehk moraalselt käituma võib inimest mõjutada nii soov vältida teiste inimeste hukkamõistu kui sisemine südametunnistus. Kõlblusnormid on üldiselt aluseks õigusnormidele.

Moraalinormid ehk arusaam sellest, missugune käitumine on hea ja missugune halb, on eri ajastutel, eri kultuurides ja eri ühiskonnagruppides olnud erinevad. On vaieldud, kas moraal on absoluutne ja inimesest sõltumatu, või on tegu ajalooliselt kujunenud n-ö ühiskondliku kokkuleppega. On püütud sõnastada universaalseid ja üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Kõlbluse kuldreegliks on peetud näiteks juhist "ära tee teistele seda, mida sa ei taha endale". Immanuel Kant sõnastas nn kategoorilise imperatiivi: "Toimi ainult sellisel viisil, mille kohta saad soovida, et see oleks universaalne seadus."

Kui inimene või grupp järgib sõnades ühtesid, aga tegudes teisi moraalinorme, nimetatakse seda topeltmoraaliks.

Moraaliks nimetatakse ka mingis loos peituvat õpetlikku tuuma.


See artikkel vajab tegelikult läbikirjutamist, ülevaatlikuks ja kompaktseks muutmist. Vaja on lisada osa "Kirjandus". Vast leiab häid linke ka. Võib-olla oleks mõtet sellest üldartiklist välja arendada seotud artiklite sari, sealhulgas näiteks artikkel "Moraalsed dilemmad" /"Moraali dilemmad"/ jne --Brita 3. veebruar 2012, kell 10:50 (EET)[vasta]

MORAAL MITMUSES[muuda lähteteksti]

Moraal mitmuses: uskumused selle üle mis on õige käitumine ja mis on vale käitumine, uskumised mil määral käitumine on õige ja hea: käitumise headus ja kurjus. Ajaloolised normid, tavad, kombed, reeglid, seadused, normid, normatiivid ja vaated. Nojah, aga sisuliselt on tegemist just uskumusega käitumise kohta. Seda ei kõlba nimetada vaatelisuseks tema algupärase olemuse poolest, vaatelisus on midagi muud. Uskumus erineb teadvusest selle poolest et uskumus on sisetunne, mitte inimese mõistus ja mõte. Nojah, seda tunnetust nimetati definitiivselt "ühiskondliku teadvuse vorm" VALESTI justkui see oleks "paljude inimeste teadvus" samas kui ÕIGE oleks "see oleks kui oleks paljude inimeste tunne". Nojah, moslemitel oli see tunne teistmoodi, kristlastel kolmandat moodi, minul isemoodi ja igaühel omamoodi. Ta ei toetu, ta lihtsalt on olemas, eks ole.


Kustutatud artiklist:

  • Moraal ajalooliselt (< lad. moralis 'kombe-') algupäraselt oli kombelisus kui tervik.

Ma vabandan, ma formuleerisin sellesama väite "Antiigileksikon" 1985 lk 361 järgi valesti ja eksitavalt ja kustutan kommentaarid. Täpsustan: just "Antiigileksikon" 1985 lk 361 järgi on näha et sõnu "eetika" ja "moraal" hakati kasutama samatähenduslikena.

Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 20:36 (EEST)[vasta]