Arutelu:Monarh

Monarh võib olla ka valitav. Andres 30. detsember 2005, kell 17.35 (UTC)

Monarh on küll enamasti eluaegse päritava võimuga, aga selle kaudu ei saa monarhi defineerida. Andres 31. detsember 2005, kell 11.26 (UTC)

Monarhide valimine oli algaegadel tavaline. Praegu valitakse alati näiteks Rooma paavsti ja Malaisia kuningat. On ka monarhe, keda valitakse kindlaks tähtajaks. Andres 31. detsember 2005, kell 13.36 (UTC)

no paneme koos erinefad faktid ritta ja saame ehk lõpuks tõese definitsiooni kokku. Kujutan ette, et enamus teatmike pakub erinevaid definitsioone ja jätab üht-teist välja siin ju hea võimalus erinevate teadmiste ja otsingute tulemusena kõige hõlmavam definitsioon kokku panna. --Nipi 31. detsember 2005, kell 13.54 (UTC)

Raske on üldse defineerida. Andres 31. detsember 2005, kell 14.55 (UTC)

äkki kuidagi punktidega teha või mingi jaotus, et monarh on a)päritava võimuga riigipea B)valitav --Nipi 31. detsember 2005, kell 15.01 (UTC)

Asi on selles, et monarh ei pruugi olla pärandatava võimuga, kuigi viimastel aegadel enamasti on. Ja jällegi, viimasel ajal monarh tavaliselt ei ole valitav, kuigi mõned on. Andres 31. detsember 2005, kell 15.21 (UTC)

mõtlen ka aktiivselt lahendust ja ehk tuleb kuskilt kõrvaline abi kes suudab lahenduse välja pakkuda. Nipi 31. detsember 2005, kell 15.25 (UTC)

Küll kamba peale ükskord tehtud saab. Andres 31. detsember 2005, kell 16.14 (UTC)

Monarh on ainuvalitseja, enamasti eluaegse päritava võimuga riigipea, näiteks keiser, kuningas,

Siit jääb mulje, nagu oleks keiser ja kuningas alati päritava võimuga.

Ei jää, siia on kirjutatud: "enamasti".--X 15. jaanuar 2006, kell 13.02 (UTC)

Seda võib nii tõlgendada, sest pole üheselt mõistetav, mille kohta "näiteks" käib. Andres 15. jaanuar 2006, kell 13.15 (UTC)

aga ka "juht" (Вождь, Führer, Il Duce jne.).

Siinnimetatud ei ole monarhid. Andres 15. jaanuar 2006, kell 12.53 (UTC)

On küll, kuna nad on ainuvalitsejad ehk monarhid.--X 15. jaanuar 2006, kell 13.02 (UTC)

'Monarh' on keerulisem mõiste. Just see on peamine vaidlustamise põhjus. Andres 15. jaanuar 2006, kell 13.15 (UTC)

Mõnedel juhtudel monarh ka valitakse, näiteks kui eelneval monarhil ei olnud pärijat või kui eelnev riigipea ei olnud monarh.

Siit jääb mulje, nagu oleks valimine tingimata erandlik. Andres 15. jaanuar 2006, kell 12.53 (UTC)

Valimine ongi erandlik, kuna valdaval enamikul juhtudel on monarhi staatus päritav.--X 15. jaanuar 2006, kell 13.02 (UTC)

Siinmainitud juhud ju ei räägi vastu päritavusele. Mõned monarhid valitakse alati. Nende puhul ei ole valimine erandlik.

Heh-heh, mis nüüd valesti on?--X 15. jaanuar 2006, kell 13.07 (UTC)

Kindlasti ei ole monarh "... aga ka "juht" (Вождь, Führer, Il Duce jne.)." Sellise titulatuuriga valitsejad ei ole monarhiate eesotsas. Mh Il Duce ei olnud monarh. Itaalial oli täiesti seaduslik kuningas (kuni II maailmasõja lõpuni). "juht" on nö isehakanud valitseja/klanni loodud termin, mis on määratud olema monarhi vääriline, st sama 'jumalik'. Ühesõnaga "ersats". Monarh valitseb riiki, mille riigivormiks on monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline vm). NLiit polnud mingil juhul monarhia, samuti natsi-Saksamaa. - Urmas 15. jaanuar 2006, kell 13.30 (UTC)

Nõukogude Liit oli (vähemalt Stalini ajal) absoluutne monarhia. Stalin isegi ütles: "Venemaal ollakse harjunud, et riiki juhib üks inimene." On väga vähe näiteid, kus võim oli nii absoluutselt ühe inimese kätte koondunud, kui see oli Stalini NSVL-is.--X 16. jaanuar 2006, kell 00.25 (UTC)

Itaalia kuningal ei olnud sellel ajal mitte mingisugust võimu. Ta oli fiktiivne riigipea.--X 16. jaanuar 2006, kell 00.25 (UTC)

Sellistel juhtudel kasutatakse sõna "diktaator", mitte "monarh". Tänapäeval on enamik monarhe "fiktiivsed". Andres 16. jaanuar 2006, kell 07.42 (UTC)

Minu arvates peaks "monarh" üldiselt tähendama ikkagi ajaloolise tiitli ja traditsioonidega valitsejat, nagu kuningas, keiser, suurhertsog, aga ka paavst. 20. sajandi autokraadid ei saa olla monarhid, sest neil puudus tavaliselt legitiimne alus tõusta võimule ja nad ise ei kutsunud end kunagi selliselt (muidugi mõned, näiteks Albaania kuningas Zogu, võttis endale just oma võimu legitimiseerimiseks monarhi tiitli, aga neid, kellel mingit (pseudo)traditsioonilist tiitlit polnud, ei saa minu arvates monarhideks nimetada). Monarhia peaks haakuma rojalismi mõistega. Athanasius Soter 27. jaanuar 2006, kell 11.50 (UTC)

Tabelis on mitu asja ilmselt valesti. Andres 27. mai 2006, kell 20.47 (UTC)

Mis on nende paranduste mõte? Andres 21. november 2006, kell 16:45 (UTC)

Kas pean tabelis need parandused ükshaaval lahti seletama.Kalev.

Parandusi on nii palju, et ma ei suuda kõigi kohta küsida. Miks näiteks on "tsaari" juures link Venemaale, keisri juures link Vene Keisririigile? Minu meelest on õige "Venemaa Keisririik". Miks asekuningriikide nimed on parandatud lühendatud kujule? Andres 22. november 2006, kell 12:19 (UTC)

Hüva, alustame siis otsast peale. Venemaa sai tsaaririigiks 1547, keisririigiks 1721. Allpool vaidlustatud paruni valduse kohta ei oska aga hinnangut anda, ehk Itaalias saavutas mõni neist sõltumatuse. Kalev.

Jah aga küsimus on selles: miks on "tsaari" juures link Venemaale, keisri juures link Vene Keisririigile? Miks ei võiks mõlema juures olla "Venemaa" või siis ühe juures "tsaaririik" ja teise juures "Keisririik"? Arusaamatu on ka asekuningriikide linkide asi. Andres 22. november 2006, kell 12:43 (UTC)

Jah, teil mõlemal on õigus, kuid ma pole ka kogu seda artiklit ise teinud ning siin on eelmise kasutaja pärandit kõvasti sees. Vastuseks ka tundmatule kasutajale, et minu meelest polnud ei parun ega ertshertsog riigipead, asekuningas oli aga amet ja mina kustutaksin need lahtrid ära. Küll aga vajavad täiendamist islami ja hinduismi osa, kuid probleemiks on see, et kaasaegseid monarhe pole sealkandis eriti palju, hinduismis ainult Nepaal, budismi osas Bhutan. Kalev.

Mina ju ei küsi kogu artikli kohta, vaid ainult paranduste kohta, mis Sina tegid. Andres 22. november 2006, kell 14:38 (UTC)

Vaatasin üle, et "Vene keisririik" oli varasem kui minu versioon. Küsin veel üle, kas asevalitsejad ja parunid jätta sisse või mitte. Kalev.

Õieti parandatud seda tabelit, vaatan... Muideks, monarhiks saadakse kroonimise läbi. Seda pole siin artiklis kuskil nimetatud. --Lulu 21. november 2006, kell 17:42 (UTC)

Ei saada. Üldiselt on üleminekuhetkeks eelmise monarhi surm ehk muul teel ametikoha vabanemine. Ainsaks erandiks (vähemalt Euroopas) on praegu minu teada Belgia, kus kuninga valitsemisaega loetakse ametivande andmisest.

Mõistega on veidi keerulisem ja seda on vaja veidi kaaluda. Monarhi ei pea tingimata kroonima, nagu Norra kuningat ei kroonita, kuid ta vannutatakse ametisse. Samas tuleb siin asumaade värk veidi lahti kajastada, sest minu meelest - võin ka eksida - aga need asumaad ei moodustanud sõltumatuid riike, olid pigem koloniaalvaldused. Paruni valduse kohta ei oska ma eesti keeles sobiliku vastet pakkuda. Probleem on ka selles, et erinevates riikides on erinevad aadlitiitlite hierarhiad ja antud juhul on lihtsalt kõik ühte patta pandud. Kalev.

Mõistega ei hakanud vaeva nägema, kuid otsustasin muuta artikli Euroopa kesksust tunduvalt avaramaks ja mõtlesin mitte Euroopa monarhid paigutada eraldi tabelitesse, kuna siis on nende süsteem paremini jälgita. Kuna ei ole võõrkeeltes pädev, tuleks mitte Euroopa tiitlid üle kontrollida. Samas on ka Euroopa osas segadus, kuna Saksamaal on tiitlid: Printz ja Fürst, kuid mujal lihtsalt prints. Nii et kui soostute minu poolt pakutava süsteemiga, siis tuleks hakata tabeleid täiendama ja vajadusel ümber korrastama. Kalev.

Minu arust ei ole parun valitseja-, vaid aadlitiitel ja sellisena ei kuulu artiklisse.

Ja asekuningas on nimetatav ametikoht, mitte valitsejatiitel (muidu peaks ka kuberner olema monarh?). Ja krahve on muidugi rohkem, kui tabelis antud (Altgraf, Burggraf, Rheingraf, Landgraf, Raugraf ecc.).

Minuarust võiks näited ära jätta. Hertsog- ja vürstkondi oli Euroopas väga palju. Kõiki nimetada ei saa ja nende hulgast mõne valimine on raske. Ertshertsog ei ole minu meelest monarh. Välja võiks jätta paruni. Ja juurde peaks lisama ehk ka kirikuvürstid (peapiiskopid ning ehk ka piiskopid).--WooteleF 8. oktoober 2009, kell 14:49 (UTC)

Omalt poolt oskaks juurde lisada veel ühe monarhitiitli: (maa)isand, saksa Herr. Näiteks Lippe isandaid (Herr zu Lippe) võiks monarhideks nimetada küll. Ilmselt veidi teine asi on riigirüütlitega, kes otse keisrile allusid. Kuigi ka neid saab teatud mööndustega riigivalitsejateks pidada. Paruniriigist pole aga tõepoolest siiani kuulnud. Ertsheertsogit võiks aga monarhiks pidada küll: 15. kuni 19. sajandi alguseni oli Austria valitseja ametlik tiitel just ertshertsog. Athanasius Soter 27. november 2010, kell 12:50 (EET)[vasta]

Lisaks veel, et nii artiklis kui ka arutelus on täielikult välja jäänud Prints. Henn Sarv 14. oktoober 2012, kell 21:50