Arutelu:Minoor
Seda artiklit tuleb veel parandada ja osa liita helistikuga. Üldiselt peab jääma jaotus loomulik, harmooniline ja meloodiline minoor.--Tiuks 9. oktoober 2007, kell 01:30 (UTC)
Minoori võib nimetada ka kurvakõlaliseks helireaks. Tõstsin selle "kurvakõlalisuse" jutu kui mitteneutraalse siit välja.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. september 2017, kell 23:11 (EEST)
- Nagu rõõmsas oli juttu, seda räägitakse lastele. --Tiia (arutelu) 8. september 2017, kell 23:30 (EEST)
- Sellest motiivist tuleb kuidagi rääkida. Andres (arutelu) 8. september 2017, kell 23:45 (EEST)
- Minoor on helilaad, st helikõrguste struktuur. Loomulikult võib artiklis rääkida ka erinevatest arvamustest selle struktuuri kohta, kuid see jutt tuleks sel juhul asetada konteksti: millal on selline arvamus tekkinud, kust selline arvamus pärineb, kelle arvamus see on, miks sellist arvamust vaja on. Vankumatu tõe kujuline lause "Minoori võib nimetada ka kurvakõlaliseks helireaks" on lihtsalt laestvõetud ja segadusttekitav.--Andrus Kallastu (arutelu) 9. september 2017, kell 00:04 (EEST)
- Seda ma mõtlengi. Praegu pole sellest üldse juttu. Andres (arutelu) 9. september 2017, kell 05:11 (EEST)
- Seda problemaatikat on veidi avatud näiteks saksa vikipeedias, vt https://de.wikipedia.org/wiki/Moll#Die_unterschiedliche_Wirkung_von_Dur_und_Moll. --Andrus Kallastu (arutelu) 9. september 2017, kell 08:01 (EEST)
- Seda ma mõtlengi. Praegu pole sellest üldse juttu. Andres (arutelu) 9. september 2017, kell 05:11 (EEST)
- Sellist sõnastust võib leida põhikooli laulikutest ja laste-muusikakooli teooria õpikutes. Mul pole neid enam käepärast. 2002. aasta Avita õpikus on nii: Astmerida RA1-st (number all) RA-ni nimetatakse moll-astmereaks. Molli tunnuseks on see, et II-III (DI-JO) ja V-VI (MI-NA) vahel on väike samm ehk pooltoon. --Tiia (arutelu) 9. september 2017, kell 00:15 (EEST)
- Toodud õpikudefinitsiooni kohta võib öelda kahte asja: 1. pooltoon V ja VI astme vahel ei saa olla minoori iseloomustavaks oluliseks tunnuseks, kuna näiteks meloodilises minooris ju nii ei ole; 2. defineerimine II astme kaudu on ebavajalik, kuna minoor on selgelt defineeritav minoorkolmkõla abil, mille iseloomulikuks tunnuseks on priimi ja tertsi vaheline väike terts. Lisaks, kuidas tõestab antud definitsioon minoori "kurvakõlalisust".--Andrus Kallastu (arutelu) 9. september 2017, kell 00:35 (EEST)
- Põhikoolis vist harmoonilist ja meloodilist minoori ei õpetatagi ja ju on see lihtsustamise mõttes nii. Astmerida pole vist mõtet vikisse tuua. --Tiia (arutelu) 9. september 2017, kell 00:42 (EEST)
- Mis asi on "astmerida"?--Andrus Kallastu (arutelu) 9. september 2017, kell 08:06 (EEST)
- Astmerida on arvatavasti helirea sünonüüm aga aluseks on võetud ainult loomulik mažoor ja minoor. (jo-st jo-ni ja ra-st ra-ni). See on järelikult õpiku autorite väljamõeldis. --Tiia (arutelu) 9. september 2017, kell 18:57 (EEST)
- Võimalik. Sellisel juhul on astmerida lihtsalt kõik astmed. --Andrus Kallastu (arutelu) 9. september 2017, kell 20:17 (EEST)
- Astmerida on arvatavasti helirea sünonüüm aga aluseks on võetud ainult loomulik mažoor ja minoor. (jo-st jo-ni ja ra-st ra-ni). See on järelikult õpiku autorite väljamõeldis. --Tiia (arutelu) 9. september 2017, kell 18:57 (EEST)
- Mis asi on "astmerida"?--Andrus Kallastu (arutelu) 9. september 2017, kell 08:06 (EEST)
- Põhikoolis vist harmoonilist ja meloodilist minoori ei õpetatagi ja ju on see lihtsustamise mõttes nii. Astmerida pole vist mõtet vikisse tuua. --Tiia (arutelu) 9. september 2017, kell 00:42 (EEST)
- Toodud õpikudefinitsiooni kohta võib öelda kahte asja: 1. pooltoon V ja VI astme vahel ei saa olla minoori iseloomustavaks oluliseks tunnuseks, kuna näiteks meloodilises minooris ju nii ei ole; 2. defineerimine II astme kaudu on ebavajalik, kuna minoor on selgelt defineeritav minoorkolmkõla abil, mille iseloomulikuks tunnuseks on priimi ja tertsi vaheline väike terts. Lisaks, kuidas tõestab antud definitsioon minoori "kurvakõlalisust".--Andrus Kallastu (arutelu) 9. september 2017, kell 00:35 (EEST)
- Minoor on helilaad, st helikõrguste struktuur. Loomulikult võib artiklis rääkida ka erinevatest arvamustest selle struktuuri kohta, kuid see jutt tuleks sel juhul asetada konteksti: millal on selline arvamus tekkinud, kust selline arvamus pärineb, kelle arvamus see on, miks sellist arvamust vaja on. Vankumatu tõe kujuline lause "Minoori võib nimetada ka kurvakõlaliseks helireaks" on lihtsalt laestvõetud ja segadusttekitav.--Andrus Kallastu (arutelu) 9. september 2017, kell 00:04 (EEST)
Minoor võeti kasutusele 17. sajandil., võtsin välja. Vt samasisulist kommentaari artikli mažoor arutelulehel.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. september 2017, kell 23:25 (EEST)
Semleki termineid ei ole vaja eemaldada, vaid neile tuleb lisada viide.--Andrus Kallastu (arutelu) 9. september 2017, kell 00:37 (EEST)
- Sama mõiste on mitmes õpikus aga mul pole neid käepärast. --Tiia (arutelu) 9. september 2017, kell 00:42 (EEST)