Arutelu:Metafüüsika 1

Kes selle tõlkinud on? Mis keelest? Natuke maneristlik tõlge igatahes. --Kamma 6. veebruar 2006, kell 12.20 (UTC)

Olen selle ise vanakreeka keelest tõlkinud. Nagu kõik artiklid, on see avatud parandustele. Ma ei tea, mis tähendab "maneristlik". Püüdsin tõlkida nii sõnasõnaliselt kui võimalik, ilma et arusaadavus kannataks. Andres 6. veebruar 2006, kell 12.45 (UTC)

Üldmulje oli maneristlik. Manerism on kunstiteoreetiliselt meistri pintslitõmmete piinlik-täpne jäljendamine ilma omapoolse "stiili"- või sisutundeta. Esimesest lausest alates: "Kõik inimesed igatsevad loomu poolest teadmist." Miks mitte: "Kõik inimesed on loomult teadmishimulised." Või: "Kõigil inimestel on sünnipärane janu teadmise järele." Kui inimesed "igatsevad" teadmist, siis jääb mulje, nagu nad istuks kuskil ilma teadmisteta ja igatseks. Aga mõte on ju selles, et inimesed on loomu poolest teabe-hankimise külge seotud -- läbi meelte ja mõistuse. --Kamma 11. veebruar 2006, kell 19.50 (UTC)

Jah, Sul on õigus. See on toores tõlge ja järgib liiga täpselt Aristotelese sõnastust, nii et arusaadavus kannatab. On veel tarvis vaeva näha, et sõnastus annaks mõtet edasi nii hästi kui võimalik, kuid püsiks siiski Aristotelese sõnastusele nii lähedal kui võimalik. Kuidas oleks: "Kõigil inimestel on loomupärane himu teadmise järele"? Andres 11. veebruar 2006, kell 20.24 (UTC)

Ma ei tea. See on juba stiili küsimus. Pakuks kõrvale veel lihtsamaid: "Kõik inimesed tahavad teada" või "inimesed on kõik loomult teadmishimulised" või "teadmise püüdlemine on kõigil inimestel loomuses" või "teadmistahe on inimese loomuses". Olen vist kuulnud ka umbes nii: "Kõik inimesed seiravad teadmist loomupäraselt". Ma ei ole kindel, kas seda sõna "kõik" on vaja järgida. Vist mitte. "Teadmistahe on inimese loomuses" ei jäta sugugi segasemat muljet kui "kõik inimesed..." --Kamma 11. veebruar 2006, kell 20.48 (UTC)

Arvan, et pole mingit põhjust "kõigist inimestest" loobuda, kui Aristotelesel juba niisugune sõnastus on. Tegelikult jah, ma mõtlen tõesti, et see oleks kui mitte just päris reaalune tõlge, vaid midagi sinnapoole. Midagi võimalikult tõlgendusevaba, kuigi see püüdlus ei välista väärtõlgendust. Avalik tõlgendamine annab kindlasti loetavama ja arusaadavama teksti (originaalteksti stiil on sõnastuselt viletsavõitu ja kohati hämaravõitu), kuid vikipeediasse ei saa ju panna autoritõlget, vaid tõlge peab mingi kriteeriumi põhjal olema kõigile vastuvõetav. Selles mõttes on seda parem, mida rohkem tõlge on eri inimestega läbi arutatud.

Sõna "teadmine" on kahemõtteline, sest ta võib tähendada nii seisundit kui ka midagi, mida saab omada ja omandada. Mulle tundub, et Aristoteles peab silmas teadmiseseisundit, aga ma võin ka eksida. Sellepärast oleks minu meelest parem vältida sõna "teadmine" ning öelda pigem "teada". Siis tuleb välja: "Kõigil inimestel on loomupärane himu teada", aga lõpp jääb minu meelest tömbiks. Kui aga öelda "teadmishimulised", siis peaks vist kahemõttelisus ära kaduma. Kas võiks olla nii: "Kõik inimesed on loomu poolest teadmishimulised"? Andres 11. veebruar 2006, kell 21.33 (UTC)

Selle viimase üle ma küll eriti nuriseda ei oska, ilmselt on see üpris hea sõnastus, "loomu poolest" võib muidugi asendada "loomult". Kui teadmise seisundi ja teadmiste omandamise vahe on see, et seisund tähendab teadmist kui inimesse puutuvate asjade tundmist, teadlikkust end ümbritsevast ja kontrollimist -- ning omandamine tähendab teadmiste saavutamist suvalisel hulgal ja ilma otsese eesmärgita, siis viimane tundub mulle õige, kuna jutt läheb kohe rõõmule nägemisest ja loomade meelelisusele. Aristoteles toob empeiria ja techne erinevuse sisse alles edasiarendusena, empeiria on midagi sellist, mis jätab inimese esialgu kõrgelt arenenud looma tasemele ja on pigem olelusvõitluses peale jäämise teenistuses. "Kõik inimesed tahavad teada juba oma loomusest lähtuvalt" oleks ornamentikaga, aga minu meelest ilma mingite küsitavusteta mõistetav. Mulle tundub, et tähtsad on kaks asja: peab olema selge, et (1) tegemist on inimese enda tahtest sõltumatu püüdlusega (sarnasus loomadega), ja (2) püüdlus peab hõlmama määramatut hulka määratlemata teadmisi (s. t. mitte ainult kasulikku teadlikkuse seisundit). Hetkel vähemalt tundub mulle nii. --Kamma 12. veebruar 2006, kell 09.56 (UTC)

Seisundi ja omandatava ning omatava asja erinevust pidasin silmas selles mõttes, et omandatav ja omatav asi on juba enne olemas, kui see endale saadakse. Olen nõus Sinu tõlgendusega. Andres 12. veebruar 2006, kell 10.38 (UTC)

Samas, ega ma üldplaanis midagi väga paremat ka soovitada ei oska. Lausestus võiks ju eestikeelsem olla, aga kui on mõte just kreeka keelt säilitada (nö. paralleelteksti võtmes), siis miks mitte. Kui juba "techne" on segase tähendsuväljaga "kunstiks" tõlgitud, siis võiks see juba teine võõrsõna olla: "tehnika". Teine asi, et ma ise armastan tõlkida "termineid" eesti keelde kohati mitme sõnaga ja mitte alati samamoodi, püüdes säilitada ühte sõna justkui tüve mõttes. Selline sõna siin tekstis, mida saaks nii tõlkida, oleks "kogemus", mida mina julgelt varieeriksin kord "kogemiseks", "kogemuste saamiseks", "kogenud olemiseks" jne. Ainsuslik "kogemus" mõjub selles kontekstis minu meelest veidralt ja takerdumist tekitavalt. "Kunsti" asemel saaks rääkida nt. "teadvast" või "mõistvast oskamisest", "kogemusega" saaks kõrvutada "taidu". Tuleks välja rohkem eesti keel ja minu meelest selliselt tõlkides ning seda järjekindlalt tehes on tulemus parem, kui sõna-sõnalt võttes. Nagu ka Parmenidese puhul -- ma ei usu, et sõna-sõnalisusega saavutataks neutraalne positsioon. Pigem on sõna-sõnalisus enda tõlgenduse varjamine illusoorse neutraalsuse taha. "Erapoolik" tõlgendus saab niimoodi lihtsalt rohkem peidetud, aga ei kao kuskile. Selles mõttes on aus ja selgelt välja üteldud erapoolikus viljakam. --Kamma 11. veebruar 2006, kell 20.48 (UTC)

Technē traditsiooniline tõlge on "kunst", ja minu meelest ongi kunsti mõiste ajalooliselt technē mõistest välja kasvanud. Arvan, et tuleks teha link kreeka sõna peale ning selgitada vastavas artiklis toda mõistet. Kui panna sinna mingi muu sõna, vajab ta ikkagi samasugust selgitamist.

Põhjus, miks ma kasutan sõna "kunst", ei ole erapoolikuse vältimine. Igas keeles sõnade tähendused aja jooksul muutuvad. Minu arvates ei tuleks vanade tekstide tõlkimisel mitte otsida tänapäevaseid vasteid, vaid lähtuda sellest, et sõnu kasutatigi vanasti teistmoodi ning ühe ja sama sõna tähendus võib eri tekstides olla erinev.

Palun selgita lähemalt raskusi tõlkevastega "kogemus". Andres 11. veebruar 2006, kell 21.33 (UTC)

Mina olen kuulnud "techne" kohta rõhutatavat seda, et see on ühelt poolt teadmine ja teiselt poolt oskus seda teadmist kasutada, seega "oskav teadmine" või "teadev oskamine". Platonil on klassikaline nõks see, et Sokrates küsib mõne spetsialisti (puusepa, poliitiku vms) käest, kas tal on "techne" ning loomulik jätk on see, et spetsialist nõustub, et kui tal see on, siis peab ta oskama ütelda, milles see seisneb. See tähendab, "techne" tähendab oskamist, spetsialist olemist -- ja teadmist, selle oskuse selgitamise võimet, suutlust oma oskust edasi anda ja selle kohta aru anda. Sõna "kunst" eesti keeles ei tähenda kumbagi neist, ei oskust midagi teha (vt. kunstiinimene) ega oma tegudest aru anda (vt. kunstiinimene). "Empeiria" oleks aga "oskus" ilma suutmiseta selle kohta aru anda. Selles mõttes on "kogemus" päris mõistlik vaste (keegi on mingil alal kogenud või vilunud, on töövõtted katse-eksituse meetodil kätte õppinud), ainult see on filosoofias teistsuguste tähendustega koormatud (Kant tuleb kohe meelde, die Erfahrung, kogemus on kokku põimitud eelkõige ja ainult tunnetusteoreetilise küsimuse asetusega). Seega oleks hea seda kasutada nii, et oleks selge selle kasutamine mitte-kantilikus või mitte-filosoofilises tähenduses või kasutada üldse mõnda muud sõna. Ühtegi muud sõna ma aga pakkuda ei oska. Muide "tarkusega" on sarnane lugu, kreeka keele "sophia" tähendab -- umbes -- laiasilmaringilist ja seotud maailmatunnetust, suutlust igas situatsionis tee leida ja teistele seda teed juhatada. Eesti "tarkus" tähendab midagi sarnast ainult siis, kui mõtelda nõiale, keda ka omal targaks kutsuti. Praegu on "tark" see, kes on teadmisi kogunud, st. empiirik. Selle tõttu mulle tundub, et sõna-sõnalisi vasteid eesti keeles enamasti ei saa teha. Lisaks muule, eesti keele üks vanu tavasid on regilaul. Seal määraltetakse ühte ja sama asja selle läbi, et selle kohta korratakse erinevaid määratlusi à la "koeri minda hammustasi, peni see pepusta puresi, kannikasta kutsa kahmasi" -- võimalik, et eesti keelele on selline sama asja tuumale lähenev mitme erineva fraasiga määratlemine loomulik -- ja mulle on hakanud tunduma, et ongi. Pole ju mingit põhjendust peale žurnalistliku kretiinsuse ja arvutustehnilise tähemärgihulluse, et ühele sõnale-mõistele mingis keeles peab vastama täpselt üks sõna teises keeles. Ja kui on teisiti, siis pole enam tegu tõlkimisega, vaid ümberjutustamisega. Edastatakse ju ikkagi mõtet ja mitte sõnu. Võimalik, et eesti keeles nõuab mõte teistsugust väljendust -- et olla loomulik. --Kamma 12. veebruar 2006, kell 09.56 (UTC)

Ma aktsepteerin niisugust lähenemist küll. Aga mina jälle arvan, et kui kasutada tõlkevastet "teadev oskamine" või "oskav teadmine", siis on see moonutav selles mõttes, et igapäevase sõna asemele pannakse uudne, kirjeldav fraas. Mina lepiksin pigem sellega, et kasutatakse tavalisi sõnu teistsuguses (vanemas) tähenduses. Ka tänapäeva kreeka keeles kasutatakse kunsti (ja ühtlasi käsitöö) tähenduses sedasama sõna. Ja eesti keeleski oli sõnal "kunst" varem sarnane nii-öelda sünkreetiline tähendus, seda küll muidugi saksa keele mõjul. Aga kahtlustan, et saksa sõnagi tähendus on vähemalt osalt (ladina sõna ars) vahendusel mõjutatud kreeka mõistest. Minu meelest on täiesti mõeldav lähtuda sellest, et vana teksti lugev lugeja peab arvestama, et sõnade tähendused on muutunud. Lugeja abistamiseks tuleb tekstile lisada kommentaar. Sellise kommentaari osa täidab suurel määral ka artikkel Technē (mida praegu küll veel pole). Tõenäoliselt peaks ka artiklis Kunst neist asjust rääkima. Ka kogemuse ja tarkuse puhul aitaks viide artiklile, kus selgitatakse kreeka sõna tähendust. Ja ka artiklites Kogemus ja tarkus oleks minu meelest loomulik neid asju selgitada. Kui meil need artiklid tekivad, siis saab kontrollida viidete vastavust. Ühest ja samast tavakeele sõnast võivad pärineda erinevad filosoofilised mõisted. Kui detailides vaadata, siis see juhtub filosoofias kogu aeg. Andres 12. veebruar 2006, kell 10.38 (UTC)

Aga kui eesti keeles polegi "techne" kohta igapäevast sõna? Küll on aga mõte. Arusaadav mõte, mida on võimalik selgelt väljendada... Muide, sellise joonealuse-lähenemise puhul lõpuks tulemuseks, et "x y-is z-ile, et l on n-itav". Sest iga sõna kasutuse saab ju joone all defineerida vastavalt vajadusele ja suvale. Võõrsõna "kunst" probleem on see, et eesti keel ei hõlma selle tähendust, isegi kui saksa keeles sellel too "sünkretistlik" tähendus on. http://de.wikipedia.org/wiki/Kunst#Etymologie väidab, et "kunstil" pole teadmisega siiski pistmist, pigem suutmisega. Samas, sakslased tõlgivad "techne" ikkagi "kunstiks". Mina võiksin ekstsentrikuna "techne" isegi "mõistuseks" tõlkida, sest eesti keeles kasutatakse "mõistan seda teha" ja "võin selle kohta mõistust (s. t. aru) anda". Et Kanti tõlkimisel mõistus on saanud puhtaks mõistuseks, mis on täiesti mitte-tehniline, see ei pea minu asi olema. "Logos" oleks siis pigem seotud "aruga", sest "aru saamisest", "sõnade" ja "arutluste" läbi käsitlemisest ei tulene veel "teha mõistmine"... Nii saaks "techne" ja "logose" mõistlikul viisil eesti keelde koos tähenduste struktuuriga. --Kamma 12. veebruar 2006, kell 11.54 (UTC)

Jah, kõik see on põhimõtteliselt võimalik, kuigi mitte ilma probleemideta, mis tulevad tähendusväljade keerukusest. Selles vaimus lahendusi võiks leida mitmeid erinevaid, kusjuures kõik oleksid tavakeelele toetudes põhjendatavad. Tegelikus tõlkimises püütakse tavaliselt arusaadavuse huvides leida mingi kompromiss sõnade ja mõtete edasiandmise vahel. Iseasi on see, kust läheb joon, millest alates üht või teist printsiipi ei peeta võimalikuks järgida. Ka mina olen mõningatel juhtudel eelistanud mõtte edasiandmiseks kasutada teist (ebatavalist) sõna, kuigi minu lahendused on kindlasti vaieldavad. Andres 12. veebruar 2006, kell 12.06 (UTC)

Paljudel kreeka keele sõnadel, mida Aristoteles tarvitab, puudub eestikeelne adekvaatne igapäevane vaste. Arvan siiski, et sellegipoolest võib kasutada ka tinglikke või osaliselt adekvaatseid vasteid. Kirjeldav ümberütlemine võimaldab küll sõnade tähendusi paremini edasi anda, kuid minu meelest see moonutab juttu. Ka kreeka keele sõnad ei olnud kreeklastele üheselt mõistetavad, seetõtu ei ole adekvaatne neid liiga mõistetavaks teha. Andres 12. veebruar 2006, kell 12.12 (UTC)

---

Ma ei saa muuhulgas hästi aru, mis põhjust on eelistada "kogemuse jõudu" "kogemise võimele" või "kogemise võimelisusele". Mis mind veel esimesel lugemisel pani kulmu kergitama oli "sattumuslik", mille tähendusega ma ehk pole harjunud ehk tea seda täpselt, teiseks veel "juhus", mis tundub liiga moodne sõna Aristotelese tekstis kasutamiseks. --Kamma 12. veebruar 2006, kell 15.06 (UTC)

Ma ei pannud tähele teist tõlgendusvõimalust. Kumbki tõlgendus ei anna mulle päris arusaadavat mõtet. Muidugi tuleb mul asjasse rohkem süveneda, et seda mõtet kätte saada. Igatahes on teistes tõlgetes figureerinud mõlemad tõlgendused. Andres 12. veebruar 2006, kell 15.36 (UTC)

Sõna "jõud" on mõistetav niivõrd, kui see võib tähendada ka midagi tähendusetaolist (ka dynamis võib tähendada midagi niisugust).

Võib-olla peaks apotelousin tõlkima "viivad lõpule". Andres 12. veebruar 2006, kell 15.52 (UTC)

"Sattumuslik" tähendab umbes 'kokkusattumusest tulenev'. Mulle tundub see väga sobiva vastena. Seda sõna kasutab Väljataga oma Rorty-tõlkes, aga siia sobib see minu meelest väga hästi. Tähendus on ühemõttelisem kui sõnal "juhuslik". Millist sõna Sina siia pakuksid?

Kuidas "juhus" on moodne sõna? Mis sõna siin siis peaks olema? Andres 12. veebruar 2006, kell 15.56 (UTC)

Vikitekstidesse

See ei ole entsüklopeedia artikkel, kui lehekülg on tehtud lihtsalt tõlke avaldamiseks. Kunagi mainisid, et et Vikitekstides ei saa siselike panna. Saab küll – link Vikipeediasse näeb Vikitekstides välja nii: [[w:Aristoteles|Aristotelese]]. Ole hea pane sellised tekstid Vikitekstidesse. Aitäh! :) 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 10:52 (UTC)

Noh, (välis- mitte sise-!)linkide panemine on tehniliselt võimalik, kuigi tülikas (Vikitekstides pole küll linkide panemine kombeks, sest tekstid peaksid olema puhtad). Aga sellesse artiklisse ei ole mõeldud ainult tekst, vaid ka kommentaarid. Teksti ja kommentaaride lahutamine ei oleks minu meelest hea mõte.

Teine põhjus, miks ma ei taha seda Vikitekstidesse pagendada, on see, et seal peaksid olema valmis tekstid, seda teksti oleks aga hea tõlkida kollektiivselt. Kui tekst on Vikitekstides, puudub julgustus teksti redigeerimiseks. Andres 10. juuli 2009, kell 12:39 (UTC)

Pidasin silmas vikiprojektisiseseid linke. Kui ta tülikam on, siis arvatavasti ainult natukene. Pealekauba saab siis linkimisel valivam olla – punased esialgu panemata jätta ja panna ainult sellised lingid, mis tõesti teksti mõistmisele kaasa aitavad (mitte nagu Vikipeedias tihtipeale kombeks). Samas võib ju kaaluda ka nende ärajätmist. Peaks ehk piisama entüklopeedia artiklis olevatest linkidest. Kommenteerimiseks saab kasutada ka ainult neid tsitaate, mida parasjagu kommenteerida tarvis ja üldiste kommentaaride puhul piisab kui artikli lõpus on link terviktekstile.

Aga vaevalt Vikitekstides olevad algupäraste tekstide tõlked rohkem valmis on ette nähtud olema kui kõik täiendatavad Vikipeedia artiklid. Põhimõtteliselt on ju tegu samasuguse veebikeskonnaga. Kui mul redigeerimiseks julgust pole, siis pole mul arvatavasti seda ka Vikipeedias. Lisaks, selliste tekstide Vikipeedias soositud olemine just ei toeta Vikitekstide kasvamist ja sinna koostöö tegemist (kaasa arvatud ühiselt tõlgete kallal nokitsemist). 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 13:15 (UTC)

Siselinkide asendamisel välislinkidega on järgmised puudused:

1) lingi tekitamine on tülikam; 2) lugeja ei näe, kas vastav artikkel on olemas; 3) artiklisse viitavate lehekülgede nimekirjas välislinke pole, mistõttu pealkirjade muutmisel ei leia linke, mida tuleb muuta, ja valesid linke on raskem avastada.

Siselingid on head sellepärast, et nad vähendavad kommenteerimisvajadust. Sageli on tarvis linkida sellistele asjadele, mida sisukokkuvõttes ei mainitaks.

Selliste tekstide puhul kommenteeritakse iga lauset ning kommentaaride maht on teksti enda mahust hulga suurem. Nii et kommentaarides peab kogu tekst niikuinii sisalduma. Öeldut arvestades peab tulevikus arvatavasti ette nägema ka igale peatükile eraldi artikli.

Vikitekstid on ette nähtud eeskätt juba avaldatud tekstide jaoks. Selles keskkonnas on algupärased tõlked erandlikud. Minu meelest on Vikipeedia õhkkond kindlasti parandama julgustavam.

Ja miks üldse on nii vajalik, et ühine tõlkimine toimuks just Vikitekstides, mitte Vikipeedias?

Muide, ka näiteks seaduste tekstid toimiksid minu meelest Vikipeedias paremini kui Vikitekstides. Andres 10. juuli 2009, kell 13:32 (UTC)

Peale selle, mulle tundub, et lugejal on mugavam, kui kõik on koos. Teksti võib sellegipoolest ka Vikitekstidesse üles panna, kui ta valmis on. Minu meelest ei ole mõtet teksti Vikipeediasse pagendada üksnes sel põhjusel, et entsüklopeediates ei ole harjutud selliseid tekste nägema. Andres 10. juuli 2009, kell 13:19 (UTC)

Inglise vikitekstides on see vähemalt kohe alguses selgelt öeldud, et sinna käivad ka alliktekstide tõlked ja miks ta peakski eraldlik olema. Nojah, siis on parem Vikipeedia linke Vikitekstides mitte kastutda, kui väga vaja, siis mõnda üksikut ehk.

Kommentaaridega on agi nii, et see ja sarnased tõlked, mis siin avaldatud, ei sisalda peaaegu üldse kommentaare (Vikis võivad muidugi kommentaarid olla). Ja ei saa asjale sarnaselt paksule kommentaariraamatule läheneda, kuna oma arvamus ei puutu Vikipeedias asjasse ja tuleb viidata küllalt laialt levinud tõlgendustele, nii et kommentaaride tekstist pikemaks venimine ja päris kogu teksti kommenteerimine oleks siinkohal ilmselt üsna äärmuslik. Ja kui ka on kommentaarid pikemad, siis mis sest.

Terviktekstid või pikad katked peaks mujal olema juba kas või loogilisuse pärast – entsüklopeediast leiaksin ma käsitlused ja vikitekstidest selle mida käsitletakse (või ka käsitluseta tekstid). Mitte et ma ei ole harjunud entsüklopeedias selliseid tekste nägema, vaid entsüklopeedias lihtsalt ei avaldata alliktekste. Eks seda loogilisust silmas pidades Vikitekstide keskkond meile lahkesti ka loodud on. Mugavust ei saa mu meelest eesmärkidest ja antud töö (entsüklopeedia) vormist kõrgemale seada. Ja eks mugavus ole ennekõike harjumises.

Sa võid ju eeskuju näidata ja tõlketööd Vikitekstides tegema hakata. Küllap see julgustab teisigi. :) 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 14:43 (UTC)

Erandlik on ta sellepärast, et ise tõlkida on raskem kui mujalt tekste üle tuua. Enamasti tehakse Vikipeedias siiski viimast.

See, et sellised tõlked on Vikitekstides lubatud, ei tähenda, et neid Vikipeedias ei võiks olla.

Kui linke tekstis minimaalselt tarvitada, siis teksti väärtus kahaneb. Me jätame siis kasutamata eelise, mille Vikipeedia keskkond loob.

Kommentaaride tegemine võtab aega ja vaeva, need ei sünni kohe. Ja kommentaarid ei tähendagi originaalkommentaare, vaid olemasolevate kommentaaride (laias mõttes) refereerimist. Kirjandus näiteks Aristotelese tekstide kohta on väga ulatuslik. Viidata ei tule mitte ainult laialt levinud tõlgendustele, vaid ka diskussioonidele. Mõni kommentaar, näiteks Aquino Thomase oma, tuleks võib-olla lausa tõlkida, sest see on ise klassikaline teos.

Mina ei näe kogu teksti kommenteerimises midagi äärmuslikku. Kommentaaride mahtu kahandavad lingitud märksõnad, sest nõnda saab osa kommentaarist üle viia spetsiaalsetesse artiklitesse. Kommentaaride suhtelist pikkust rõhutan sellepärast, et tekst on niikuinii kommentaari lahutamatu osa ning moodustab ainult väikese osa kommentaaride tekstist.

Entsüklopeediates avaldatakse alliktekste küll, kuid trükitud entsüklopeediates saab seda teha ainult piiratud ulatuses. Meil on muidki uuendusi võrreldes traditsiooniliste entsüklopeediatega, miks me ei või siis tekste avaldada. Vikipeedia ju muutub aina sarnasemaks tavalise raamatuga. Märksõnade käsitlused ongi ideaalis raamatu mahtu.

Vikipeedial ei ole etteantud vormi, see on meie otsustada. Küsimus ei ole mugavuses, vaid otstarbekuses ja Vikipeedia keskkonna võimaluste ärakasutamises.

Ma ei hakka tõlkima Vikitekstides. Sinna on minu meelest mõtet panna ainult valmis tõlge. Andres 10. juuli 2009, kell 15:03 (UTC)

Need uuendused, mida sa silmas on tehnilist laadi, suuremaid mahte ja muid interneti hüvesid silmaspidavad ja üldiselt mitte sisulised (kui sinu tõlgendusi mitte silmas pidada). Aga, nojah, kahju küll, eks sa ise tead, sinu entsüklopeedia. 195.50.201.174 10. juuli 2009, kell 15:14 (UTC)

Ma ei ole nii kindel, et minu pakutu on eriti sisuline uuendus. Ja kui ka oleks, mis siis selles halba on?

Miks Sa ütled, et see on minu entsüklopeedia? Andres 10. juuli 2009, kell 15:17 (UTC)