Arutelu:Metaan

Ma võtsin tiheduse ENE-st, aga ma pole kindel, et see on normaaltingimustel. Andres 28. november 2010, kell 11:49 (EET)[vasta]

Normaaltingimused tekitavad segasust, sest neid mõistetakse erinevalt. Andres 28. november 2010, kell 11:51 (EET)[vasta]

Kas "värvitu" on korrektne, või peaks ütlema "värvusetu"? Andres 28. november 2010, kell 12:07 (EET)[vasta]

Normaaltingimuste mõiste on tõesti segane. Aga värvitu ja värvusetu on sünonüümid. Elvim 6. detsember 2010, kell 13:12 (EET)[vasta]

Kas seda infokasti peaks äkki veel kokku tõmbama? Pelmeen10 26. jaanuar 2011, kell 16:54 (EET)[vasta]

kindlasti. Praegu on häiriv. Ma ei tea ainult, kas kasutajad saavad ka sätetes nende tabelite suurust omale sobivale suurusele panna--Bioneer1 26. jaanuar 2011, kell 17:45 (EET)[vasta]

Pildid tuleb väiksemaks teha või esitada kahes reas. Andres 26. jaanuar 2011, kell 17:59 (EET)[vasta]

Teksti tõttu on ta nii lai (need "lisa viited" mallid annavad veel laiust juurde). Pelmeen10 26. jaanuar 2011, kell 18:08 (EET)[vasta]

Ohutuse all on kirjas lause "Metaan on vähemürgine[viide?] või vähemürgine." - on siit midagi puudu jäänud ehk? Igal juhul tundub ebakorrektne. --Aksu851 (arutelu) 4. juuli 2014, kell 01:13 (EEST)[vasta]

Kas seda pealkirja "Füüsikalised omadused" on mõtet hoida, kui tabelis on niigi kõik sama kirjas?

Tabelis on gaasi tihedus, see on võetud inglise keelsest wikist. Kas selleks on viidet vaja, kui jah, palun lisage. Tegin selles osas ka parandusi. Lihtsalt mainin, et normaaltingimused on alati 0 kraadi ja 1 atm.

Sulamistemperatuurile ja keemistemperatuurile (ning esimesele lausele) lisasin Kariku viite. --Aksu851 (arutelu) 6. juuli 2014, kell 17:50 (EEST)[vasta]

Minu meelest peaks küll olema tekstis kõik füüsikalised omadused.

Inglise vikist ei aita, ikkagi on viidet tarvis autoriteetsest allikast.

Need viidete nõudmisega andmed on vist sellest tulnud, et eri vikides on eri andmed. Siingi tuleks rohkem allikaid läbi vaadata. Andres (arutelu) 6. juuli 2014, kell 18:47 (EEST)[vasta]

On normaaltingimused ja standardtingimused, ma ei tea, kas see on sama asi, aga minu meelest mingi tõlgenduse järgi on normaaltingimuste puhul temperatuur 20 °C. Arvan, et normaaltimgimuste puhul peaks iga kord ütlema, mis need on. Andres (arutelu) 6. juuli 2014, kell 18:55 (EEST)[vasta]

Normaaltingimused on alati 0 kraadi ja 1 atm, seda on mulle keemia õpetaja rõhutanud mitu korda, et olümpiaadi ajal meelest ei läheks. See on üsna tüüpiline koht kus mõeldakse, et normaalne on ju kui toas on 20-25 kraadi jne.. Nii ta kahjuks pole. Kui me räägime 20-25 kraadisest vahemikust, siis on tegu toatemperatuuriga.

Metaani molaarmass on 16,0425 g/mol. ja teised säärased laused, kas neid on tõesti mõttet hoida, kui nad on niigi tabelis mainitud? Ma ei näe küll sellel mõtet. Võib-olla kui ainult mainida eraldi välja, mida peame silmas normaaltingimuste all (ehk siis 0 kraadi ja rõhk 1 atm), kuid sama asja kordamisel pole ju suurt mõtet?--Aksu851 (arutelu) 6. juuli 2014, kell 20:19 (EEST)[vasta]

Minu meelest on nii, et kogu info peab tekstis olema ja infokast on ainult kiire ülevaate saamiseks. Andres (arutelu) 6. juuli 2014, kell 20:25 (EEST)[vasta]

Keemiaolümpiaadidel võib ju olla kokku lepitud, mis on normaaltingimused, aga on ka teistsuguseid kokkuleppeid. Andres (arutelu) 6. juuli 2014, kell 20:29 (EEST)[vasta]

http://yeroc.us/calculators/gas-density.php - kas gaasi tiheduse jaoks on vaja üldse viidet? Seda saab arvutada.

Mina siiralt lähtuks IUPAC'i süsteemist, kuna üsnagi enamus informatsiooni on selle süsteemi kohaselt. Kui me räägime mõnest teisest süsteemist, siis peaks see seal mainitud olema. Kui on süsteem mainitud, siis ei ole suurt mõtet rõhku ja temperatuuri eraldi mainida. See leht väidab, et IUPAC'i süsteemi kohaselt on normaalteingimused/standardtingimused 0 kraadi ja 1 atm. NIST'i süsteemi järgi rõhk 101.325 kPa ja temperatuur 20 kraadi.--Aksu851 (arutelu) 6. juuli 2014, kell 20:53 (EEST)[vasta]

Võib ju öelda, et IUPACi süsteemi järgi, aga siis peab ikka olema link artiklile, kus seda selgitatakse. Andres (arutelu) 6. juuli 2014, kell 21:42 (EEST)[vasta]

Viidata võib tõesti. --Aksu851 (arutelu) 6. juuli 2014, kell 22:53 (EEST)[vasta]

Nurk vesiniku aatomite vahel peaks olema 109,5 kraadi. https://et.wikipedia.org/wiki/Metaan#mediaviewer/Pilt:Ch4-structure.png Nimelik (arutelu) 3. september 2014, kell 23:19 (EEST)[vasta]

Siin oli link Küllastunud süsivesinike homoloogiline rida. Minu meelest tuleks see tagasi panna. Andres (arutelu) 10. märts 2019, kell 09:15 (EET)[vasta]

Metaan on vähemürgine[viide?] või vähemürgine. — kumb siis? ☆☆☆— Yx iNdiviid^Kaastöö 4. detsember 2022, kell 10:50 (EET)[vasta]