Arutelu:Meditsiin

Pole päris selge, kas histoloogia on meditsiini haru. Sama kehtib inimese anatoomia kohta. Andres 22. mai 2006, kell 19.33 (UTC)

Siin ei oleju tegelikult loetletud meditsiini harusid, vaid teadusharusid, millele meditsiin toetub ja mille abil on arenenud ja areneb tänapäeval ning on seeläbi väga tihedates seostes. Anatoomia ja histoloogia käivad kogu loodusteaduste kohta, kuid sama kehtib ka immunoloogia, tsütoloogia, geneetika, biokeemia jne kohta.

Prekliinilised erialade puhul on aga nende erialade laiast tegevusvaldkonnast just vaid inimest puudutav osa mõeldud. Seega ka selle osa kohta ei saa tegelikult mingeid etteheiteid teha. Nt Viroloogia ehk õpetus viirustest - kuid vaid väike osa viirustest tabavad inimesi. Kuid antud kontekstis mõeldakse viroloogia vaid inimeste viirustega tegelevat osa.

Jään arvamusele, et pealkiri "Meditsiiniharud" on küll veidike ebatäpne, aga siiski paremini mõistetav kui kirjutada meditsiinigeneetika, inimviroloogia, inimese patoloogia, inimese histoloogia, kliiniline immunoloogia jne. -- Evian 20. märts 2008, kell 20.08 (UTC)

Arvan, et prekliinilisi erialasid võib vaadelda ühisena meditsiinile, veterinaariale ja bioloogiale ning eraldi inimese kohta pole mõtet artiklit teha.

Ka kliinilised erialad on valdavalt meditsiinile ja veterinaariale ühised, kuigi haigused on liigiti mõnevõrra erinevad. Andres 30. märts 2008, kell 21:03 (UTC)

Jah, on näha, et mõistsime valesti teineteist. Ma mõtlesingi seda, et neid erialasid lahku lüüa ei tohiks. Need liialt sarnased, ja inimesega tegelev osa on pigem väike osa suurest teadusest.

Nu aga see artikkel on üldse kaa veidi kummaline - nt. radioloogia kui prekliiniline eriala. Või hügieen kui kliiniline eriala.

Ma tegin hetkel mõned parandused. Kuid kindlasti on artiklist puudu õeteadust puudutav osa, milles ma küll kaasa rääkida ei oska. -- Evian 30. märts 2008, kell 22.22 (UTC)

---

Leian, et parem pealkiri on ikkagi "Meditsiin". Andres 12. veebruar 2011, kell 20:03 (EET)

Kuna artiklis meditsiin kasutati ka sõna meditsiiniteadus siis muutsin artikli nimegi selleks. Tavaliselt kiputakse meditsiini all mõtlema küll teraapiat - st teaduslikku ravikunsti. On olemas palju meditsiini, kui ravikunsti, eristusi: protomeditsiin, klassikaline meditsiin, rahvameditsiin, traditsiooniline meditsiin, traditsionaalne meditsiin ja selle eriliigid, alternatiivne meditsiin ehk alternatiivmeditsiin, teaduslik meditsiin kui teaduslik ravikunst (praegu artiklis ravi, ebateaduslik jne. Võimalik et ka empiiriline. Kas ka rahvuslik? Ka tiibeti meditsiin, hiina meditsiin, maajade meditsiin, indiaani meditsiin, šamanistlik meditsiin,... --Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 00:29 (EET)

Arvan, et see kahetähenduslikkus tuleb ühes artiklis ära klaarida. Andres 13. veebruar 2011, kell 00:46 (EET)

Pigem siiski üldisem artikkel või "harupesa", sest siis kaob vajadus arstiteaduse lahti ja lahkukirjutamise järgi ära.--Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 00:55 (EET)

Seesama artikkel siin võib harupesa ülesanded täita. Kui me teeme selleks eraldi artikli, tekitab see liiga palju ebamugavust ja ebaloomulikkust. Andres 13. veebruar 2011, kell 01:36 (EET)

Vaata näiteks inglise Medicine (disambiguation) [1]--Ivo Vahur Vaata ka Tõenduspõhine meditsiin. Ja kas teoreetilist meditsiini (teoreetiline meditsiin) ei nimetata juba biomeditsiiniks? 13. veebruar 2011, kell 00:59 (EET)

Seal saadakse läbi tavalise meditsiini pagendamiseta meditsiiniteaduse alla. Andres 13. veebruar 2011, kell 01:37 (EET)

Paneb siis algusesse ülesse märke, et see artikkel räägib meditsiiniteadusest ja teaduslikust ravikunstis, muude tähenduste kohta vaata Meditsiin (täpsustuslehekülg). Lõppude lõpuks on meditsiin sõna otseses tähenduses vaid ravikunst. --Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 02:52 (EET)

Ma ei teeks seda ka, vaid paneksin need lingid samasse artiklisse. Andres 13. veebruar 2011, kell 03:03 (EET)

Niigi on artikkel praegu ainult tühjadest siselinkidest koosnev. Ja eespool sai viidatud veel omakorda hargnevate ariklite võrgule.--Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 03:09 (EET)

Mis siis? Artiklit tuleb täiendada. Andres 13. veebruar 2011, kell 03:12 (EET)

Siis tuleb see ümber kirjutada alates algusest. Lisada veel ajalugu ja eri maad jne. Ja sellest tuletada need hargnemised. Avada veel alguses mõiste erinevaid kujusid eri keeltes ja hieroglüüfkirjas. Meditsiiniteadus ei kattu sellega ega ka tipne sellega. Eluliselt on olulisem ravikunst, ka teaduslik. Kunst on kunst! "Sea" (seadja-teadja, teadus 23.) juures terveks ei saa, veelvähem lunastust, millega see tipneb. Mis see tõde maksab? --Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 03:32 (EET)

See on mõistusevastane. Nagu pealkiri: entsüklopeedia (tsükkli õpetamine) ja ühes artiklis kõik (omnia, omnialoogia) on kõik lahti kirjutatud. Mahtude otstarbeka (optimaalse) liigendamise küsimus.--Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 04:33 (EET)

Paneks selle hiina klassikalise hoopis zhongyi nime alla ja selgitaks selle all selle hargnemisi.

Las ta olla hiina meditsiini all, nii on arusaadavam. Andres 13. veebruar 2011, kell 03:35 (EET)

Siis tuleks ju ka meditsiiniteadus panna lääne meditsiini alla, et oleks "arusaadavam", millega on tegu. Isegi hiina meditsiini nimes ei tähenda tegelikult hieroglüüf "zhong" ei Hiinat ega hiinat. Vaata Hiina klassikaline meditsiin#Nimetusest. Kaug idas nimetatakse seda ka orientaalseks meditsiiniks ehk ida meditsiiniks, mõnikord kaug-ida orientaalseks meditsiiniks. --Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 06:27 (EET)

Meditsiini all mõistetakse kõigepealt lääne meditsiini, siis alles midagi muud. Andres 13. veebruar 2011, kell 06:46 (EET)

Läänes mõistetakse esmalt meditsiini all lääne meditsiini teraapiat ehk täpsemalt teaduslikku ravikunsti ja sellega seotut. Meditsiiniteadusele tavakodanikul mõelda ei tule. Ta ei lähe arsti juurde teadust otsima. Ja kui arst ei lähtu esimesest taost tulevast alusest "headus-inimlikkus" (ren), siis on see inimene eksinud kutsumuse valikul.--Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 12:14 (EET)

Mõistusevastane on käsitleda ülesloetletut ja viidatut ühes artiklis. Nagu pealkiri: entsüklopeedia (tsükkli õpetamine) ja ühes artiklis kõik (omnia, omnialoogia) on kõik lahti kirjutatud. Mahtude otstarbeka (optimaalse) liigendamise küsimus.--Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 04:33 (EET)

Ei saa aru. Andres 13. veebruar 2011, kell 13:10 (EET)

Lähed kontserdile või avad artikli muusika ja Sulle hakatakse rääkima muusikatööstusest ja pillidest jne.--Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 13:17 (EET)

ASJAST. Mul pole piisavalt pädevust ega aega asja uurida, et seda artiklit kirjutada. Ka minu tuttavad arstid on muuga hõivatud. Peale ühe akadeemilise poissmehe. Proovin talle ja mõnele sõna saata. Saavad vähemalt head nalja lugeda. Kuda rahvas rabeleb. Tubli, tubli. Vaata näiteks kuidas näeb tegelikult välja artikli arutelu kohta käiv lehekülg [2] --Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 13:25 (EET)

Ma ei tea kuidas praeguses seadusandluses asi reguleeritud on, aga üleeelmise aastakümne lõpus ja eelmise alguses võis küll ajalehes vale nime all reklaami tehes mõned tuhanded trahvi saada. Jutt oli küll tervendamise ja ravi eristamisest. --Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 00:46 (EET)

Niiet rebasemäng on läbi. Praegu toimuv asub 1.VI-2.VI vahekorra üleminekus 1.I-2.I -le. Fu Xid kujutakse ka inimese pea ja mao kehaga (43. kuusjoon).--Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 02:52 (EET) $

Ma pole eriti kindel, et saan aru, millest jutt käib, aga olen selle poolt küll, et pealkiri võiks olla "Meditsiin". --Epp 13. veebruar 2011, kell 14:43 (EET)

“Constantinus II leidis ristiusu olevat lapselikult lihtsa ja otsekohese, ning hakkas seda segi sasima vananaiste ebausuga. Ta rõõm keerulisest teoloogilisest juuksekarva lõhkiajamisest oli suurem vastutustundest harmoonia säilitamise eest. Sestap provotseeris ta lugematuid lahkarvamusi ja korraldas tigedaid depatte lisades kütust jõudsalt edenevatele leekidele. Tulemuseks oli, et terved prelaatide (piiskopid) jõugud kasutasid riigi teid ja postihobuseid kihutamaks edasi-tagasi ühelt nn “sinodilt” teisele. Prelaatide sihiks oli viia kõik usulised talitused kooskõlla oma tujudega.” Ammianus Marcellinus (325/330-peale 391) Res gestae XXXI, xvi, § 18 --Ivo Vahur 13. veebruar 2011, kell 15:18 (EET)

Määratluse korrastamine artikliks meditsiin

Meditsiin (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on ravikunstiga seotud osa inimkonna kultuurist ja selle ajaloost (???kas see iseenesestmõistetav laiend jätta???).

SELETUS: Osa kultuurist, kuna see hõlmab kogu meditsiini ja meditsiinisüsteemiga seotut (st ka õpet-, uurimist-, korraldamist- ja rakendamist ning sellega seotud asutusi, teoseid, erivorme (ida-, rahva-, alternatiiv-, teoreetist ehk biomeditsiini (?), tõenduspõhist meditsiin, jmt), sellega hõivatud inimesi, selle abivahendeid jmt).

Selle esimesi kindlalt äratuntavaid märke on protomeditsiinina tuvastatud alates mesoliitikumi lõpust (??? kas on ikka mesoliitikum), mis distsipliinina kujunes välja vanaajal ja omandas kaasaegse teadusliku kuju lääne kultuuris uusajal. Meditsiin koosneb laiemas mõttes humaanmeditsiinist ja veterinaariast.

• KAS Tänapäeval mõeldakse (tekkivas) globaalkultuuris (või on see liiga tugev uuendus)
• VÕI Tänapäeval mõeldakse globaliseeruvas kultuuris (või globaalses või midagi taolist)
• VÕI Tänapäeval mõeldakse globaliseerunud lääne kultuurist
• VÕI Tänapäeval mõeldakse lääne kultuurist
• VÕI Tänapäeval mõeldakse

meditsiini all kaasaegset teaduslikku humaanmeditsiini koos meditsiiniteadusega (kas viia see osa eraldi artikklisse????? või sellessamas?), igapäevases mõttes aga teaduslikku teraapiat (ravi, aga kuhu jääb ravikunst?) ja sellega seotud (, mis on endas ühildamas-ühitamas varasema ajaloo ravikunsti alaseid saavutusi). ((Näiteks erinevate rahvameditsiinide herbeoloogiat, manuaalravi võtteid, ida meditsiini..)) Peale selle on olemas ka enesepettusele ja -pettusele tuginev pseudomeditsiin (Quackery).

Esimesed trepanatsiooni märgid pärinevad aastast 6500 eKr (Prantsuse) [[3]]. Lähis idas oli siis neoliitikum aga Prantsuses vist ikka mesoliitikum? Euroopa lõunaosas lõppes nii 8000 eKr, lääneosas nii 7000 eKr. Paneb siis mesoliitikumi lõpus??? Näiteks ka Ötzi jäämehe [4] ravimärgid Euroopa vaseajast.

Puhtalt

Ei hakanud seda esialgu enne otsustamist eraldi artikliks tegema.

Meditsiin (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on tervise hoidmise, taastamise ja taastada püüdmisega seotud osa inimkonna kultuurist ja selle ajaloost. Osana kultuurist hõlmab see kogu meditsiini ja meditsiinisüsteemiga seotut (st õpet-, uurimist-, korraldamist- ja rakendamist ning sellega seotud asutusi, teoseid, erivorme (ida-, rahva-, alternatiiv-, teoreetist ehk biomeditsiini (?), tõenduspõhist meditsiini, jmt), sellega hõivatud inimesi, selle abivahendeid jmt; nende ajalugu ja sellega seotut).

Selle esimesi kindlalt äratuntavaid märke on protomeditsiinina tuvastatud alates mesoliitikumi lõpust, mis distsipliinina kujunes välja vanaajal ja omandas kaasaegse teadusliku kuju lääne kultuuris uusajal. Meditsiin koosneb laiemas mõttes humaanmeditsiinist ja veterinaariast.

Tänapäeval mõeldakse globaliseeruvas kultuuris meditsiini all kaasaegset teaduslikku humaanmeditsiini koos meditsiiniteadusega, igapäevases mõttes aga teaduslikku teraapiat (ravi) ja sellega seotud, mis on endas ühildamas varajasema ajaloo ravikunsti alaseid saavutusi. (Näiteks erinevate rahvameditsiinide herbeoloogiat, manuaalravi võtteid, ida meditsiini, jmt.)) Peale selle on olemas ka enesepettusele ja -pettusele tuginev pseudomeditsiin (Quackery).

Esimesed trepanatsiooni märgid pärinevad mesoliitikumi lõpust ja neoliitikumi algusest 6500 eKr Prantsumaalt [5]. Samuti on leitud ravi jälgi ka näiteks Ötzi jäämehel [6] Euroopa vaseajast.

---

Et mõnel meist ka piinlik pole hüperteadmisi avalikult presenteerida.....ennast loen siit klassist väljapoole kuuluvaks seega paraku ilma mulle antud volitusteta viki kaudu paraku

võtsin välja viki artiklist meditsiin(teadus) ravimise teadusliku kunsti - või midagi sarnast---- liigläbinähtav mu meelest----miks?

Enamikule meist on teada, et meditsiini(ka arsti)teadus pidevalt KATSETAB JA UUURIB ja siis ravi ning ravimite kaudu modelleerib meie elu ja elukeskkonda oodata tuleviku lootuses, imetillukese fragmendina vast nii nagu kirjutas Marek Strandberg16.03.2012, "Maailmamajanduse kümme lootust": "Muide, isegi aspiriinil pole teadupoolest kõigile ühtviisi kasulikku mõju, näiteks nagu klaasitäiel piimalgi..." ja http://www.sam.ee/ohtlikud-ja-defektsed-ravimid jne....

Eesti kaudu on meditsiiniteadusel , mingis ajavahemikus, kindel süsteem ja süsteemi osanikud ning täideviijad...... püüdsin just seda veidike lahti seletada, et miks näiteks ei saa apteegiteenust pakkuvad ettevõtted müüa mujal maailmas ning traditsioonilise ravi preparaate ka uuemaid näituseks paraguai suhkrulehte (ning temast valmistatud kontsentraate) ega ka suhkrut (kuigi suhkur omab elusorgansmi endokriinorgansüsteemi kaudu hormonaalset toimet, mis põhjustab ka haiguslikke seisundeid ) aga paraku ei ole kumbagi nimetatut registreeritud Euroopa Farmakopöa dokumentatsioonides ega registrites ega ka kohaliku Ravimiameti omades...

https://www.riigiteataja.ee/akt/875059?leiaKehtiv=

Taimravi ja ravimtaimi puudutav on ka lahtine: sest pooled nn raviained ehk ravimolekulid on taimeelu molekulide koopiad,

...näiteks mina isiklikult maja taga (ühtib põhja suunaga) kasvanud ja korjatud naistepuna õisi, apteegi kaudu levitada ei saa (ega ausalt öeldes tahagi) aga küsige perearsti käest Naistepuna ravitoimeid

http://www.apollo.ee/farmakognoosia.html http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/maailma_ravimtaimede_ents%C3%BCklopeedia/111755

ning sellega seotud inimkatsete faasi (I,I,III,IV) ja edasi mõelda.....

Kliinilised uuringud Eestis faaside kaupa 1992-2011 http://www.ravimiamet.ee/node/1541

Neid kohalikke uuringuid 100 ringis vast on üle 5000 ja igapäevaselt lisanduvate minor muudatustega ravimipreparaatide loetelu ning katsete valguses küll üliolulised aga siiski vähemuses , aga millise pikkus. ning laiuskraadidega loomade- taimede- ning inimeste uuringuid (kas meil sündinud ja elav mustanahaline kannab endas vitamiin D pärilikku mehhanismi või nimetatud mehhanism hakkab arenema kehaväliselt) üldse võiks arstid igapäevases tööelus rakendada????

Meditsiin tänapäevases võtmes baseerub DIAGNOOSIL, mis võiks (Inimese elu ja eetikat eesmärgina peas hoides) olla teaduslikult kinnitatud- seega millist ravi eelistada, kas perearsti diagnoositud psüühhikahäireid ja stressi ning sellega kaasuvat stressiravi (pikaajalist medikamentoosset ravi) ehk kirurgilis-kliinilist varianti, kus väljalõigatud sapipõie ning maksabiopsia laboratoorsel uurimisel selgus, et inimene elab koos kõnealuse süsteemi kasvajarakkudega, (no special case , lihtsalt näide) ja kui inimene saadud "vale" diagnoosiga pöördub traditsiooniliste ravitsejate poole (ajaloo kaudu) siis ka alternatiivravimid lähevad kuhu auku...... õnneks on taimravi kogused mikroskoopilised ning kui akadeemiline meditsiin püüaks haigusliku seisundi korral kasvõi domineeriva organsüsteemi tuvastada, siis ei lähe ka ravi valesse auku, arvan ma....

aga miks on oluline tuua artiklis ära kohalikud eriarstierialad, mõtteliselt ja tegevuslikult on eriarstid suutelised/võimelised ka südameid siirdama (Eesti kardioloogid välismaal) aga kohalik majandussüsteem on Euroopa Liidu regulatsiooni kaudu paika pandud selliselt( ma ei tea kas neil on ka kiirabi kohta omad nõuded, et iga 20 000 elaniku kohta mingil m ei km kolmel jne), et Eesti kaudu võime kopse siirdada, et kui näiteks tsüstilist fibroosi põdev inimene vajaks kopsude-südame siirdamist siis tuleks tal mujale minna, ja kui inimene vajab südame siirdamist siis ka mujale minna jne jne........ .

Ja kui Ivo siin kartis, et arstid on twisted huumoriga, ja naeravad endale kõhukrambid, siis eestlastel on vanasõna : kes viimasena naerab, naerab paremini- kui enne surm ei saabu ravimi kõrvaltoimena http://www.apollo.ee/surm-ravimi-korvaltoime.html --arvan ma , et kardame lollid näida, piinlik on arstide ees aga see on valehäbi arvan ma, sest vaadake vastutav on inimene arstitöö kaudud üksnes enda elu kaudu--- paluge ÜHEL arstil defineerida LÜMFISÜSTEEM ja selle organid, koed, hormoonid, peptiidid, IL-id ja haiguslikud seisundid ja laboratoorsed mõõtmisvõimalused ja rakendused ja iga registreeritud ravimi ning taimepreparaadi toime ja RHK-10 klassifikatsioon ning maailmas tuntumad klassifikaatorid ja seotud surmad ning millist kahju tekitab lümfisüsteemi ignoreerimine....... saate naerda aga see võib paraku ka saatuslikuks osutada- lihtsalt elu kaudu.... 15.dets. 2012 , 9:35 , Mariina