Arutelu:Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Avaldatud RT 1918, 1.

Ma paneksin teksti Vikitekstide alla. avjoska 11. juuli 2006, kell 13.36 (UTC)

Vikitekstidesse see tekst sobiks küll. Minu poolestki võiks selle sinna üle viia. Aga on ka arvatud, et sellised tähtsad dokumendid peaksid ka Vikipeedias olema ära toodud. Andres 12. juuli 2006, kell 16.38 (UTC)

Ma arvan, et see tekst on piisavalt lühike, et ei võta siin liiga palju ruumi, ja samas asjakohane, artikkel tunduks ilma tekstita poolik. Adeliine 3. veebruar 2013, kell 17:13 (EET)

---

Kas on kindel, et tekstis ei seisnud "rahvaste eneste määramise õiguse"? Andres 12. juuli 2006, kell 16.36 (UTC)

Illustratsioonil on hoopis "enesemääramise". Ja õigekirja lahkuminekuid on teisigi. Andres 12. juuli 2006, kell 16.38 (UTC)

ma võin üritada õigekirja vaadata... avjoska 12. juuli 2006, kell 16.41 (UTC)

Võib-olla on ajalehetekstis õigekirja muudetud. Autoriteetne allikas on Riigi Teataja. Andres 12. juuli 2006, kell 19.36 (UTC)

Minu meelest poleks tohtinud õigekirja tänapäevastada. Andres 12. juuli 2006, kell 19.44 (UTC)

See "Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu." ei ole ju avaldatud Riigi Teatajas 27. novembril 1918. Seda ei ole üldse Riigi Teatajas Eesti ajal avaldatud. --Õli (arutelu) 18. detsember 2012, kell 17:00 (EET)

Mälestustahvel/mälestusmärk

Kuidas peaks pärast artiklite liitmist viitama nüüd vastavale mälestusmärgile? Selline artiklite liitmine on sama "loogiline", kui oleks artikli Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk liitmine artikliga Eesti Vabariik. Mõtlematu tegu. --Andrus Kallastu (arutelu) 24. märts 2014, kell 22:25 (EET)

Ma arvan ka, et võiks olla eraldi artikkel. Andres (arutelu) 25. märts 2014, kell 09:05 (EET)

Liidetud artikli kustutatud arutelus toodud põhjendus või selle kokkuvõte võiks muidugi kuskil resümeeski säilida.

Võrreldes suure monumendiga, mis on oluline ka kunstiteosena, on tahvel maja seinal minu meelest ikkagi lihtsalt tahvel, mis märgib ära mingit muud asja või sündmust, mis tegelikult oluline on. Loogiline pole vaid praegune esitus. Võiks näiteks olla peatükk "Trükkimine", mille lõppu sobiks paar lauset mälestuse jäädvustamisest. 193.40.10.180 25. märts 2014, kell 10:05 (EET)

Jah, esitus ei ole hea.

Mälestuse jäädvustamine on mingile asjale kellegi nime andmine. Ma saan aru küll, et mälestustahvel ei ole iseenesest kuigi tähtis asi, aga need kolm lõiku siin on artikli teemast mööda, ja pole ka põhjust midagi välja jätta. Andres (arutelu) 26. märts 2014, kell 09:22 (EET)

Miks tahvel kirjaga "Siin elas" või "Siin oli" pole mälestuse jäädvustamine? Kuidas iganes seda nimetada, minu meelest tahvlit iseenesest sobib siin artiklis loogilises kohas (trükkimise juures) mainida või lühidalt kirjeldada. Tahvli teksti äratoomise asemel võiks neist asjadest eespool juttu olla. Võib-olla küll, et kõiki asjaosalisi pole oluline mainida. See on ehk enam oluline, kes kõne pidas. Eks ole, saaks ka näiteks kirjutada, kes kruvid seina keeras, aga seda polnud lihtsalt ajalehes öeldud. 193.40.10.181 26. märts 2014, kell 14:57 (EET)

et puudub üksmeel Pärnus asuva mälestustahvli osas, siis esialgu suunasin märksõna Iseseisvusmanifesti valmistanud trükikoja mälestustahvel siia. Mainin küll, et meil on kaks artiklit mälestustahvlist: Piiskop Platoni mälestustahvel ja Utria dessandi mälestustahvel--Estopedist1 (arutelu) 1. detsember 2018, kell 12:47 (EET)

Pealkirjata

Manifesti pilt on kõrval ja seal on väikese tähega üldnimetus vabariik. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 217.71.47.196 (arutelu • kaastöö) 15. detsember 2014.