Arutelu:Magneesium

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

See oli kirjutatud endise teksti asemele. Küllap saab seda artiklis kasutada.

Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal.Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi.

Maakera kõikide taimede klorofülli koostises olevat magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile! Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Klorofüll on päikeseenergia akumulaator, ta muudab süsihappegaasi ja vee inimestele ja loomadele toiduks vajalikeks ühenditeks - suhkruks ja tärkliseks. Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks ning sellega kaasneb hapniku eraldumine. Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas 25 g magneesiumi.

Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis.Kuid pole head halvata. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud.

Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel.

Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises.

Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud aga ka tomatid ja kapsas jt.). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes.

Andres 17. september 2006, kell 19:02 (UTC)


Magneesium puu- ja köögiviljades

Naeris, Sibul, Salottsibul, Punapeet, Juurseller, Porrulauk, Aedoad, Põldoad, Kikerherned, Mais, Dattel, Hiina ploom e. Litši, Aprikoos, Õun, Pirn, Hurmaa, Küdoonia, Murulauk, Kevadsibul, Mõdarõigas.[2]

Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist keha rakkudesse. Kasu saame ka silelihastele, südamele, veresoonkonnale ja paraneb ka valguproktsioon. Langeb vererõhk ja paraneb ka südame tegevus. Magneesium on oluline luude ehitamiseks, kehatemperatuuri, ja südame rütmi reguleerimiseks, aine vahetus ja valkude töötlemiseks. Kui magneesiumit on vähe võib see põhjustada lihas nõrkust, krampe ja soodustada infarki.[8]

Kustutatud artiklist. Andres 9. jaanuar 2009, kell 07:40 (UTC)


Magneesiumiioon on just nimelt sama elektronkonfiguratsiooniga. Andres 29. september 2010, kell 09:24 (EEST)[vasta]


Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid; erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega praktiliselt ei reageeri.

See koht on segane. Kas jutt on kõikjal lahustumisest või kõikjal reageerimisest? Ma kustutasin osalt ära reaktsioonisaadustesse puutuva. Andres 29. september 2010, kell 09:24 (EEST)[vasta]

Järvevee juurde panen lingi, aga ma ei tea, milliseid järvi see konkreetselt puudutab. Jutt on soolajärvedest. Andres 29. september 2010, kell 09:26 (EEST)[vasta]

Mulle tundub, et tabelis Mõningate toitude magneesiumisisaldus esitatud andmed on valed. Nt murulaugus on magneesiumi vaid 42 mg: http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/2960?manu=&fgcd= --Metsavend 30. august 2015, kell 11:18 (EEST)

täpsustus oli puudu, kontrollida peaks saama selle lingi kaudu: http://ndb.nal.usda.gov/ndb/nutrients/report/nutrientsfrm?max=25&offset=0&totCount=0&nutrient1=304&nutrient2=&nutrient3=&subset=0&fg=&sort=c&measureby=g --Ivar (arutelu) 30. august 2015, kell 17:20 (EEST)[vasta]
See on väga oluline erinevus. Kui aedvili sisaldab üle 90% vett ja see kuivatamisel või külmkuivatamisel eemaldatakse, siis tõuseb ju kõigi muude ainete osa massiühiku kohta kordades. Minu meelest oleks oluline ainete sisaldus värsketes köögiviljades. Kuivkülmutatud toiduained ei ole Eestis eriti levnud, --Metsavend 1. september 2015, kell 15:58 (EEST)