Arutelu:Madis Salum

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

1990. aasta 15. mai sündmuste kohta peaks olema eraldi artikkel, aga ma ei tea, mis selle nimi peaks olema. Andres 25. aprill 2006, kell 14.20 (UTC)

see oli Interrinde meeleavaldus Toompeal, jätaks ehk siis nii? Piret 25. aprill 2006, kell 14.29 (UTC)
Ta võib vast nii olla küll, kuigi seal ei toimunud ainult Interrinde meeleavaldus. Kui leiame artiklile pealkirja, siis saab siia lingi olla. Andres 25. aprill 2006, kell 14.33 (UTC)

Esimeses välislingis on öeldud, et Madis Salum on Raidmani Pärnu büroo juht. Tekstis ei ole selle kohta midagi mainitud. Kas on ikka tegemist sama Madis Salumiga? Andres 25. aprill 2006, kell 16.16 (UTC)

Raidman on võlgade sissenõudmise firma. Arvan küll, et tegu on nimekaimuga. Andres 25. aprill 2006, kell 16.18 (UTC)

Tegemist ei ole nimekaimuga, antud juhul kindlasti mitte! Ta tõesti töötas Raidmani Pärnu büroo juhatajana. Teen viite algusesse. Piret 25. aprill 2006, kell 16.24 (UTC)

Arutelulehekülge üldiselt ei tühjendata, kuigi aegunud kriitika võib eemaldada küll. Taastan selle lõigu, sest seda võib artikli Öö-TV kirjutamisel tarvis minna.

mida olid juhtimas kõik tollased vaatajalemmikud: Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Šein, Raul Rebane, Maire Aunaste, Madis Salum, režissöörid Tiit Kimmel, Toivo Kõster, Riho Raie.

Andres 25. aprill 2006, kell 16.21 (UTC)

selge, sry Piret 25. aprill 2006, kell 16.22 (UTC)

Kas raamatute "Sensatsioon" pealkirjas pole mitte lõpus hüüumärk? Ja kas pealkirjas on kindlasti rooma numbrid? Kas raamatu "Tagasiteel tulevikku" pealkirjas on ikka kriips? Andres 25. aprill 2006, kell 16.28 (UTC)

Roomanumbrid on jah, ja 2Sensatsioon!" on õige.
Teise raamatu nimi on kahes osas samuti nagu sensatsiooni-lugudes. Ehkki tegelikult on raamatu pealkiri autori sõnul ainult "Tagasiteel tulevikku" Piret 25. aprill 2006, kell 16.41 (UTC)


Küsimus on selles, kas kaheosalises pealkirjas on kriips vahel. Andres 25. aprill 2006, kell 16.46 (UTC)
ei ole kriipsu. on kaks eraldi pealkirja, millest raamatu nimi on esimene. Teine oli lihtsalt täiend ja kokkuvõetud sisu
Kui kriipsu ei ole, siis tuleb kirjutada koolon. Kui tiitellehel on alapealkiri, siis oleks parem seda näidata. Õigupoolest peaks panema kas või eraldi veel alajaotuse, kus oleks raamatute bibliokirjed koos ISBN-iga. Sellisel juhul võib tekstist alapealkirja ära jätta. Andres 25. aprill 2006, kell 16.49 (UTC)

Töökohtade kajastamine on kaootiline. Peaks tegema eraldi alajaotuse, kus on kronolooglises järjekorras daatumitega tema töökohad. Siis võib osa töökohti mujalt tekstist ära jätta. Andres 25. aprill 2006, kell 16.31 (UTC)

nüüd hakkab neid kogunema jah, kuid mingid jaotused peaks ikkagi säilima Piret 25. aprill 2006, kell 16.43 (UTC)


Las praegused jaotused olla. Ära jätta võib need laused, kus ainult mainitakse mingil kohal töötamist, aga lähemalt sellest ei räägita. "Raadio" ja "Televisioon" võivad terviklikkuse huvides jääda, nagu on. Andres 25. aprill 2006, kell 16.45 (UTC)

noortesaadete toimetuses ja saatest "Tulipunkt"

See sõnastus lonkab, aga ma ei oska seda parandada.

Peale selle ei ole selge kronoloogia. Kas Salum töötas kõigepealt noortesaadete toimetuses ja siis hakkas Kohtla-Järve korrespondendiks? Mul on jäänud mulje, et noorte reporterite klubi koondas raadiole kaastööd tegevaid kooliõpilasi.

Alajaotuses "Raadio" peaks arusaadavuse huvides mainima, et Salum oli pikka aega raadiotööst eemal. Andres 29. aprill 2006, kell 04.05 (UTC)


Veel parem oleks tuua ära daatumid. Andres 29. aprill 2006, kell 04.06 (UTC)


Teos on Eesti ajakirjanduses pälvinud palju vastukajasid.

Võiks ikkagi mainida, et vastukajad on olnud valdavalt väga mahategevad. Veel parem, kui asjast antaks detailsem ülevaade. Andres 30. juuli 2006, kell 10.36 (UTC)

Praegune esitus on minu meelest erapoolik. Sellepärast lisasin neutraalsusmärke. Andres 3. august 2006, kell 15:00 (UTC)

Leian, et neutraalsusemärge tuleks küljest ära võtta. Sest lause "Teos on Eesti ajakirjanduses pälvinud palju vastukajasid." väljendab just seda, mida välja lugeda võib. Vastukaja on igasugune tagasisid: nii positiivne kui ka negatiivne, ühtegi klassikalist arvustust pole olnud. Detailne ülevaade eeldaks mõlemale poolele sõna andmist, kuid see siin pole selline foorum. Kel asja vastu huvi, leiab googeldades lugemist. - Piret
Nõus Piretiga. Kui neutraalsus on kahtluse all ainult selle lause pärast, siis tuleb see neutraalsusemärge maha võtta. --Lulu 19. september 2006, kell 13:23 (UTC)
Ei. Neutraalsus ei ole kahtluse all selle lause pärast (kuigi mulle tundub, et siin on mitteneutraalsuse element), vaid järgmise lõigu pärast:

Rikkaliku fotomaterjaliga illustreeritud dokumentaalne ülevaade president Rüütli ametiaja sündmustest. Lisaks kuvandile, mille loovad presidendist tema ametlikud kõned ja ülevaade tegevusest Eesti riigi esindajana, toovad raamatusse lülitatud intervjuu temaga ning mõned vihjed telgitagustele protsessidele lugeja ette ka Arnold Rüütli kui igal ajal sirgeselgseks jäänud ja oma seisukohtadele truuks jäänud inimese.

Teiseks, ma pole nõus, et selle raamatu retseptsiooni kohta pole siin võimalik rohkem öelda, kui et ta on pälvinud palju vastukajasid. Saab ju kirjeldada kõiki vastukajasid. Kuidas anda mõlemale poolele sõna? Kui teine pool on kuskil midagi öelnud, saab seda kirjeldada. Andres 20. september 2006, kell 01:30 (UTC)
See lõik, mille Andres välja tõi, on niipalju kui ma aru saan, raamatu annotatsioonist pärit. Ehk tuleks jutumärkidesse see sel juhul panna. Sest kui seda muutma kippuda, siis peaks ju ka teisi samalaadseid kirjutisi muutma. Piret
Tegin nüüd paar pisikest muudatust. Kas nii sobib? Piret
Jah, kui see on annotatsioonist pärit, siis muidugi ei tule seda muuta. Iseasi on see, kas tasub annotatsiooni tsiteerida. Minu arvates ei tasu. Igatahes aga tuleb selgitada, et tsitaat on pärit annotatsioonist, muidu jääb asi arusaamatuks.
Tundub, et on tõsi, et õigeid retsensioone raamatu kohta ei ole. Need kolm retsensiooni, mis siin on, ei räägi raamatust kuigi palju. Aga praegu jääb mulje, nagu need kolm retsensiooni oleksidki need "palju vastukajasid", ja see on eksitav. Võtan neutraalsusemärke maha, aga võtan artikli ise käsile. Andres 20. september 2006, kell 09:32 (UTC)
On olemas näiteks intervjuu, kus Madis Salum sellest raamatust räägib. Sellelegi võiks viidata. Andres 20. september 2006, kell 09:35 (UTC)
Need ei ole klassikalises mõttes retsensioonid vaid raamatu põhjal kirjutatud artiklid ja arvamuslood. Ja kuna neid oli ikka kümmekond vähemalt, siis võtab nende kogumine pisut aega. Need kolm on lihtsalt esimesed, mis sõrme jäid. Anna aega :) või tule appi! Piret 20. september 2006
Jah, ma tulen appi, aga mitte kohe. Andres 20. september 2006, kell 09:41 (UTC)

Mainimata on muusikuroll 80ndate Mart Helme pop-ansamblis Hübriid.

Pole ju sama inimene. Ajakirjanik MS-i sünniaasta on 1945, samanimelisel muusikul aga 1955 (vt Madis Salum (muusik). Kuriuss (arutelu) 16. november 2022, kell 14:44 (EET)[vasta]