Arutelu:Mõiste

Seda, mille Sa siin defineerid, nimetatakse terminiks. Mõiste tähendab teaduskeeles hoopis midagi muud. Andres 23:09, 28 Aug 2004 (UTC)

Ytleksin sama, mis Andres. Mõiste on pigem miski, mida sõna (või fraas) väljendab. Tänapäeva filosoofias on kõige tüüpilisem käsitada mõisteid osana propositsiooniliste hoiakute sisust - st et-osalausele vastab sisu, selle osale mõiste. Ses mõttes on tegu ysna sarnase asjaga kui Frege "Sinn".

Püüdsin kirja panna midagi vaieldamatut. Mõistet on filosoofid ju mitmeti mõistnud, sealhulgas nii psühhologistlikult kui ka päris abstraktse objektina. Erilisel kohal on veel Hegeli käsitus. Ilma niisuguse ajaloolise esituseta mõistest tõsiselt rääkida ei saa. Andres 04:07, 19 Dec 2004 (UTC)

"Mõiste määratlus" - minu arust mõtestatakse lahti selles alajaotus intellekti, mitte mõistet.--Hendrix 5. oktoober 2007, kell 14:28 (UTC)

Miks nii? Andres 5. oktoober 2007, kell 14:31 (UTC)

räägitakse ju võimest - võime aru saada jne. Väga ilus intellekti seletus. Intellekt on "võime aru saada nähtuste olemusest, mida tähistakse kindlate mõistetega. Nagu valu, lugupidamine, kass, pliiats jne". --Hendrix 5. oktoober 2007, kell 14:44 (UTC)

Nojah, aga pole ju öeldud, et mõisted ongi see või teine võime, vaid et mõistete abil seletatakse neid võimeid. See, et meil need võimed on, on tõsiasi, mõisted aga on pigem teoreetilised objektid, mis figureerivad nende võimete seletustes.

Ja asju ei tähistata mõistete, vaid sõnadega. Andres 5. oktoober 2007, kell 15:00 (UTC)

"Nende abil seletatakse

võimet eristada väliselt sarnaseid, kuid loomu poolest erinevaid asju"

kirjeldatakse protsessi - kuidas saadakse aru mingist asjast.

"Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut." - kirjeldatakse struktuuri.

mina näen siin konflikti. Protsess ei saa olla struktuur ja vastupidi. Sõna on struktuur ja sõnast arusaamine on protsess.--Hendrix 5. oktoober 2007, kell 15:17 (UTC)

Ei saa aru, mida Sa öelda tahad. Andres 5. oktoober 2007, kell 15:21 (UTC)

kui päris aus olla, siis olen ma nati õlut võtnud ja tunnen, et mu seletamine võib muutuda kergelt häguseks. Seletan homme. Kui midagi veel täna Vikis teen, siis ainult geopildid...--Hendrix 5. oktoober 2007, kell 15:27 (UTC)

kontsept[muuda lähteteksti]

Kas tuleks eristada või samastada mõistet ja kontsepti? --Kk 21. veebruar 2011, kell 07:33 (EET)[vasta]

Ei. Eesti keeles on sõna "kontsept" mõiste tähenduses kasutatud minu teada ainult Deleuze'i tõlkimisel, aga sisulist põhjust eristada sealgi pole. Andres 21. veebruar 2011, kell 09:33 (EET)[vasta]

Vt nt. en:Notion (philosophy), samuti Концепт в философии и лингвистике. --Kk 21. veebruar 2011, kell 07:38 (EET)[vasta]

Venekeelne on kindlasti tekkinud tähelepanematusest ja asjatundmatusest. Muide, mõlemad inglise artiklid on sama vene intervikiga. Andres 21. veebruar 2011, kell 09:33 (EET)[vasta]

Notio on lihtsalt varasem, skolastiline termin. Neid ei saa lahus käsitleda. Aga mõistet mõistetakse muidugi väga erinevalt, siiski tuleb kõik ühe pealkirja alla koondada. Andres 21. veebruar 2011, kell 09:36 (EET)[vasta]

Ma mõtlen, et siin peaks olema kõik, mida mõisteks nimetatakse, aga spetsiaalartikleid, näiteks Mõiste (Frege), oleks ikkagi tarvis. Andres 21. veebruar 2011, kell 09:53 (EET)[vasta]

Fuzzy concept[muuda lähteteksti]

Ma soovitaksin tugevalt tuua siia juurde ka viide ebaselgete piiridega mõistele, mille kohta soovitan lugeda alustuseks Inglise viki artiklit En:Fuzzy concept ja seejärel jätkata mõne teadusartikliga. Need on mõisted, mille piirid ei ole selged, sest vastavad ühiskondlikud nähtused ei ole selgepiirilised ning ka mõiste kasutamine võib märkimisväärselt varieeruda sõltuvalt kontekstist, kasutajast, tingimustest. Selliste mõistete sisu ei ole fikseeritud, see võib aja jooksul muutuda (laieneda, kitseneda) ja seetõttu ei ole selliseid mõisteid ka võimalik täpselt, rangelt defineerida tüüpilises en:genus-differentia vormis, et XX on YY tunnustega ZZ. See ei tähenda aga veel, et sellised mõisted oleksid mõttetud või ebaolulised. Väga paljud sotsiaalteaduslikud mõisted on kirjeldatavad kui fuzzy. Seda väljendab mh asjaolu, et nendele mõistetele on kümnete erinevate autorite kümneid erinevaid definitsioone. Seejuures kipub olema nii, mida fundamentaalsem mõiste, seda rohkem erinevaid definitsioone. Sellest arusaamine aitaks mh vältida asjatut frustratsiooni ja pingeid.--VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2015, kell 21:26 (EET)[vasta]

Too artikkel vist kõigub pisut, kas ta tahab rääkida hägusast (fuzzy) mõistest, nii nagu see on määratletud hägusloogika raames, või üldse ebamäärasest (vague) mõistest. Hägus mõiste on üks ebamäärase mõiste mudelitest. Loomulikult on oluline artiklis märkida, et tavamõisted on harilikult ebamäärased. Mõistet mõistetakse laias laastus kas loogiliselt või psühholoogiliselt (filosoofiale pakub mõiste huvi mõlemas mõttes). Kindlasti ei maksa arvata, et traditsioonilisest loogikast pärinev mõiste mudel kirjeldab mõisteid psühholoogiliselt õigesti. Ka hägusa mõiste mudel pärineb loogilisest lähenemisest ega ole psühholoogiliselt realistlik. Artiklis mainitakse kolme alternatiivset realistlikkusele pretendeerivat mõistekäsitust psühholoogias, aga need ei ole lahti kirjutatud. Selle artikliga on väga palju tööd ees. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2015, kell 22:55 (EET)[vasta]

Ma võtsin selle välja, et mõiste on sõna tähendus. Nii ikkagi mõistet defineerida ei saa. --Andres (arutelu) 21. november 2023, kell 19:36 (EET)[vasta]