Arutelu:Suur reduktsioon

Mitte ainult Karl XI ajal. --Improvisaator 28. jaanuar 2009, kell 15:05 (UTC)

Mõisate reduktsiooniga ei vabastatud talupoegi pärisorjusest. Rootsi aja lõpul hakati sellele vaid tähelepanu pöörama, aga 1710 tuli meile Vene võim ning mõisate restitutsioon millega taas halvenes talupoegade olukord. Pärisorjusest saime vabaks Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819.

Aga kuidas nimetatakse siis seda, mis toimus eelmise sajandi alguses, kui Eesti Vabariik loodi? Ivo 10. oktoober 2010, kell 19:30 (EEST)

Sundvõõrandamiseks. Redutseerida saab läänistatud valdusi, mitte alloode (nagu olid Eesti mõisad alates 18. sajandi lõpust). Eesti Vabariik ei andnud ühtegi mõisat lääniks. --Kaali 11. oktoober 2010, kell 11:32 (EEST)

siiski on vikis kasutatud terminit mõisate natsionaliseerimine--Bioneer1 (arutelu) 4. oktoober 2014, kell 18:35 (EEST)

seotud termin on mõisate võõrandamine ja ka selle suunasin siia, ehkki selle all v-o mõeldakse enamasti 1919. aasta mõisate võõrandamist--Estopedist1 (arutelu) 16. aprill 2016, kell 21:54 (EEST)

Sel juhul on suunamine ju vigane (vrdl "Maa alla mõistetakse enamasti Maad, aga mina suunasin Kuule"). Tegelikult peaks võõrandamise all olema disambig, kust oleks viited siia, 1917. ja 1919. aasta võõrandamistele (1917. aasta omal on praegu imelik pealkiri). --Idaeurooplane (arutelu) 17. aprill 2016, kell 02:50 (EEST)

Nõus, et siia ei tohiks suunata. Võib-olla peaks tolle pealkirja all rääkima mõisate võõrandamisest üldse.

Mis pealkirja all see 1917. aasta oma on? Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 09:41 (EEST)

Mõisate ülevõtmine. Tegelikkuses ei erista ajaloolased ülevõtmist ja võõrandamist selgete terminitena (et 1917 oleks ülevõtmine ja 1919 võõrandamine ning kummagi sõna järgi teataks, kummast aastast on jutt). --Idaeurooplane (arutelu) 18. aprill 2016, kell 09:43 (EEST)

See tuleb kuidagi korda teha. Andres (arutelu) 18. aprill 2016, kell 12:14 (EEST)