Arutelu:Mõisad Tartu linnas
Teema on kunstlik. Mõisaid võib mainida nt artiklis Tartu ajalugu. Mõisate sisu läheb eraldi mõisate artiklisse. Tuleb kontrollida kas väited mõisate kohta kehtivad kogu lõigu või viimase lause kohta--Bioneer1 (arutelu) 8. oktoober 2014, kell 17:09 (EEST)
- Minu meelest ka, siin peakski olema lihtsalt loend. Andres (arutelu) 8. oktoober 2014, kell 20:18 (EEST)
- Kui keegi teab kuidas selle sisu sinna ajaloo ossa hästi sobitada, siis palun väga. Samas ei ole eelmainitud lahendused (nimede loetelu ilma sisuta) samaväärsed selle artikliga - selle eesmärk on anda ühes kohas lühiülevaade linna ümbritsevatest mõisatest ja sellest, millal nende maadest sai linna osa/linnaosa. Aga samas olen ma ehk ainus, kes soovis seda infot kätte saada ilma üheksat erinevat artiklit vaatamata. --Njosnavelin (arutelu) 9. oktoober 2014, kell 09:30 (EEST)
- Kui Sa niisugust artiklit vajad, siis las ta olla pealegi. Aga minu meelest ei saa siit mingit ülevaadet, eri alapeatükkides öeldu ei moodusta ei topograafilist ega kronoloogilist tervikut. Ülevaate saamiseks oleks tarvis ka kaarti ja kronoloogiat. Andres (arutelu) 9. oktoober 2014, kell 10:35 (EEST)
- Seda küll, et eks parandada saab alati ja kaart oleks eriti hea. Püüan sellega lähipäevil tegeleda. --Njosnavelin (arutelu) 10. oktoober 2014, kell 15:28 (EEST)
- Minu meelest vajalik artikkel, sinna saab panna ju mõisad, mis pole artikliväärilised (hävinud, karjamõisad). Ainult et väide üheksa mõisa kohta... Nimetame mõned juurde. Tartu-Maarja kirikumõis. Kirjutajamõis ( mulemoize)(seostatakse maarjamõisa mõisaga ... aga paljud vanad kaardid panevad selle põhja poole, sinna, kus asub Muuli talu). Ka Kvissentali kõrts on mitmel kaardil märgitud karjamõisa staatuses olevana. Lühikest aega oli Tartus veel Posti mõis (sealne postkontor Suure Postitee rajamisel haldas postijaamade ümbruse maid ja teatavast suurusest alates olid kõik valdused sel perioodil mõisad, analoogne on reaalselt mõisadega mitte mingit pistmist omav Kuningamõis ehk Kadrioru loss). Ihaste - Haaslava mõisa karjamõis, ümbrus tükeldati aastal 1914 kruntideks.- Melilac (arutelu) 11. aprill 2015, kell 20:19 (EEST)
- Eks seda artiklit saab loomulikult täiendada ja kõik on teretulnud ju seda tegema. Ja kui keegi soovib ka kaardi valmis nokitseda, siis muutuks asi loomulikult veel paremaks. --Njosnavelin (arutelu) 12. aprill 2015, kell 12:28 (EEST)
- Minu meelest vajalik artikkel, sinna saab panna ju mõisad, mis pole artikliväärilised (hävinud, karjamõisad). Ainult et väide üheksa mõisa kohta... Nimetame mõned juurde. Tartu-Maarja kirikumõis. Kirjutajamõis ( mulemoize)(seostatakse maarjamõisa mõisaga ... aga paljud vanad kaardid panevad selle põhja poole, sinna, kus asub Muuli talu). Ka Kvissentali kõrts on mitmel kaardil märgitud karjamõisa staatuses olevana. Lühikest aega oli Tartus veel Posti mõis (sealne postkontor Suure Postitee rajamisel haldas postijaamade ümbruse maid ja teatavast suurusest alates olid kõik valdused sel perioodil mõisad, analoogne on reaalselt mõisadega mitte mingit pistmist omav Kuningamõis ehk Kadrioru loss). Ihaste - Haaslava mõisa karjamõis, ümbrus tükeldati aastal 1914 kruntideks.- Melilac (arutelu) 11. aprill 2015, kell 20:19 (EEST)
- Seda küll, et eks parandada saab alati ja kaart oleks eriti hea. Püüan sellega lähipäevil tegeleda. --Njosnavelin (arutelu) 10. oktoober 2014, kell 15:28 (EEST)
Ah jaa, Püha Jüri mõis ehk püha Jüri Hospidal. [1]. - Melilac (arutelu) 11. aprill 2015, kell 20:36 (EEST)
- Miks ei võiks hävinud mõisatest ja karjamõisatest artiklid olla? Andres (arutelu) 11. aprill 2015, kell 21:45 (EEST)
- Tartlasena arvan, et huvitav ja vajalik artikkel. Loomulikult saab alati parandada – kaart oleks eriti teretulnud. Ega ruum pole ilmavõrgust otsa saanud. Tartu ajaloo all piisaks loendist ja lühemast taustakirjeldusest. Ideaalis on iga mõisa kohta kunagi oma artikkel. --Vihelik (arutelu) 11. aprill 2015, kell 23:43 (EEST)
- Hävinud ja vanemate mõisade kohta pole kuigi palju materjali, karjamõisad aga sobivad minu meelest üldjuhul (kui pole just uhkem kompleks) selle mõisa artiklisse, millele nad allusid. Sama häda on ju tegelikult kõrvalmõisadegagi - hooned polnud kuigi uhked, neist pole suurt säilinud - aga seal saab põhimõtteliselt peamõisa alusel omanike nimekirja koostada. Karjamõisadel on ka see häda, et tihti on neist kujunenud talud ja fotomaterjal nende kohta ei ole avalikustatav (puudub omaniku luba). - Melilac (arutelu) 10. mai 2015, kell 10:41 (EEST)
- Tartlasena arvan, et huvitav ja vajalik artikkel. Loomulikult saab alati parandada – kaart oleks eriti teretulnud. Ega ruum pole ilmavõrgust otsa saanud. Tartu ajaloo all piisaks loendist ja lühemast taustakirjeldusest. Ideaalis on iga mõisa kohta kunagi oma artikkel. --Vihelik (arutelu) 11. aprill 2015, kell 23:43 (EEST)
Praeguseks paistab, et võib liitmismärke maha võtta, kuna keegi liitma ei kipu. Pealegi olekski siinse sisu üldajalooga liitmine üsna vägivaldne, seal ei ole selleks sobilikku kohta ning artikkel on juba isegi pikk. --146.255.183.27 9. juuni 2015, kell 17:28 (EEST)
- Jutt ei olnud mitte sellest, et see jutt peaks Tartu artiklis olemaa, vaid teema kunstlikkusest. Artikkel põhiliselt dubleerib mõisaartikleid, lisaväärtust on praegu väga vähe. Tartu artiklis muidugi nii pikalt kirjutada ei saaks. Andres (arutelu) 9. juuni 2015, kell 17:59 (EEST)