Arutelu:Logos

FIloloogiliselt kr logos = ek sõna, ld verbum, sks Wort, jne. (Andres ei tunne vanu keeli ja filosoofiat!!). Filosoofilised spekulatsioonid eraldi!

Minu teadmised on muidugi piiratud, kuid Sina ei ole minu meelest selle sõna tähendustega kreeka keeles hästi kursis. Andres 11. märts 2006, kell 22.25 (UTC)

Mille järgi 'mõistus' logose põhitähendus on? Isegi all olev näide ei näita seda ju! --Kamma 11. märts 2006, kell 19.23 (UTC)

See artikkel on niisugusel kujul kirjutatud ad hoc selleks, et selgitada sõna logos (ladina vaste ratio) tähendust Aristotelese loogikas ja skolastilises loogikas. On muidugi vaieldav, milliseid tähendusi saab pidada põhitähendusteks. Igatahes ei ole juhus, et sõna logos on selles kontekstis tõlgitud kui ratio. Nii või teisiti, 'mõistus' on üks selle sõna tähendustest või vähemalt tõlkevasetest. Kui tahad, kirjuta ülevaade selle sõna tähendustest. Seda teha on üsnagi keeruline. Andres 11. märts 2006, kell 19.46 (UTC)

Natuke hämmastav on see, et inimese logos on olla zoon, kellel on -- seesama logos. Aga mida ma võin ad hoc teha, on see, et loetlen logose erinevaid tähendusi artikli alguses. --Kamma 11. märts 2006, kell 20.14 (UTC)

Möönan, et too lause võib segadusse ajada.

Jah, võid loetleda tähendusi. Andres 11. märts 2006, kell 20.34 (UTC)

antiikfilosoofia ühtaegu tavakeele sõna

Siin tundub midagi valesti olevat. Ja tavakeele sõna on see ainult kreeka keeles. Andres 11. märts 2006, kell 20.52 (UTC)

Kas peaks kuidagi rõhutama, et tegemist on vanakreeka keele ja mitte eesti keele tavasõnaga? --Kamma 11. märts 2006, kell 21.00 (UTC)

Kas just rõhutama, aga seda peaks mainima. Andres 11. märts 2006, kell 21.44 (UTC)

Muide, miks eelistada väljendile "klassikaline loogika" väljendit "traditsiooniline loogika"? Mulle tundub, et Aristotelese tüüpi loogika on pigem klassikaline kui tänapäeva mõttes traditsiooniline. Olen muudes kontekstides sama küsimuse peale tulnud (Loogika artikli all ilmselt). --Kamma 11. märts 2006, kell 21.00 (UTC)

Ma peangi silmas traditsioonilist loogikat, st koolides kasutamiseks prepareeritud loogikat, mitte Aristotelese loogikat. Väljend "klassikaline loogika" on mulle tundmatu. Andres 11. märts 2006, kell 21.10 (UTC)

"Klassikaline loogika" on klassikaline sõnapaar. Nt. "Loogika: mõtlemisest tõestamine" (Tõnu Tamme, Tanel Tammet, Rein Prank) kasutab seda fraasi, see on nimelt raamatu esimese jao pealkiri, jagu ise hõlmab kogu loogikat kuni predikaatarvutuse peensusteni välja. Kolmas jagu kannab pealkirja "Mitteklassikaline loogika" ja tegeleb modaalloogika, hägusloogika, mittemonotoonse loogika jms asjadega. --Kamma 11. märts 2006, kell 21.23 (UTC)

Jah, nüüd mul tuleb meelde. 'Klassikaline loogika' ja 'traditsiooniline loogika' on erinevad mõisted. Sümbolloogika ei kuulu traditsioonilise loogika alla. Andres 11. märts 2006, kell 21.44 (UTC)

Aristotelese loogikas ei ole "soomõistet", vaid on "sugu". Andres 11. märts 2006, kell 21.10 (UTC)

Mille kohta see nüüd käib? --Kamma 11. märts 2006, kell 21.23 (UTC)

Noh, mul oli ju öeldud, et seal, kus Aristoteles rääkis soost (genos), räägib traditsiooniline loogika soomõistest. Aristotelesel ei ole mõiste mõistet. Andres 11. märts 2006, kell 21.44 (UTC)

Miks "termin" "mõiste" asemel? Kas logos on tõesti "vanakreeka filosoofiaga" seotud? Aga hellenism? Uusplatonism? Keskaeg? Minu meelest on logos olnud üleüldiselt "filosoofiline mõiste". Ja on ka tänapäeval. Ma usun, et pole olnud filosoofi, kes poleks seda sõna kreeka keeles teadnud. --Kamma 11. märts 2006, kell 21.23 (UTC)

Minu arusaamise järgi kuuluvad hellenism ja uusplatonism laias laastus vanakreeka filosoofiasse. Antiikfilosoofia hõlmab ju ka ladinakeelset filosoofiat, niipaljukest kui seda oli, ja seal ju ei kasutatud sõna "logos". Sõna "ratio" tähendusväli on ju hulga kitsam. Ka keskaja ladinakeelses filosoofias ei kasutatud sõna "logos".

Üks asi on see, kui teatakse mingit vanakreeka sõna, teine asi on see, kui teda ise kasutatakse.

Olen nõus, et sõnastust tuleks vastavalt Sinu märkustele muuta. Sa võid muuta, aga pead arvestama, et Sa loetled sõna tähendusi, mitte mõiste tähendusi. Andres 11. märts 2006, kell 21.44 (UTC)

Ma pole nõus, et logose puhul on võimalik eristada sõna ja mõistet. Mõistena on ta kindlasti kasutusel juba enne Platonit, näiteks Herekleitosel, kindlasti aga Platoni ajal ning see mõiste omab oma varasemates kasutustes väga peenekoeliselt suuremat jagu selle "sõna" tähendustest. See peaks olema Sulle teada ka Aristotelese põhjal. Lisaks sellele saan ma üldse harva aru sellest, mis vahe on sõnal ja mõistel, nagu ka tavakeelel ja metakeelel. --Kamma 11. märts 2006, kell 22.34 (UTC)

Olen nõus, et logose puhul on sõna ja mõiste (või mõisted) omavahel eriti tihedas seoses, kuid ma pole nõus, et neid eristada pole võimalik. Leian, et mõiste ja sõna vaikiva samastamise asemel tuleks tarviduse korral selgitada sõna ja mõiste eristamise raskustsellel juhtumil. Mõiste ja sõna erinevus on minu meelest tervemõistuslik standard, millest hälbimist (näiteks filosoofias või võõrastes kultuurides) tuleb entsüklopeedias spetsiaalselt selgitada. Andres 11. märts 2006, kell 22.52 (UTC)

Filosoofias üldiselt pole tervemõistuslikke standardeid, mõnes koolkonnas muidugi on. Sõna, termini ja mõiste eristamine võib olla vajalik mõnes loogikas, aga filosoofias on mõiste ise filosoofiline probleem. Loogikat aga enne Aristotelest polnud ja Aristoteleselgi oli ta mitmetähenduslik ning loogika antiikfilosoofiasse projitseerimine oleks tõlgenduslik eksimus. Kui mina oma terve mõistuse järgi püüan teha vahet mõiste ja sõna vahel, siis on mõiste selline sõna, mille definitsioonis on kokku lepitud. Kui aga püüda mõistet võtta abstraktse mõtlemise üksusena, siis on tegemist juba hinnanguga, mida ei ole võimalik neutraalselt või koolkonnavabalt anda. Liiatigi siis veel antiikfilosoofia teemadel.

Minu meelest ei ole Vikipeedia artiklid mõeldud ainult isikutele, kes teadlikult pooldavad üht või teist filosoofilist positsiooni. Kuigi on ka niisuguseid lugejaid, kes üldse ei taipa, et sõna ja mõistet (ja asja) on võimalik eristada (nende jaoks tuleb linkida "sõna" ja "mõiste" ja vastavates artiklites asja üksikasjalikult selgitada, on mittefilosoofidest haritud inimeste jaoks minu meelest olemas teatud triviaalmõistestik, milles eristatakse asju, mõisteid ja sõnu. Minu meelest tuleb just sellepärast filosoofilistest positsioonidest rääkimisel vajaduse korral spetsiaalselt tähelepanu juhtida sellele, et see triviaalmõistestik ei konkreetse positsiooni puhul ei tööta. Mul ei ole ka midagi selle vastu, et teiste filosoofiliste positsioonide kohta spetsifitseeritakse, et seal see triviaalmõistestik vähemalt üldjoontes töötab.

Tuleb vahet teha kontekstil, milles on tegemist filosoofilise positsiooni kirjeldamisega väljastpoolt (võimalikult üldarusaadavas keeles), ja kontekstil, mille s positsiooni esitatakse selle enda terninoloogias ja selle enda mõistestikku kasutades ning selle enda eeldustest lähtudes. Vajaduse korral tuleb seda kontekstide erinevust eksplitseerida.

Tõlgenduslikust eksimusest saab rääkida ainult juhul, kui antiikfilosoofiat esitatakse moderniseerivalt, mitte siis, kui seda kirjeldatakse modernseid termineid ja mõisteid kassutades. Ma ei näe mingit tõlgenduslikku eksimust selles, kui rääkides mingist sõnast, mida antiikajal kasutati, eristatakse sõna ja mõistet. Näiteks keeleteadlased teevad just niimoodi. Ja kui näiteks mingis keeles ei ole üldse sõna mõistet, kas siis seda keelt kirjeldades ei tohi kasutada sõna mõistet?

See, mis artiklis mõiste praegu on, ei ole rahuldav. Ja ka see on tõsi, et mõiste määratlemine on filosoofiline probleem. See, mis seal praegu on, on kõige neutraalsem jutt, mis seni on õnnestunud kirjutada. Mul pole midagi selle vastu, et seda juttu seal neutraalsemaks teha. Kindlasti aga tuleb arvestada, et peale filosoofiliste mõistemõistete ja -kontseptsioonide on ka teaduslikud mõistemõisted ja -kontseptsioonid, mille juures probleemid ei ole filosoofilist, vaid teaduslikku laadi ning mida filosoofidevahelised vaidlused ei sega. Filosoofilisest seisukohast on need filosoofilistest neutraalsemad.

Mõiste ja sõna selge eristamine oli lähtuvalt Hegelist väga tähtis dialektilise materialismi jaoks, samuti tähtis mõningate teaduslikkuse järele janunevate keelefilosoofide jaoks, aga ma ei leia, et see eristus selsamal kujul tavakeele jaoks üldiselt kehtiks. Kui pidada kehtivaks mingit teaduslikkuse või abstraktsuse mõõdupuud, siis võib väita, et kõige vähima abstraktsusega on sõna, mille mõistelisus on üldse tematiseerimata (kuid sõna toimimiseks peab see igatahes teatud määral mõisteline olema, vähemasti tunnuseid üldistav kindlasti; Hegeli mõttes konkreetne abstraktsus), järgmine oleks termin, mis on määratletud kokkuleppelise definitsiooniga ja katab oma üldisuses mingit hulka objekte või nähtusi (on abstraktsem kui sõna). Viimane abstraktsuse tase oleks mõiste, mis pole lõpuni defineeritud, kuid selle defineerimine on filosoofia ülesanne, see defineerimine toimub dialektiliselt läbi filosoofia arengu, selles mõttes on mõiste abstraktne mõtlemise ühik, mis ise pole oma ülima abstraktsuse tõttu inimvaimule definitsioonis koheselt haaratav. Mõiste oleks selle järgi eriline abstraktne sõna või sõna edasiarendus. Millest aga range eristus nende vahel? Miks ei saa sama asi olla sõna ja mõiste?

Sõna ja mõiste vahekord on üldjuhul veelgi keerukam. Kas sõna "ja" on tunnuseid üldistav?

See eristus, mille Sa esitasid, on esiteks filosoofiline ja teiseks koolkondlik. Ja filosoofias on spetsiifilisi mõistekontseptsioone, mis lähevad tavaarusaamast tugevasti lahku. Selline on minu meelest kindlasti Hegeli oma. See mõistekontseptsioon, mille Sina esitasid, meenutab küll rohkem Hegeli kontseptsiooni kui tavaarusaama mõistest.

Minu meelest eristatakse haritud inimeste tavakõnepruugis sõnu (sealhulgas termineid) mõistetest kas või selle poolest, et sõnadel on mingi kindel keeleline vorm, mõistetel mitte. Muidugi on põhimõtteliselt võimalik sõna mõistet niimoodi modifitseerida, et ka mõisteid mõistetakse sõnadega. Seljuhul aga on tegemist spetsiifilise keelepruugiga.

Miks ei saa sama asi oli korraga sõna ja mõiste? Noh, kas inimene võib olla korraga sõna ja mõiste? Ta ei saa seda olla, kui asja all mõeldakse inimest, keda võib tähistada sõnaga "inimene", kuid ka näiteks sõnaga "ihminen", kusjuures mõlemad sõnad väljendavad inimese mõistet. Vana-Kreekas muidugi ei oleks saanud niimoodi öelda. Muinaskreeklaste jaoks selline eristus (vähemalt mõiste ja asja vahel) ei kehtinud, vähemalt niisugune mulje jääb Aristotelest lugedes.

Ma saan aru, et nii on võimalik mõtelda, aga ma ei leia, et siin oleks midagi tavamõistuslikku. Lisaks sellele pole selline arusaam filosoofiliselt isegi mitte neutraalsusele püüdlev. Minu meelest pole sellist abstraktsuse mõõdupuud olemas, mille järgi saaks mõiste ja sõna skaala ära märgistada. Lisaks sellele tavatsetakse mõnes koolkonnas mõistet tõlgendada kui seda, millesse koondub nähtuse mõistetavus, olgu see siis meile ligipääsetav sõnana, nimema, fraasina, lausena vms.

Olgu pealegi, et selline eristus ei ole tavamõistuslik selles mõttes, et ajastuomast haridust mittesaanul võib see puududa, kuid minu meelest on see nii levinud ja paljude jaoks iseenesestmõistetav, et seda ei tohi mitte üheski artiklis ignoreerida.

Filosoofilisest koolkondlikkusest tulenev mitmekesisus nõuab minu meelest lihtsalt eksplitseerimist. Mingi algne lähtepunkt, millele lugeja saab toetuda, tuleb ikkagi jätta. Kui vaja, võib anda ka mitu erinevat toetuspunkti eri lugejarühmadele. Andres 12. märts 2006, kell 11.31 (UTC)

Selle tõttu võin ma olla päri, et mõistest ja sõnast segamini rääkimine vajab selgitust või väga selget näitlikustamist, aga ütelda mingi X-i kohta, et see on tavakeele sõna ja ühtlasi mõiste -- sellega ei näe ma mingit probleemi. --Kamma 12. märts 2006, kell 10.46 (UTC)

Probleemile ma osutasin ülalpool. Andres 12. märts 2006, kell 11.31 (UTC)

See, mismoodi ma esitasin sõna, termini ja mõiste erinevust oli püüd sõnastada, mida tähendaks praegustes artiklites toodud tähenduste järgimine. Sa ütlesid, et tulemus oli midagi hegellikku. Minu meelest ka. Ma ei tea, kas peaksime seda tahtma.

Praegused artiklid Sõna ja Mõiste on puudulikud (artiklis Termin on asja tuum vist piisavalt hästi välja toodud). Neid ei ole tarvis järgida, vaid artikleid tuleb täiustada. Andres 12. märts 2006, kell 20.02 (UTC)

Mina ei leia, et nt. "inimene" ja "human" oleks sõnad, mis väljendavad ühte ja sama mõistet, pigem on kumbki juba ise eraldi mõiste, toob kaasa täiesti erilise mõistmise. Sestap leian ma ka, et nt. "rollimudeli" mõiste kasutamine rakendatuna vana-kreeka ühiskonnale toob kaasa mõistmise, mis on tollele mõtlemisele võõras. Sama on muude moodsa mõtlemise alusmõistetega või sellest kantud mõistetega. Sellistele asjadele lähenemisel pooldan ma moodsa kirjeldusliku naiivsuse asemel mõningast fenomenoloogilist hermeneutikat -- olgu Gadameri, Heideggeri või kelle tahes mõttes. Kindla peale ei ole meie tänapäeva mõistetest lähtuvalt võimalik läheneda antiikfilosoofiale, vastav tõlgendamine nõuab tähendushorisontide järjekindlat nihutamist, palju vägivalda "normaalsuse" suhtes ja tänapäevaste teooriate sulustamist. Ja ma arvan tõesti, et kui mõnes kultuuris pole sõna "sõna" jaoks, siis ei tohi seda sinna sisse kirjutada -- muuseas nt. kreeklastel polnud sõna "keele" jaoks.

Kas ma saan õigesti aru, et hegellikuks nimetad Sa sõna, termini ja mõiste triaadi ning just säärases mõttes, nagu Sa selle triaadi raames sõnastasid, Sa mõistet mõistadki? Sellisel juhul muidugi vastavad eri keelte sõnadele erinevad mõisted ning saab rääkida näiteks olemusest ja loomusest kui sõnast ja mõistest.

Mina ütleksin selle kohta, et siin pole tegemist sõna ja mõiste vastandamisega, vaid astmetega, mis ühtviisi haaravad nii sõna kui ka mõiste: "sõna", "termin" ja "mõiste" on nii sõna kui ka mõiste funktsioneerimise viisid. See sõna ja mõiste erinevus, mida mina silmas pean, käib kõigi nende kolme kohta, kuid reljeefselt (vastandusena) ilmneb see ainult termini puhul. Ka tolles minu näites olid sõnad ja mõisted mõeldud "termini" "astmel". Üks ja seesama sõna (ja mõiste) võib esineda nii "sõnana", "terminina" kui ka "mõistena".

Kas sellega, mida Sa praegu ütled, ongi seotud Sinu märkus, et Sa saad harva aru, mis vahe on tavakeelel ja metakeelel? Ma saan aru küll, et Sa esitad nõudeid, mis tulenevad hermeneutilisest lähenemisest. Aga see, et Sa pead sellist lähenemist ainuõigeks, ei tee ju olematuks teistsuguste filosoofiaajalooliste ja teaduslike lähenemiste olemasolu ega võimalust (ja võib-olla vajadust) kirjeldada võõrast mõttelaadi sõnavaras, mis lähtub oma mõttelaadist. Seetõttu on Sul küll vaba voli artiklis logosele metafüüsiliselt läheneda, kuid artiklit ei saa nii üles ehitada, et ta teistsuguseid lähenemisi ei mahuta. Ma ütleksin nii, et antiikfilosoofia ajalugu ei tähenda ainult tollaste filosoofide "mõtlemise mõistmist", vaid ka tollase filosoofia "mõttest arusaamist" (kui Sa ei saa aru, mida ma silmas pean, siis ma võin ehk püüda selgitada, kuigi see on raske). Ja viimase puhul ei ole oma sõnavara ja mõistestik mitte kammits, mis ei luba meil oma mõtteilmast väljuda, vaid pigem tugi, millelt sirutuda "mõtte" poole. Nende viimaste lausetega ma püüdsin väljendada omaenda positsiooni, kuid mulle tundub, et see ei ole siin määrav. Lihtsalt ei saa artikli ülesehitamisel lähtuda oma positsioonist, vaid tuleb ka teistele ruumi jätta. Sa võid öelda, et selline põhimõte on filosoofia suhtes represseeriv. Jah, see võib nii olla. Aga Vikipeediasse ei saagi filosoofiat igas suhtes mahutad, sest Vikipeedia nõuab neutraalsust, konsensuslikkust. Andres 12. märts 2006, kell 20.02 (UTC)

Kokkuvõttes, nõustun, et asja, sõna ja mõiste vahekorra võiks võimaluse korral eksplitseerida, aga pole nõus sellega, nagu sõna ja mõiste ei võiks olla täiesti ühismõõdulised asjad, eriti kui mõlemat võib nimetada: logos --Kamma 12. märts 2006, kell 17.56 (UTC)

Seda, et nad ei või olla, ma pole väitnud. Andres 12. märts 2006, kell 20.02 (UTC)

Aga ma ei saa ikka aru, miks logos peaks filosoofia "termin" olema ja mitte mõiste? Millest lähtuvalt? Ma isegi ei kujuta ette, mis võiks sellise täpsustuse puhul aluseks olla! --Kamma 12. märts 2006, kell 19.48 (UTC)

See on nii sellisel juhul, kui me teeme vahet sõnadel ja mõistetel, nii nagu ma ülalpool kirjutasin. Kui me võtame aluseks Sinu mõistekontseptsiooni (nii nagu ma arvasin sellest aru saavat), siis pole sellel muidugi mingit alust. Andres 12. märts 2006, kell 20.02 (UTC)

Huvitav, miks logose tähenduseks liitsõnades ei sobi teadus? Inglise Wiki psühholoogia lk. näiteks on selle termini etümoloogiana kirjutanud: The word psychology literally means, "study of the soul" (ψυχή, psukhē, meaning "breath", "spirit", or "soul"; and -λογος -logos, translated as "study of" or "research"). Kas filoloogia pole keeleteadus, teoloogia usuteadus ja näiteks ökoloogia teadus looduslikest ökosüsteemidest jne. Tervitades nimelik 25. veebruar 2014 (UTC)

Ma ei tea, teaduse mõistet minu meelest Vana-Kreekas ei olnudki. Selles tsitaadiski ei ole teadust mainitud.

"-loogia" praeguse järelliitena on ikkagi hilisem, jutt sellest oli kontekstist väljas. See, et "-loogiat" kasutatakse millegi uurimise tähenduses, ei tähenda veel, et sõnal logos niisugune tähendus oleks olnud.

Nii palju kui ma aru saan, tähendas -logia algselt omadust millestki rääkida või kohta, kus millestki räägiti, ja nii hakkas ta tähendama ka millegi uurimist.

Sõna "filoloogia" on veel teistmoodi. See tähendas algselt arutluste armastamist. Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 17:55 (EET)[vasta]

: Muidugi, olen nõus. Aja ja konteksti teema läheb nii segamini. Teadus, sellise järjekindlalt tervikliku, metoodilise asjana nagu tänapäeval seda mõistame, sai alguse alles kusagil valgustusajastul. Äkki võiks olla siis selline alajaotus: Logos tänapäevastes mõistetes...või midagi sellist?nimelik 25. veebruar 2014 (UTC)

Noh, ma ei tea, tegelikult figureerib logos neis sõnades ju lihtsalt tavalise sõnana, mitte mingi erilise filosoofilise või muu mõistena. Rohkem ikka sõnaraamatu jutt minu meelest. Andres (arutelu) 26. veebruar 2014, kell 09:25 (EET)[vasta]

Minu meelest teadus kui niisugune oli olemas küll, ainult teaduse mõistet ei olnud.

Lähedased mõisted olid philosophia ja epistēmē. Andres (arutelu) 26. veebruar 2014, kell 09:28 (EET)[vasta]

Aitäh, seda epistēmē seost ma ei teadnud.

Selge see, igal tugeval elujõulisel puul on sügavad juured ja kahtlane on minu väide, et teadus algas Valgustusajastul. Matemaatika, teadusliku loogika punase niidina läbiv telg on ju alguse saanud iidsetest aegadest. Või tuleks prototeaduse algusena vaadelda sõna, logose enese sünnihetke..? Miks ka mitte.

Sellest ma päris hästi aru ei saa, mis on (liiga) lihtne ja tavaline?...lihtsalt tavalise sõnana...

Miks loogikat, arukale arutluskäigule osutavat osa, logose ja paljude teadusharude nimedes olevat -loogia suffiksi seost ära märkida ei võiks?

Tulenevad ju need päris paljud teadusharude nimed otseselt logose sõnatüvest. Samuti ei saa ma aru, miks wikipeedias ei ole paslik sõnaraamatu teavet, etümoloogilisi seoseid edastada. Kui entsüklopeediatest eraldada kõik nn. sõnaraamatute osa, siis jääks järele üsna kuiv ja vist palju ebaselgem tekst. Sõna logos ise ju ühendab sõna, kui sellise ja selle arutluskäigu, mõtte-kuvandi, mida nende sõnade abil maailma enese sisuna nähakse. Kas pole need selle sõna puhul lahutamatud tähendused? Sedasama maailma enese ausat, arukat, moonutusteta nägemist, peegeldust taotleb ka teadus. Nii tundub see igati loogiline olevat, et just logos on laenatud paljude teadusharude nimetustesse. See on ju ka igati tore, et üks antiikkultuuri ja religiooni tähtis termin tänapäeva maailmas nii sagedase ja auväärse koha on leidnud. Mu meelest ei alaväärtusta see sugugi logost, vaid annab üksnes lisaväärtust ja tähendust. Aga ega sellest ka muidugi midagi katki pole, kui teaduse osa välja jääb. Lihtsalt meeldib see link filosoofia, religiooni ja teaduse vahel. Antiikse ja tänapäevase vahel. nimelik 26. veebruar 2014 (UTC)

Minu meelest seda linki sellisena ei ole, nagu Sina kujutled. See oli ikkagi tavakeele sõna, ja üsnagi mitmetähenduslik. Ja "-loogia" ei pärine mitte otseselt sõnast 'logos, vaid järelliitest -logia, mille tähendusest on ülalpool juttu. Vaevalt selles järelliites sõna logos kõik tähendused kaasa kõlasid.

Muidugi pole ma mingilgi määral kreeka keele grammatika asjatundja, et öelda, kas -loogia tuleneb logosest või -logia st ja kas see on otsene või kaudne tulenemine. Aga ma kindlasti ei kujutle seda logose-loogia linki, vaid loen E. Vääri Võõrsõnade Leksikonist parandatud ja täiendatud trükisest, 2000 Valgus. (esimene ettejuhtuv sõna: geoloogia (< geo- + kr logos mõiste).nimelik 26. veebruar 2014 (UTC)

Ma ei vaidlusta seda, et järelliide on tuletatud sõnast logos. Aga nii palju kui ma jõudsin asja uurida, ei ole ta siin tähenduses 'mõiste', vaid pigem 'kõne'. Võõrsõnade leksikon on selles asjas liiga napp ja väheusaldatav allikas. Uuri täpsemalt. Andres (arutelu) 27. veebruar 2014, kell 01:56 (EET)[vasta]

Aitäh nimelik 28. veebruar 2014 (UTC)

Sõnast ja järelliitest tuleb kirjutada ikka täie konkreetsusega, et asja mitte eksitavalt lihtsustada, ja seda ei Vikipeedias teha, vaid Vikisõnaraamatus, sest Vikipeedia ei ole sõnakeskne, vaid mõistekeskne. Sõnast võib muidugi lühidalt rääkida, aga see jutt peab olema korrektne ja üheselt mõistetav. Andres (arutelu) 26. veebruar 2014, kell 21:02 (EET)[vasta]

Uues testamendis Johannese evangeeliumi alguses on Jumal samastatud logosega.

Mina sealt küll samastamist välja ei loe, ja kristluses seda ka nii ei mõisteta. Andres (arutelu) 21. august 2014, kell 16:11 (EEST)[vasta]

"Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi" (Johannese 1:1-3).. ja sõna (logos) oli Jumal. Kas see pole selge ja üksühene samastamine? Ma ei oska, saa ega taha kristluse eest kõnelda, kuid kuidas seda kohta siis teisiti mõista kui mitte samastamisena, teatava kolmeainsusena. Algus, logos ja Jumal asuvad samas ühe ja samana. Kuidas seda siis kristlikus tõlgenduses (õieti) mõistetakse, tõlgendatakse? nimelik) 17. veebruar 2018, kell 16:29