Arutelu:Liiv

Kas soojade merede randadel esinevat korallide lubiskelettide murenemisel tekkivat "koralliliiva" kah liivaks loetakse? KS 22:17, 10 Jan 2005 (UTC)

Jah, ikka. Ta on ju murenenud purdsete ja kui terasuurus jääb 0,1 ja 1 mm vahele, siis peaks tegemist olema liivaga. Siim 22:21, 10 Jan 2005 (UTC)

---

Hea artikkel, hea pilt! Andres 00:20, 31 Jan 2005 (UTC)

"...liivaga meeldib mängida lastele, ka algajatele Vikipeedias..."

Niiske liivaga meeldib mängida lastele, ka algajatele Vikipeedias soovitatakse esimesed katsetused teha liivakastis.

Kas see lause on nüüd asjakohane siin? --TarmoK 08:57, 25 Apr 2005 (UTC)

nu vikis peab ju huumorinurk ka olema ;) - Ahsoous 09:55, 25 Apr 2005 (UTC)

Arvan ka, et see nali ei lähe liiale. Andres 10:19, 25 Apr 2005 (UTC)

no las siis olla see "easter egg" seal tekstis, kuigi huvitav üleminek on molekulidest laste mängu kaudu vikipeedia liivakasti

... Hea testi küsimus kusagil koolis kasutamiseks Vikipeedia õppetunnis, kui hästi õpilased Vikipeedia artiklit loevad. Selline tunniteema ju peaks koolides tunniplaani võetama mõne aja pärast kui õpetatakse internetist info hankimist :oP --TarmoK 10:50, 25 Apr 2005 (UTC)

Väga hea artikkel, tõepoolest... Olen ammu tahtnud kysida asjatundja käest, ja nyyd kysingi: miks liiv jääb liivaks ega peenene edasi tolmuks? viimane piir oli kuskil 0,002 mm või midagi taolist... kuid edasi? ... kas on see seotud liiva kristallilise loomusega või hoopis erosiooniga, mis peenemad osakesed minema kannab? näiteks Kuu peal, kus erosioon puudub, on tolmuosakeste suurus võrreldav sigaretisuitsu osakeste suurusega... kas erosioon või kristallilisus? või midagi muud? ... --Lulu 16:48, 6 May 2005 (UTC)

Ma ei ole kindlasti asjatundja liiva alal, aga üritan vastata. Liiv koosneb põhiliselt kvartsist, mis teebki ta väga vastupidavaks. Mineraalid hävinevad põhiliselt kahte moodi, esiteks nad reageerivad keemiliselt nö. porsuvad ja teiseks nad lihtsalt kulutatakse ära. Kvarts on esiteks väga kõva mineraal, kõvadus seitse Mohsi astmikul, mis teeb ta kulumisele vastupidavaks ja reageerida ta ka eriti ei taha, vähemalt mitte vee, hapniku ja hapetega. Kirjutasin sellest hästi põgusalt ka artiklis kvarts. See kõik ei tähenda, et liiv ei peeneneks ega kuluks. Ta teeb seda, aga aeglaselt, mistõttu on liiva rohkelt igalpool. Liivaterad on kunagi olnud kivimite koostisosad, kuid kivimite murenedes sealt lahti pääsenud ja kõige vastupidavamana on kvarts alles jäänud. Liiva edasisel peenenemisel tekib aleuriit, mida mõnikord ka tolmuks nimetatakse. Siim 16:58, 6 May 2005 (UTC)

Tjah, nõus kõigega (ja tänud vastamise vaeva eest)... Saan aru, et liiv siiski peeneneb, ehkki aeglaselt... kuid geoloogilises skaalas pole ju ajast puudu... sadu miljoneid aastaid... ometi säilib liiv mingil põhjusel just sellisena, nagu me teda teame, mis viitab justkui mingile tema stabiilsele olekule... kulus, kulus... ja enam väiksemateks osakesteks ei kulu... jääbki selliseks... miks ometi? ... teine asi (võid muidugi täpsustada, kui eksin): liiv esineb vaid liikuvas olekus (lainete ja/või tuulte mõju all)... niipea, kui liigutavad faktorid puuduvad, ta settib või kivistub... liikuvas olekus aga toimub pidev hõõrdumine ja kulumine... ometi jääb liiv ikkagi liivaks... või siis on ehk konkreetne liiv midagi sellist, mida me näeme, geoloogilises skaalas, yksnes yyrikese hetke (10 tuhande aasta jooksul, näiteks), ning tegelikult ta ikkagi muutub ja teiseneb? ... Oleksin tänulik, kui Sa edastaksid mu kysimused mõnele targemale, kui Sa ise ei pea ennast asjatundjaks... Yhtlasi tahaksin kasutada meeldivat juhust juhtida tähelepanu sellele, et Vikipeedia artikli Arutelu ei pea ju sugugi keskenduma vaid antud artikli puudustele ja vigadele...  :))) --Lulu 17:37, 6 May 2005 (UTC)

Ma usun, et ma oskan sellele küsimusele vastata. Liiv siiski ei säili päris sellisena nagu me teda näeme. Meie häda on see, et võrreldes enamiku geoloogiliste protsesside toimumisajaga on meie eluiga naeruväärselt lühike. Me lihtsalt ei saa hästi aru, et siin maailmas ei ole midagi staatilist, kõigel on algus ja lõpp ning kõik on pidevas muutumises. Me oleme harjunud, et Tallinn on mere ääres ja Tartu sisemaal, aga näiteks 350 miljonit aastat tagasi oli asi risti vastupidine. Linnu siis mõistagi ei olnud, aga meri laius tänase Tartu asukohast ida ja kagu suunas. Devoni liivakivi, millest koosneb Lõuna-Eesti aluspõhi on pärit Skandinaaviast, olles sealsete mägede murenemise produkt. Liiv on Skandinaaviast siia tassitud jõgede poolt. Eesti nägi sel ajal välja nagu liivakõrb.

Liiv ei lõppe otsa sel lihtsal põhjusel, et teda tekib kivimite murenemise käigus pidevalt juurde. Samal ajal teda ka hävib, näiteks subduktsioonivööndeis või ta lihtsalt kaob meie silme alt tänu mattumisele. Mattumise käigus saab liivast liivakivi, selle edasisel sügavamale mattumisel hakkab tõusma temperatuur ja muidugi ka rõhk, mis viib liivakivi moondumisele, mis tekitab moondekivim kvartsiidi. Liivakivid ja kvartsiidid võivad uuesti maapinnale sattuda, siis kui pealmised kihid on ära kulutatud ja jälle hakkab peale tuule, vihma, temperatuurierinevuste ja muu sellise põhjustatud murenemine, mis taas tekitab liiva. Kui me vaatame liivatera, siis on väga raske ütelda, mitmendat korda ta juba liivatera on, sest ta võis ju olla vahepeal liivakivi koostises, siis liivaterana, seejärel jälle liivakivis jne. Kvartsiit võib mattuda ka nii sügavale, et suure temperatuuri käes sulab üles ja saab magma koostisosaks, mis maapõues tardudes muutub näiteks graniidiks või purskub kusagil vulkaanist välja ja tardub näiteks pimsina. Looduses toimub pidev aine ringkäik ja kivimid ja neid moodustavad mineraalid pole muidugi erandid. Liiv ei kivistu mitte seepärast, et ta enam ei liigu, vaid mattumise tõttu, st. suurenev staatiline rõhk tekitab liivakivi. Liiv liigub tuule käes täpselt niikaua kuni tuleb uus kogus liiva või mingeid muid setteid, mis sunnib ta paigale.

Võibolla sa tahad öelda seda, et liiv näib olevat ühesuguse terasuurusega ja näivalt ei kulu enam edasi? Kui nii, siis sellele saab vastata kahte moodi. Esiteks koosneb liiv väga erineva suurusega teradest, me lihtsalt ei näe seda hästi. Praegu ma ei saa kahjuks koolis binolulaariga pilte teha, aga kui mõned tehnilised takistused saavad ületatud siis saab ka liivast nt. 100x suurendusega pilte teha, mis näevad väga efektsed välja. Teine asi on see, et loodusel on kombeks setteid terasuuruse järgi sorteerida. Peenemaid osakesi jõuab tuul või vooluvesi kaugemale kanda, mistõttu tulevad nt. Saharast tolmused tuuled, mis sisaldavad liiva peenenedes tekkinud peenikest setet nn. tolmu. See võib olla põhjuseks, miks liiv on "koguaeg" nö ühesugune, peenem osa lihtsalt kantakse minema. Nii tekivad muideks ka kivikõrbed. Kui algselt koosneb selline kõrb kive sisaldavast liivast, siis aja jooksul puhutakse peenem materjal minema ning alles jääb suurematest kividest sillutis.

Olen muidugi nõus, et arutelud ei pea olema ainult üksteise kõride närimiseks. Siim 18:13, 6 May 2005 (UTC)

Kõik selge: erosioon. Tänud veel kord. --Lulu 18:42, 6 May 2005 (UTC)