Arutelu:Lars Christenseni mäetipp

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas mäetipp ei ole mitte mäe kõrgeim punkt? Artikkel aga paistab rääkivat mäest endast ja vulkaani saab moodustada mägi mitte punkt. Ja kui rääkida punkti kõrgusest mere pinnast, siis tuleb ilmselt öelda: mäetipp asub 1640 meetrit mere pinnast kõrgemal, sest punktil mõõtmed kui sellised puuduvad – erinevalt mäest, mille puhul saab rääkida laiusest ja kõrgusest.--Pikne 25. märts 2009, kell 14:41 (UTC)

Seda mäge nimetatakse mäetipuks, kuigi see on ebaloogiline. Andres 25. märts 2009, kell 14:51 (UTC)
Muutsin sõnastust, kas nii sobib? Andres 25. märts 2009, kell 14:52 (UTC)
Kuidas sa seda keeleliselt seletad, et mäe kõrgeim punkt on tegelikult mägi? Kaardile märgitakse küll täpse asukoha näitamiseks mäetipp, jah, sest mägi ise on suur ja lai, aga tervest mäest rääkides on mäetipp ikkagi ainult mäe kõrgeim punkt. Ehk mina usun, et artikkel räägib Lars Christenseni mäest, mille kõrgeim punkt on Lars Christenseni mäetipp. Jah, ma usun, et mäe kõrgusest merepinnast alates saab rääkida.--Pikne 25. märts 2009, kell 15:04 (UTC)
Kas näiteks Lenini mäetipp on Lenini mäe tipp?
Ma saan Su loogikast aru küll, aga see ei veena mind, et tegelikult nimesid niimoodi kasutatakse, kui Sul ei ole selle kohta tõendeid.
Kõrguse suhtes jäin ma sind ennist uskuma, aga järele mõeldes tundub, et Sul ei ole õigus. Kõrgus on muidugi algselt kõrgete esemete omadus, aga nüüd räägitakse ülekantud tähenduses ka punkti kõrgusest, olgu see siis matemaatiline punkt või geograafiline punkt. Maapinna mis tahes punkti kohta saab öelda, mis on ta kõrgus merepinnast. Kui me aga räägime mäest, siis mäel on sõna otseses mõttes ainult suhteline kõrgus, see tähendab kõrgus jalamilt, olgu see jalam siis merepinnast kõrgemal või madalamal. Andres 25. märts 2009, kell 18:21 (UTC)
Ma ei tea, mis mäe tipp Lenini mäetipp (KNAB-i järgi Abuali ibni Sino) on. Võib-olla on maateaduslikult seisukohalt vaadatuna mingi hea põhjus antud juhul mäest mitte rääkida ja rääkida ainult tipust? Küll aga räägib EE 5. köite artikkel "Lenini mäetipp" tõepoolest tipust kui sellisest, mitte mäest.
Küllap peab sinulgi väga autoriteetne allikas olema, kui sa mäetipu ja mäe vahele võrdusmärgi tahad tõmmata. Viisakalt toimetatud väljaande üks ülesandeid ongi rahvasuu harimine ebatäpselt või tähendusest kõrvale kaldununa käibele läinud mõistete osas.--Pikne 25. märts 2009, kell 19:03 (UTC)
Selge, et mägi ja mäetipp ei ole üks ja seesama. Aga mina ei leia ühtki allikat, kus seda mäge nimetataks Lars Christenseni mäeks, sellepärast tundub mulle, et selle mäe nimi on Lars Christenseni mäetipp. Aga võib-olla tuleks see tõlkida Lars Christianseni mäeks, nagu on tehtud siin. Teiselt poolt, KNAB-is on nimetatud Lenini mäetippu jms mägedeks (ENE-s pole vastavatest mägedest tõesti üldse juttu), aga võib-olla KNAB eksib. Me võiksime nõu küsida kõigepealt Siimult, ja kui see ei aita, siis geograafiaõppejõududelt. Andres 25. märts 2009, kell 19:18 (UTC)

Pole teada, kas ta on kustunud, sest vulkaani ülemine osa ei ole jäätumise toimel nähtavalt muutunud.

Võtsin selle saksa ja inglise vikis leiduva lause välja, sest see pole mulle arusaadav. Norra vikis öeldakse, et vulkaan on kustunud. Andres 25. märts 2009, kell 18:46 (UTC)
Artiklis Bouvet' saar oli see niisugusel kujul:

On teadmata, kas vulkaan tegutseb või mitte, aga selle tipp on igijää poolt rikkumata.

Andres 25. märts 2009, kell 20:19 (UTC)