Arutelu:Kutsekool
Kas siin räägitakse ainult Eestist? --Epp 8. august 2013, kell 03:33 (EEST)
See, et kutsekoolid (tehnikumiD) olid ühtlasi riiklikud ühismajandid ehk sovhoosid ja neid nimetati sovhoostehnikumideks, ei tundu hea ütlemisena. Tuleks leida soliidne allikas, mille järgi täpsustada. Oli ju ikka nii, et sovhoosid kui riiklikud isemajandavad põllumajandusettevõtted kinnitati tehnikumide juurde praktikabaasina, kus toimus nn toomisõpe. 1964-1968 muudeti Eesti NSV-s kõik 12 põllumajandustehnikumi küll sovhoosideks (neist 5 olid nn näidissovhoosid), kuid veel nõukogude ajal, 1990. aastate alguses lahutati need põllumajanduskoolideks ja tootmismajanditeks. Muide asutati Eestis esimene kutsekool (kaks navigatsioonikooli) juba 18. sajandil. Sõjaeelses Eesti Vabariigis oli kutsekoole üle kaheksakümne. --Histor (arutelu) 25. november 2013, kell 18:12 (EET)
- Oled teretulnud artiklit toimetama.
- Nõukogude ajal nimetati Eestis kutsekoolideks tavaliselt õppeasutusi, kus keskenduti kutse omandamisele ja keskharidust ei antud. Kutsekeskkoolis sai ka keskhariduse, tehnikumis saadi kesk-eriharidus.
- Ma ei tea, mida see sõna praegu tähendab. Andres (arutelu) 25. november 2013, kell 19:45 (EET)
''Nõukogude ajal nimetati mitmeid tehniliste erialade kutsekoole tehnikumideks; põllumajanduslikke kutsekoole, mis olid ühtlasi riiklikud ühismajandid ehk sovhoosid, nimetati sovhoostehnikumideks.
- Tehnikumid ja kutsekoolid ei olnud üks ja seesama, neid mõisteid ei tohi segi ajada. Isegi alluvus oli erinev: tehnikumid allusid Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumile, kõikide liiduvabariikide kutsekoolid olid allutatud NSVL Riiklikule Kutsehariduse Komiteele Moskvas (vormiliselt Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kutsehariduse Peavalitsusele). Võtaksin selle eksitava lõigu välja. 2001:7D0:87FF:6480:24D2:786A:66F7:8D44 2. jaanuar 2017, kell 11:45 (EET)