Arutelu:Kopsud

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Sellisel kujul lehekülg tuleks tegelikult isegi kustutada - siin on proportsioonid ikka totaalselt paigast ära.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 20. november 2013, kell 16:17 (EET)[vasta]

et olukord pole vähimalgi määral paremuse poole muutunud, esitan lehekülje kustutamiseks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 23. november 2013, kell 17:17 (EET)[vasta]
Kuidas saab kustutamine asja paremaks teha? Tuleb juurde kirjutada ja vajaduse korral teha eraldi artikleid. Andres (arutelu) 23. november 2013, kell 22:56 (EET)[vasta]
Tere!
Ei saa ma päris aru, kas esialgne definitsioon rääkis kopsude (hingamiselundite) kohta päris täpselt kõike..... vast ikka mitte... ja ausalt öelda vikipeedia artikliks isegi mitte sobilik.....
mis proportsioonid - inimeste kopsude kohta toodut saab ka teiste loomade kopsude kirjeldamiseks kasutada (osaliselt) - kopsuhaiguseid tuleb koguda ja siis saab ka kirja, et hobustel näituseks on kopsupõletik ja kopsuvähk jne.....
kõigi kopsude kohta ma ei jõua uurida ja kirja panna, materjali on palju ja peab täpselt vaatama millised kopsuhaigused on ühised nii loomadele kui ka inimestele, näituseks põrnatõve kopsuvorm...
Kopsud teaduse kaudu saab kirja panna samm-haaval vast, küllap on ka jõehobude kopsudel kopsutipp jms... mitmeks sagaraks jaotunud, kuidas veresooned ja lümfisooned ning veredepoo neil toimib, kopsumaht ja paljud füüsikalis-keemilised tegurid, kopsu arenemine, histoloogia jne jne - neid pole ma leidnud ka võõrkeelsetest vikipeediatest nii kaasaegselt kui võiks ja tuleks...
näiteks kopsusagar (vast inimesel):
paremas kopsus kolm, vasakus kaks;
näiteks kopsusegment (vast inimesel):
kummaski kopsus 10; millel on oma segmendibronh, - arter ja - veen;
  • parema kopsu ülasagara eessegment
  • vasaku kopsu ülasagara eessegment
  • parema kopsu ülasagara tipusegment
  • vasaku kopsu ülasagara tipu-tagasegment
  • parema kopsu alasagara eesmine basaalsegment
  • vasaku kopsu alasagara eesmine basaalsegment jne...
Aga jah kui ei oska artiklit komplekteerida ja/või toimetada siis on vast õigem ära püüda kustutada ....
Mariina 24. november 2013, kell 10:50 (EET) alias Простота
Inimene ei ole midagi nii spetsiifilist, et sellest pikalt juttu teha ja jätta rääkimata imetajatest üldiselt. sama asi käib ka madude ja roomajate kohta. Puudu on aga täielikult kalad, linnud, kahepaiksed. Selliste üldartiklite kirjutamine ongi kõige raskem tegevus vikis.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 24. november 2013, kell 11:35 (EET)[vasta]
Inimesest tuleb minu meelest siiski rääkida vajaduse korral ka imetajate kohta öeldut dubleerides, nii nagu seda arstidele õpetatakse. Inimene on eriline sellepärast, et me oleme inimesed.
See ei pruugi nii keeruline olla, kui leida sobivad eeskujud. Andres (arutelu) 24. november 2013, kell 11:45 (EET)[vasta]
Sedand küll, aga kui lihtsalt jätta üldisem asi kirjutamata, on asi paigast ära.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 24. november 2013, kell 13:01 (EET)[vasta]
Tere  • • • Kasutaja:Ahsoous ja Andres!
artiklis kopsud ei ole kedagi oluliselt esile tõstetud ega välja jäetud - artikkel on tõesti alles alguses - ja elu üldiselt silmas pidades ei ole vahet kas esimene ja ka viimane kopsu-kaudne hingetõmme on jänesel ja/või inimesel- minu arusaamise kaudu tuleks kirjutada nii lindude, puukide, sääskede, roomajate ja ka inimeste jpt hingamiseelunditest
aga
loomade kaudu ei pääse kohati ligi täpsetele kirjeldustele - asend, kuju, anatoomiline nomenklatuur, kaal, rakud, organogenees ja lisaks ei ole ju ka ühe inimese kaks kopsu anatoomiliselt täiesti sarnased ja kopsud ka ühel inimesel on pidevas muutumises - uued veresooned, patoloogia ka kõrgmäestikes elavate loomade (sh inimste) kopsude eripärad jm...
roomajate kopsude kaudu said sisse osaliselt üksnes nende kopsude arv- füsioloogia jm on veel puudu....
Inimese kopsude kohta võiks kirja panna niipalju kui käesoleval ajal teada on (artiklis on püütud inimeste kopsudega algust teha), sest kõike teada olevat rakendatakse ju taas loomadele nii anatoomia kaudu kui ka veterinaaria kaudu....
Mariina 24. november 2013, kell 12:10 (EET) alias Простота
Enne artikli pea peale pööramist tasuks võib-olla alustuseks selle lehekülje struktuur läbi mõelda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 24. november 2013, kell 13:01 (EET)[vasta]
Tasub läbi mõelda küll, ja võib ka hiljem ümber teha. Praegune esitus on muidugi lünklik, aga mis on struktuuril põhimõtteliselt viga? Andres (arutelu) 24. november 2013, kell 13:21 (EET)[vasta]
Kas keegi pööras artikli pea peale ... ei vasta tõele - iga vikipeedia artikkel on pidevas muutumises - nii ka artikkel kopsud - struktuuri ei saa eelnevalt kinnitada (lukku panna), ka see täieneb pidevalt - üldiselt saab silmas pidada kui liikuda kopsude kaudu:
* lisatav (kõigi soovijate poolt) tekst liigub kas välisehituse, siseehituse ja edasi kas
**hormonaalne
**metaboolne
**kopsude närvivarustus (somaatiline, autonoomne)
**kopsude vereringe,
**kopsude lümfiringe suhtevõrgustik ehk milliste teiste elundsüsteemidega lähemalt suhtleb, millised elundid kopse kõige enam mõjutada võivad ja edasi kuidas keskkond (füüsikalised tegurid) kopsudele mõju avaldab - geneetika, mikrobioloogia, histoloogia ......
* katsed roomajatega on näidanud, et kui neil võtta ära hapnik (sulgeda õhuta kasti näituseks) siis pärast 24 tundi ilmutavad nad veel mingeid elumärke aga kuis on inimesega...
Mariina 24. november 2013, kell 13:27 (EET) alias Простота

Vaja on mitte kustutada, vaid toimetada. --Oop (arutelu) 21. veebruar 2014, kell 11:29 (EET)[vasta]