Arutelu:Kollektiviseerimine

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

põllumajandusega tegeleva elanikkonna allutamine riiklikule poliitikale

See ei ole õige definitsioon, sest selle alla mahub näiteks ka maksude kogumine üksiktalupoegadelt ja küüditamine. Andres 12. juuni 2006, kell 06.44 (UTC)

Millest muust võiks sama pealkirja all rääkida? Andres 12. juuni 2006, kell 17.24 (UTC)

MTJ-idest näiteks. Kusjuures oleks lahe kui artiklit kirjutaks keegi, kes neid ka mäletab... Praegune jupp artiklist tundub kuidagi liiga emotsionaalne. Loodetavasti on autor vähemalt "Ülesküntud uudismaa" läbi lugenud.--Kinks 12. juuni 2006, kell 19.50 (UTC)
Pean silmas täpsustuslehekülge: kas selle järele on vajadust?
Ja "Ülesküntud uudismaa" ei ole ju tõestisündinud lugu. Andres 12. juuni 2006, kell 20.09 (UTC)
Kas mõni romaan siis on sõnasõnaline tõelisuse kirjeldus? Ma küll ei tea, et kollektiviseerimist veel kuidagi teisiti kutsuda saaks, või et see midagi muud tähendaks--Kinks 12. juuni 2006, kell 20.15 (UTC)

Tegin täpsustuslehekylje alguse. Yks hea raamat kollektiviseerimisest, kui peaks huvitama: Tendrjakov, Vladimir. Agoonia : [jutustus] / Vladimir Tendrjakov ; vene keelest tõlkinud M. Pau ; [eessõna: V. Serebrjakova]. - [Tallinn] : Perioodika, 1970. - 224 lk. - (Loomingu raamatukogu ; 1970, 16/19 (648/651))--Lulu 12. juuni 2006, kell 20.51 (UTC)

Pidasin silmas, et raamatus "Ülesküntud uudismaa" kujutatakse tegelikkust ilustatult, kuigi mitte nii ilustatult nagu raamatus "Valgus Koordis".

Leian, et selleks, et kirjutada kollektiviseerimisest eri maades, ei ole tarvis teha täpsustuslehte. Kollektiviseerimise mõiste on ju üks. Pigem võiks rääkida siin kõigepealt kollektiviseerimise mõistest ja siis kollektiviseerimisest eri maades. Kui läheb liiga pikaks, siis võib eri maade kohta ka eraldi põhjalikumad artiklid teha. Andres 13. juuni 2006, kell 04.49 (UTC)


Kollektiviseerimise tulemusena ühendati maavaldused, varad, tööjõud ja töövahendid kolhoosidesse ja sovhoosidesse.

Jätsin selle lause välja, kuni saab seda täpsustada. Sovhooside moodustamine ei olnud osa kollektiviseerimisest. Andres 13. juuni 2006, kell 06.09 (UTC)
Ma küll seda nii kitsalt ei võtaks. Nt vene viki määratleb hetkel nii: "политика объединения единоличных крестьянских хозяйств в коллективные (колхозы и совхозы), проводившаяся в СССР в период с 1928 по 1937 год (в Западной части страны — до 1950 года) с целью преобразования мелких индивидуальных хозяйств в крупные общественные кооперативные производства для упрощения системы изъятия её продуктов и обеспечения за их счёт роста промышленных производств — индустриализации". Ehkki üks oli rangelt võttes ühis- ja teine riigimajand, oli protsess siiski üks, valik nende kahe vahel langetati tihti segastel põhjustel ning vahe nende vahel oli märgatav vaid seni, kuni neid ei võrreldud muude omandivormidega - üleminekuprotsessi vältel ei olnud meneteldaval väga palju vahet, kumb õnn ta õuele jõuga aeti. Minu meelest ei kõneldud ka NLi ideoloogilistes tekstides kollektiviseerimisest nii, nagu see ei hõlmaks sovhoose (vastuväidete kohta tahaks viiteid). Nii et artiklis võiks erinevuse lahti seletada, aga siiski kirjeldada protsessi tervikuna. --Ehitaja (arutelu) 21. november 2018, kell 01:37 (EET)[vasta]