Arutelu:Kliimamuutus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Artiklile on veel palju lisada, kuid hetkel rohkem ei täienda, kes soovib võib parandada. Loodan, et suutsin hoida enamvähem neutraalset joont. Siim 15:15, 11 Dec 2004 (UTC) ---

Alajaotus "Euroopa Liidu kliimapoliitika" ei ole teemakohane. Arvan, et võiks teha eraldi artikli Euroopa Liidu kliimapoliitika. Andres 2. detsember 2008, kell 17:12 (UTC)

nõus --Dj Capricorn 2. detsember 2008, kell 20:18 (UTC)
Palun tee. Andres 2. detsember 2008, kell 21:21 (UTC)

Niipalju kui slma üle libistasin hea ja asjalik artikkel. Natuke vana ja mõnda puuduvat. Viimasel aja 150 aasta pidevate kliimavaatluste läbi on juba tõdetud Päikese aktiivsusele mõjuvat raskemate lähiplaneetide pöörlemiste ja nende vahekordade dünaamikat. Seoses Päiksesüsteemi raskuskeskme, päikese enda asukoha, selle kuju muutumisega, päikesetuule, aktiivsuse, footonite jm. vahekordades. Andmete hulk aina kasvab. Huvitav ja omapärane osa on temperatuuri stabiilsena hoidmisel veeringluses läbi päiksevalguse peegeldamise pilvedel. See faktor on praegu puudu. Kas vulkaanidest oli juttu? Näiteks Tabo või Kuriilide juhtumid. Kui üle poole kogu planeedi elust ära pühiti? Hetkel rohkem ei meenu. Aa. Vist oli viide ka kliimatsüklitele, nende ja nende uurimise ajaloole?--Ivo Vahur 14. november 2010, kell 13:51 (EET)[vasta]

Inimtegevusega seotud kliimamuutuse osas on veel palju lisada. Tuleks viidata viimase 2 aasta allikatele, sest teadustöödes on tehtud mitu tublit sammu pärast viimaseid sissekandeid. Lisaks tuleks ära mainida rahvusvahelised kokkulepped nagu näiteks COP21.

Aitäh märkuste eest! Meil on headest kirjutajatest nappus. Kas Sa ei tahaks appi tulla? Andres (arutelu) 24. mai 2016, kell 21:42 (EEST)[vasta]

Anonüümne kasutaja tühistas muudatused põhjusel, et need on plagiaat. Arvatavasti on kasutaja Kasutaja:Sillu12 ise nende tekstide autor või omab õigust neid Vikipeedias avaldada. Kuid lisamisel tuleks vaadata, et artikli varasemate kirjutajate töö kaduma ei läheks, kui võimalik. Cumbril 5. veebruar 2017, kell 00:06 (EET)[vasta]

Mis annab alust arvata, et ta nende autor on?--194.150.65.166 5. veebruar 2017, kell 00:20 (EET)[vasta]
Ta on seotud organisatsiooniga, mille veebisaidilt osa teksti pärit on. Cumbril 5. veebruar 2017, kell 00:48 (EET)[vasta]
Tundub üsna meelevaldne järeldus. Kõigi nendega seotud, ka Horisondiga? Ta peaks siis seda ise tõestama.--194.150.65.180 5. veebruar 2017, kell 01:04 (EET)[vasta]
Enamus muudatusi, mis kustutati, oli teksti redigeerimine sobivamaks, artiklil oli juba märge juures, et vajab toimetamist, tekstil puudusid viited. Lisasin juurde vaid selliseid tekste, mis pärinevad allikatest, mida võib kasutada viidetega ja mis pole kaitstud. Ma arvan, et kogu muudatuse tühistamine pole põhjendatud, kui seal on mõni lõik, mida ei tohiks kasutada, siis võib selle kustutada. @Kasutaja:Cumbril (arutelu) 05. veebruar 2017, kell 17:03 (EEST)[vasta]
Selle kirjutas Sillu12. Andres (arutelu) 5. veebruar 2017, kell 17:40 (EET)[vasta]
Kirjutasin jah, vabandust, et see ära kustus sealt juurest! --Sillu12 5. veebruar 2017, kell 22:00 (EET)[vasta]
Sillu12, Nende muudatustega on see probleem, et need järgivad sõna-sõnalt allikaid. Näiteks järgmine tekst.
Kliimaolud on Maa ajaloo jooksul muutunud kogu aeg ja viimase 400 000 aasta jooksul on olnud kolm perioodi, kui maakera keskmine temperatuur on olnud kõrgem kui praegu. Alati on selle soojenemise kaaslaseks olnud süsihappegaasisisalduse suurenemine atmosfääris.

Süsihappegaasi sisaldus on praegu ligi veerandi võrra  suurem, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga, ja on viimase 160 000 aasta suurim. Ka on Euroopa keskmine õhutemperatuur viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1oC võrra ning teadlased väidavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2-6,3oC võrra.

Valdav osa teadlastest ja inimkonnast on veendunud, et kliimamuutuste põhjuseks on muu hulgas inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase.

See on sõna-sõnalt kopeeritud leheküljelt http://www.envir.ee/et/kliima. Nii sõna-sõnalt ei saa kopeerida, tekst tuleb ümber sõnastada. Välja arvatud juhul, kui oled ise selle teksti autor või teksti autor on sulle loa andnud materjali avaldamiseks Vikipeedias. Aga ka sel juhul annab lausete mehaaniline kokku kopeerimine tavaliselt kehva lõpptulemuse. Cumbril 5. veebruar 2017, kell 22:28 (EET)[vasta]