Arutelu:Kiusamine

Masintõlge? Andres 23. veebruar 2011, kell 16:57 (EET)

Natuke vist üle kohendatud, aga ikka suht arusaamatu. --Epp 24. veebruar 2011, kell 08:32 (EET)

---

Siin tuleks mainida ka sõjaväes ettetulevat kiusamist, vägivaldset väärkohtlemist (näiteks dedovštšina Nõukogude armees). 90.190.71.25 13. jaanuar 2016, kell 07:45 (EET)

Tere kasutaja 90.190.71.25!

Palun lisage!

mina liiguksin praeguse väikse plaanilise sammuga (kuis õpingud võimaldavad) selles liinis, kuidas väikelaps, kes paigutatakse lasteaeda, peab elus püsimiseks hakkama agressiivseid käitumismalle omandama (vähestel on see anatoomilis-füsioloogiline eripära) ja kuidas see avaldub je.

Mariina 13. jaanuar 2016, kell 07:56 (EET) alias Простота

Tere, Mariina! Minu märkus polnud sugugi mõeldud etteheitena, see oli möödaminnes tehtud tähelepanek võimalikust puudusest artiklis. Palun vabandust. 90.190.71.25 13. jaanuar 2016, kell 08:38 (EET)

Ma ei saaks, nüüd peale nädalat kestnud 'eksamirallit' enam arugi mis on märkus (see ilmselt on teise inimese soov tähelepanu juhtida millelegi ...) ja etteheitena ma seda muidugi ei võtnud. Vabandama ei ole ma ise siiani ka õppinud, lapsed küll püüavad õpetada aga eks ma ikka suures osas saan aru kui ma teistele võiksin oma vabandused edastada aga ma tihti sõnades ei tee seda, küll aga mõttes ja südames, muidu tuleb nii, et peaksin kogu aeg vabandama ja elamiseks ei jääkski olemist.

Nagu juba mitu head aastat tavaks hakkan mina artiklit looma oma mõtetega, antud juhul on siis põhi neil tegelik - kooli(desse) ja ülikooli(desse) 'juurdunud' agressioon ligikaaslaste vastu, siin on mitu tasandid samaealiste rühm ja ülikoolides siis täisealiste rühm ja sellega seonduv- ma olen selle üle aastaid mõtteid mõlgutanud, mind on see puudutanud ja olen pidevalt sekkunud (noh jah nooremat peast ka ise selle käigus uue keretäie saanud aga ind on siiani kõrge) ja kuna tulemas ka õppeaine, mille raames tulevastele õpetajatele püütakse anda teadmised ja meetodid väikelaste ja laste agressiivsuse ennetamiseks, ohjeldamiseks vms siis püüan kaasa sammuda... nagu küsib Leo Buscaglia: kuidas oleme elavad lapsed ja täiskasvanud loonud seisu kus nad ei tea kes nad on, miks muidu nad on võimelised üksteist surnuks pussitama jne (see oli mälu minu järgi).

Meid on Vikipeedias kuidagi väheks jäänud ja kõik on appi oodatud koostööd tegema (noh kustutamist ma muidugi selliseks positiivseks koostööks ei loe).

Mariina 13. jaanuar 2016, kell 13:43 (EET) alias Простота

On ka artikkel Koolivägivald. Koolikiusamine on siin nii defineeritud, et koolivägivald on vähemalt osa koolikiusamisest. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2016, kell 10:57 (EET)

Tere Andres!

pean ennast pisut kordama, peale nädala kestnud eksamirallit ei ole ma veel toibunud, uskusin kuni Hulgateooria loenguni, et tähed on mulle armsad ja ma pean neist väga lugu ja tunnen neid aga võta näpust sellises kombinatsioonis ei meeldi nemad mulle (praegu veel) peaaegu üldse (aga siit tuleb veel parem osa kuis sain ma 10 aastat tagasi sellesama ainese teha ära nii, et silm ka ei pilkunud ja miks ma aru ei saanud, et ma ei saa aru ja lihtsalt tuimalt trügisin end B-le). Väga imelik.

neid asju peab uurima - hetkel on artiklis liigitus ebaeetiliste käitumisaktide toimumiskoha kaudu, nii on see ka levinud (nagu ees kasutaja välja tõi vägivald sõjaväes) ja seetõttu paljud ei saa neist termineist aru... 10 aastat tagasi õpetati Tallinna ülikoolis seda sisuliselt asotsiaalse käitumisena ehk et see on ikkagi inimestevaheline suhtlemine ja kool ise ei tule õpilasele kallale ega ju... need oleme meie inimesed, kes vägivaldset käitumist edastame, harrastame jne, muidugi ei ole see kõikide inimestega nii ja uuringute alusel (paraku on uuritud vägivallatsejaid rohkem, tundub mulle) on nemad selle suuresti ületanud (80% (ümmarguselt) on argessiivsest käitumisest täiskasvanuks saades teavitanud end loobunud olevat... selle ainesega on palju raskusi ja ma pole kindel kas ma suudan seda selgemaks kirjutada, Darwini evolutsioonist ja kohanemisest pole ka hetkel mulle palju abi, ma praegu ei mõika üldse mida Sa öelda tahad, oot aga mina tahtsin veel öelda, seda et siin on koht kus tuleb (võiks) kirjutada ka sellest, milles paljud noored alustavad õpetajad aru ei saa, et kui patsist tõmbamine ei ole kiusamine näituseks Peetri jaoks, kes seda Ave peal harrastab siis Ave võib seda kiusamiseks pidada ja seda mitte soovida ehk et siis teine inimene iseenda kohaselt on see kes määrab kas see on tema jaoks hirmu ja kartust suurendab, ebameeldiv või ka valus (noh Peeter suur laps ja ei valitse oma käsi, võib küll Avele tahtmatult ka haiget teha)... õpetaja kohustus oleks selle situatsiooni kohaselt siiski iga lapse turvalisuse tagamine (see, et 25 ja 30 või muu ajavahemik) oli normaalne, et tüdrukud võisid gümnaasiumipoiste käperdamistele poistele piki vahtmist virutada ei loe enesekaitse on ka tänaäeval teatud piirides arvestatav viis kiusamise ja vägivalla vastu seismisel.

eks Sa püüa pisut aru saada, minu konditsioon veel hetkel ei võimalda seda ...

Mariina 13. jaanuar 2016, kell 13:43 (EET) alias Простота

Tere Andres!

toetudes inimeste hulgas ringlevatele terminitele ja seostele ning kättesaadavale omakeelsele kirjandusele on hetkel mõistlik kasutada 'ilmunud terminit' koolikiusamine ja selle füüsiliste väliste ilmingute, millega 'ohvrile püütakse läheneda', aspektid võiksid leiduda artiklis koolivägivald.

kuigi nähtus - sotsiaalne probleem on üsna vana ehk juba Vana-Egiptuse 'rühmaõpetusega' seoses kuid teaduslikus mõttes peetakse uurimise 'esmakütiks' Norra psühholoogi Dan Olweust, temalt ka Olweuse kiusaja/ohvri küsimustik, siis on üks tase kindlasti just selle artikli esiküljel.

Mina isiklikult näen asja olemusena laste ja noorte agressiivsust /agressiivset käitumist, siis ikkagi ka psühholoogiasse.

Mariina 14. jaanuar 2016, kell 08:23 (EET) alias Простота

Kas kustutatud osa läheb artiklisse Koolikiusamine? Andres (arutelu) 14. jaanuar 2016, kell 18:59 (EET)

ma praegu panin koolivägivalla juurde uurib-vaatab- pole selge milline termin on kõige õigem ... minu jaoks on õige laste ja noorte agressiivsus.

Mariina 14. jaanuar 2016, kell 19:17 (EET) alias Простота