Arutelu:Keila ajalugu
Minu meelest võiks teha nii, et kiriku ning mõisa- ja vasallilinnuse peatükid kaotada ning nendest kirjutada ajaloo muude peatükkide all niivõrd kuivõrd nad on olulised nendes ajalooperioodides. --Hirvelaid (arutelu) 31. märts 2015, kell 08:48 (EEST)
Kultuskivi pilt on ainuke kandidaat esiaja alla. Sissejuhatuse alla võib valida paljude hulgast. --Hirvelaid (arutelu) 1. aprill 2015, kell 22:23 (EEST)
Varepi artikli puhul puudub viidatud koha leheküljenumber. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 01:26 (EEST)
- Artikkel laiub viiel leheküljel (348–353). Eks see lõik oli kuskil alguses. Kas 348 või 349. Võin homme järele vaadata. --Hirvelaid (arutelu) 7. aprill 2015, kell 16:30 (EEST)
- Lk 351. --Hirvelaid (arutelu) 8. aprill 2015, kell 13:02 (EEST)
Vast võib siia ka kirjanduse sektsiooni tekitada. Mulle soovitati nt A. Köögardali teost Keila kihelkonnaloost. Seal pidavat samuti olema hea vaimulike nimekiri kuni aastani 1924, mida saaks lisada artiklisse Keila Miikaeli kogudus. Ivo (arutelu) 8. aprill 2015, kell 16:05 (EEST)
- Selline sektsioon on nüüd tehtud. Kuid ma ei paneks sinna kihelkonna ajalooga ega kirikuklooga seotud kirjandust. --Hirvelaid (arutelu) 8. aprill 2015, kell 18:16 (EEST)
A-klassi artikli kandidaat[muuda lähteteksti]
Esitaksin selle artikli vähemasti A-klassi artikli, kui mitte suisa hea artikli kandidaadiks. Daniel Charms (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 11:04 (EET)
Kommentaare[muuda lähteteksti]
- Pärisin igaks juhuks ka Mati Mandelilt, et kas tal oleks Keila artikli osas soovitusi. Ta pakkus, et lisada:
- 22. juunil 1941. aastal tulistas purjus nooruk omaalgatuslikult Martin Lutheri mälestussamba lähedal autosid punalaevastiklastega. Tema kaaslane (Endel Taimsaar) sai hilisemas tulevahetuses madrustega surma, tulistaja (Arnold Väljamäe) arreteeriti. Järgnevalt arreteeriti veel 8 Keilas ja Keila ümbruses elanud meest. Nii autode tulistaja kui ka selle teoga alusetult seostatud Agu Kalda (Krims), Arnold Brido, Karl Vederik, Bernhard Vederik, Johann Taimsaar, Arnold Helgis (Hübner), Karl Ranna (Teimann) mõisteti tribunalis surma ja hukati, Arnold Väljamäe isa Mihkel Väljamäe suri aga vangilaagris. “Traagiline suvi 1941 Keilas”. Keila 2001, lk. 42 jj
- 23. septembril 1944. aastal püüdsid noored eestlastest sõdurid (nn. pitkapoisid), keda juhtisid kapten Elmar Miil ja soomepoistest lipnikud, osutada Punaarmeele (72. Laskurdiviis) vastupanu Paldiski maanteel Kumna teeristis ja Keilas. Mõlemalt poolelt oli hukkunuid. Lahingu käigus põletas Punaarmee maha Keila südalinna. “Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus. Tallinn 2012.
- Siia artiklisse sobiks vist paremini.
- Ühtlasi peaks vist kontrollima, et kas Keila artiklisse on jõudnud infot, mis peaks ka siin kirjas olema. Ivo (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 16:37 (EET)