Arutelu:Keele teke

"Katsed algse keele leidmiseks" ei ole vist teemakohane. Andres 20. juuni 2011, kell 09:21 (EEST)

Aga kus mujal sellest kirjutada? --Epp 20. juuni 2011, kell 13:23 (EEST)

Ei tea praegu. Andres 20. juuni 2011, kell 17:28 (EEST)

Häälikute ja sõnade teke

Inimene võib sõnu hääldada, ahv mitte; laps õpib kõnelema, täiskasvanu enam mitte. Kus on selle oskuse algus ja mis on selle põhjus? Ilmselt vajadusest üksi ei piisa, peab olema ka võimalus.

Teadlaste poolt on tehtud põhjalikke uurimistöid ja on leitud, et anatoomiliselt on ahv kõnelemiseks kõige vajalikuga varustatud. Organid, mida inimene kõnelemiseks tarvitab, olid algselt välja kujunenud hingamiseks ja söömiseks. Kopsud, hambad, keel, huuled jne on kõnelemiseks kohandatud. Samuti häälepaelad.

Siiski on veel midagi, mis on sõnade hääldamiseks vajalik, ilma milleta laps ei hakkaks kõnelema. See on aktiveeritud pind kõnetraktis. Aktiveeritud pind neeluseinal keele juure taga (ma olen seda nimetanud ka häälduspesaks) tekib kõneõppe protsessis ja on täpses vastavuses emakeele häälikutega. Võõrhäälikutele see ei kõlba. Neid saab uute keelte rääkimiseks kasutada, aga aktsendi tekkimise hinnaga. Kui ka sarnane häälik puudub, siis asendatakse see mõne muu emakeele häälikuga, ei saa ja sõnasse jätta tühja kohta. Eestlane paneb vene zh asemel s-hääliku, jaapanlane l asemel r-hääliku.

Aktiveeritud pind kõnetraktis luuakse varajases nooruses, hiljem, kui koed on kaotanud võime muutusteks, uusi häälikuid enam ei teki. Ma ei saa määrata aktiveeritud pinna ulatust, kuna mul ei ole võimalust kasutada foneetikalaborit.

Kui ma olin 23 aastat vana, otsustasin ära õppida vene keele õige hääldamise. Pärast mõnenädalast intensiivset harjutamist jõudsin otsusele, et vene ja eesti hääldamine sünnib erinevates kohtades. Leidsin, et on vaja kopsust tuleva õhuga ja artikulatsioonibaasi asenditega suruda vene keele sõnad nende õigesse kohta. Selleks tuleb mehaanilisel viisil kõrvaldada kõik, mis seda takistab. Siis ütlesin ma endale: ma panen ka ahvi rääkima. Otsisin koha, kus polnud pealtkuulajaid ja harjutasin täie jõuga. Vahetevahel püüdsin järgi teha lehma ammumist ja lõvi möirgamist. Kui olin veidike edasi jõudnud, sattusin eufooriasse. Aastat 40 tagasi ütlesin kodus, et veel paar päeva harjutamist ja mul on vene keele hääldamine käes.

Kümmekond aastat tagasi tekkis artbaasis uus kvaliteet, mida ma nüüd tõlgitsen kui mõnedes punktides vene aktiveeritud pinna loomist. Sellest ajast peale on kõrvad hääldamise õigsuse üle otsustamisel teisejärgulise tähtsusega, sest ma tunnen selgesti aktsendi tekkimise kohta kõnetraktis. Kui ma seni olin vene keelt hääldanud enam-vähem huupi, siis nüüd tean-tunnen selgesti, kus on töötlemist vajavad koed.

Pikkamisi muutub hääldamine paremaks.Suureks takistuseks on sobiva koha puudumine. Otsin kohti, kus on vähe inimesi ja palju automürinat, aga nagu mul on tulnud veenduda, kostab mu hääldamine linnakärast läbi. Olen korduvalt saanud sõimata, umbes nii: see on hullumajast välja lastud. Aga midagi pole teha: ma ei saa oma ettevõtmist pooleli jätta, sest see on mul ainus võimalus oma vaadete õigsust tõestada.

Ei ole kõnet ilma aktiveeritud pinnata kõnetraktis. See kehtib ka ahvide puhul.

Sõnade hääldamine algas genoomi tekkinud uuest geenist. Kui see leitakse, siis selgub, millal inimene hakkas sõnu tarvitama. On täiesti võimalik, et oletatav geen lõi inimese, ilma selleta oleks vaid veel üks liik ahve.

Leonhard Klaar 15.07.2018