Arutelu:Karusvaablased
Intervikilingid käivad artikli lõpus.
Alguses peab olema definitsioon.
Linkimisel ei tohi pealkiri olla käändes. Andres 30. oktoober 2011, kell 14:29 (EET)
- Ära unusta viiteid ja kasuta ka malli Taksonitabel. Ivo 30. oktoober 2011, kell 21:37 (EET)
Kuna artikkel on sugukonnast, siis taxaboksi ei peaks perekond ja liik kuuluma (välja arvatud pilti allkirjas, seal tuleb ikka liiginimi tuua). --90.190.45.158 31. oktoober 2011, kell 22:11 (EET)
- jah, parandasin. Lisaks, ladinakeelsed nimed käivad kaldkirja--Bioneer1 1. november 2011, kell 00:52 (EET)
- tegija parandas tagasi :-))) Tuleb veelkord parandada.
- samuti - esimeses lauses on oluline nimetada, et tegu on kiletiivalistega - sest see on oluliselt tuntum kui pidevkehalised (mis võib muidugi ka lisaks jääda).--90.190.45.158 1. november 2011, kell 08:29 (EET)
Palun andeks, ma ei tahtnud Teie parandusi tagasi valeks parandada! Parandasin nüüd ise õigeks tagasi. Anneliisaavik 1. november 2011, kell 08:50 (EET)
Retsensioon[muuda lähteteksti]
Kirjandus on ilusti ära nimetatud ja on olemas töötavad välislingid. Puuduvad aga tekstisisesed viited, mis näitavad millisest konkreetsest allikast on vastav info võetud. Perekondade ja liikide nimekiri on võrreldes ülejäänud tekstiga veidi domineeriv, kuid teisest küljest see annab hea ja põhjaliku ülevaate süstemaatikast. Sugukonna ladinakeelset nime pole vaja kaks korda järjestikustes lõikudes välja tuua.
Esinevad mõned stiilivead. „Rindmik ja tagakeha on laialt ja jäigalt ühendatud.“ ühe "ja" asemel võiks olla "ning". „Suised ümbritsevad suuava ning osalevad toidu hankimisel ja töötlemisel, aga neid kasutatakse sageli ka enesekaitseks.“ - "aga" asemel sobiks paremini näiteks "...lisaks kasutatakse neid enesekaitseks". "Mõnedel karusvaablaste liiki isastel on teravnenud suised, mida kasutatakse omavaheliseks võitluseks, tihti teineteisele lihtsalt otsa lennates." - Lause viimase osa ülesehitus tundub kummaline. Paremini sobiks "...mille käigus nad lihtsalt lendavad teineteisele otsa." või siis eraldi lauseteks teha. "Liigi" on nõrga g-ga. "Emastel karusvaablastel on suguelunditeks munetid, mis on tagakeha kaheksanda segmendi juurest välja ulatuvad, tugevad, suheliselt peenikesed ja lühikesed." - jääb mulje nagu igal emasel oleks mitu munetit. Parem oleks "Emastel karusvaablastel on suguelundiks muneti". "...segmendi juurest välja ulatuvad" võiks olla eraldi lauses või sellele järgnev loetelu uues lauses. Selline lauseehitus pole otseselt vale aga stiililiselt ei ole eriti hea. "Kõige efektiivsem on emaste karusvaablaste süstematiseerimine erinevatesse liikidesse tagakehas asuvate munetite võrdlemise teel, isaste isendite puhul genitaalkapslite võrdlemise teel." - sõnakordused. Ühe "võrdlemise teel" võiks ära kaotada. "Sel juhul on üks vastne oma kookoni teise vastse kookoni ümber moodustanud ehk see on kui kahekambriline kookon." - ühes lauses kordub kolm korda sõna "kookon". Võiks kasutada sünonüüme või lause kuidagi ümber teha.
Üldiselt artikkel mulle meeldis. Selle ülesehitus on korralik. Tekst on arusaadav, informatiivne ja sisu poolest hea. --Kirke257 10. november 2011, kell 21:24 (EET)
Kehaehituse teises lõigus näpuviga. Lauses "Kõige efektiivsem on ..." komad liigsed. Arvude vahel on tähenduses "kuni" mõttekriips. välja arvatud. Vastsete alajaotuses võiks ladinakeelsed nimetused panna sulgudesse või üldse ära jätta.
Julgelt rohkem siselinke! Tubli töö. Adeliine 15. november 2011, kell 00:31 (EET)
Sõna 'perekond' pole alapealkirjades mõistlik pidevalt linkida - see on liigne. --Dr Oldekop 15. november 2011, kell 08:50 (EET)
Lühend var. ei käi kursiivis.--Dr Oldekop 15. november 2011, kell 09:03 (EET)
Kuigi liikide loendis on kenasti nimetatud, millised liigid elavad Eestis (seejuures sõna 'Eesti' pole mõtet kõikjal linkida), võiks öelda ka eraldi (näiteks liikide üldarvu tuues), kuipalju liike on leitud elamas Eestis. (Või lausa teha eraldi alalõik 'Eesti liigid' ja tuua selles alalõigus llisaks välja Eesti liikide loend.) --Dr Oldekop 15. november 2011, kell 09:09 (EET)