Arutelu:Kaltsiumkarbonaat

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Retsensioon

Artikkel on põhjalik ning annab hea ülevaate kaltsiumkarbonaadi omadustest. Inglisekeelsest vikipeediast oleks võinud eestikeelsesse kirjutada ka erinevate tasakaalude konstandid. Kuna artikkel on piisavalt põhjalik ja sisukas, siis pole probleem, et 10 000 tähemärki täis pole. Positiivne on see, et autor on lisanud palju teemakohaseid ja sobivaid pilte ning ka keemiatabeli.

Viitamisega tundub üldjuhul kõik korrasolevat, kuid üks viide pole väga usaldusväärne. Nimelt viimaste lausete puhul on viidatud toidutare lehele (viide nr 12). Viimases lauses (Ta on valge pinnatoidu värv, mis on paakumisvastane ning stabiliseerib happesust.) jääb arusaamatuks mis on pinnatoiduvärv ja toidutare pole piisavalt adekvaatne, et sellele viidata. Kas sellised sõnad on tegelikult üldse olemas nagu pinnatoit, pinnatoiduvärv?

Toon välja mõned kirja-ja lohakusvead, mis silma hakkasid.

1) kaltsiumkarbonaat reabeerib tugevate hapetega. lohakusviga. Lohakusviga- reageerib

2) Kaltsiumkarbonaadi lahustuvus sõltub väga palju ka lahuse pH-s. Lohakusviga- pH-st

3) Mida madalam on pH seda paremini CaCO3 lahustub. Komaviga, seda ees käib koma

4) Kaltsiumoksiid reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon. Lohakusviga- oksiidi

5) Seismisel settib Ca (OH)2 sademena ning selle kohale jääb küllastunud Ca (OH)2 lahus. Viimase kaltsiumhüdroksiidi puhul 2 alaiindeksina.

6) Kui juhtida läbi selle lahuse CO2 sisaldavat kaasi, siis tekibki vähelahustub kaltsiumkarbonaat. Lohakusvead- gaas ja vähelahustuv

7) Kaltsiidi läbipastvaks esinemiskujuks on islandi pagu, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Lohakusviga- läbipaistvaks

8) Kaltsiumkarbonaadi ja vees lahustunud Ca2+ ioonide vahelise tasakaalu käsitlemisel tuleb arvestada, et kaltsiumkarbonaadi reageerimisel vees lahutunud süsihappegaasiga moodustub temast oluliselt paremini lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Lohakusviga- lahustunud

9) Lubjakivi on läbiaegade olnud ka kasutusel ehitusmaterjalina. Läbi aegade- lahku

10) Ilmselgelt hävitavad happevihmad siis ka marmorist ehitisi ja kujusid. Ilmselgelt on liiga kõnekeelne, võiks kasutada teist sõna. Näiteks "Seega hävitavad happevihmad ka marmorist..."

11) Kaltsiumkarbonaat on aga tooraineks erinevate ehtusmaterjalide tootmisel. Nt kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumoksiidi tootmine. See võiks olla üks lause, näiteks "...ehitusmaterjalide tootmisel, nt kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumoksiidi."

12) Kaltsiumoksiid ja -hüdroksiidi kasutatakse ehitustel sideainena. Lohakusviga- oksiidi

13) Kaltsiumkarbonaat on oluline ka happesuse neutraliseerija. Ilmselt lohakusviga, kas "...on oluline happesuse neutraliseerija" või "...on oluline ka happesuse nautraliseerijana."

14) Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi puhastamisel. Ka vee puhastamisel kasutatakse kaltsiumkarbonaati. Vee puhastamine võiks olla samas lauses loetelus, mitte eraldi lausena. Liiga palju kasutatud sõna "ka".

15) Ca on organismile vajalik makroelement ning inimorganismi levinum metalliline element. Kaltsium peaks olema sõnaga välja kirjutatud.

16) ...osaleb kuni rakkude moodustamisest kuni hormoonide moodustamiseni. Esimene "kuni" tuleks ära võtta.

17) ...on seatud antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni degratsiooni, lihaste kontraktsiooni ja teiste bioprotsessidega. Lohakusviga- seotud

18) Selletõttu kasutatakse ka kaltsiumkarbonaati toidulisandina. Paremini kõlaks "Seetõttu kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka toidulisandina."

Keelelist kvaliteeti parandaks see, kui autor kasutaks vähem sõnu "ka", "samuti" jne. Väga palju on lihtlauseid, neist võiks moodustada pikemaid liitlauseid, sest lihtlaused hakivad teksti ära ja teevad lugemise ebamugavaks. Suuremaid vigu ei leidnud.

Üldiselt vastab artikkel vikipeedia tavadele. Kasutatud palju siselinke ning ülesehitus ja vormistus head.

--QOTSA 11. november 2011, kell 18:44 (EET)[vasta]


Murdarvudes on eraldajaks koma, mitte punkt. Mõttekriipsud seal, kus vaja (ja mitte sidekriipsud).