Arutelu:Kaali kraater

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tegemist on Euroopa ainsate tõestatud meteoriidikraatritega

Kust see info võetud on? Siim 2. märts 2006, kell 17.08 (UTC)

Samuti on Kaali meteoriidi langemine teadaolevalt ainus meteoriidi langemine, mis on toimunud ajaloolisel ajal inimasustusega piirkonnas.

Ma kahtlen, kas 2400 aastat tagasi oli Saaremaal juba ajalooline aeg. Ja igasuguseid kive kukub maale pidevalt ja inimesed on seda ka näinud. Kas need ei olegi meteoriidid? 2. märts 2006, kell 17.13 (UTC)

Tegemist on Euroopa ainsate tõestatud meteoriidikraatritega. Samuti on Kaali meteoriidi langemine teadaolevalt ainus meteoriidi langemine, mis on toimunud ajaloolisel ajal inimasustusega piirkonnas.

Võtsin need laused välja, sest nende õigsuses on põhjust kahelda. Siim 4. märts 2006, kell 10.26 (UTC)

Euroopa ainsate tõestatud kraatrite jutt on aadressidel http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kraatrid.htm ja http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html Ilmselt peetakse tõestamiseks seda, et on leitud analüüsitavas koguses meteoriitset rauda. Arvan, et teistel kraatritel pole seda rauda just vanuse tõttu leitud.

See jutt, et Kaali meteoriit oli ainus ajaloolisel ajal inimasustusega piirkonnas, on pärit L.Meri raamatust "Hõbevalgem", kui õieti mäletan. Tunguusi objekt (meteoriit?) ju oli asustamata piirkonnas? Suurim looduskatastroof pole ta jah kindlasti. Ain 4. märts 2006, kell 20.20 (UTC)

Põhikooli õpilaste referaadid Miksikeses ei ole sellist sorti allikas, millele tuginedes koostada entsüklopeediat. Enamik meteoriite on kivimeteoriidid, sealt polegi mingit rauda leida. L. Meri raamat on esiteks juba omajagu vananenud allikas, et selle põhjal midagi väita ning teiseks ei ole Meri raamatute puhul tegemist mitte teaduse vaid fantaasia hoogsa lennuga. Siim 5. märts 2006, kell 14.09 (UTC)

Meteoriidi plahvatus või? päris huvitav...

Vaata artiklit Impaktstruktuur. Andres 1. november 2006, kell 18:15 (UTC)

Kraatri juures oleval infostendil räägitakse, et vanus olla 7500 aastat. On seal toodud andmed vananenud?--Hendrix 17. juuli 2007, kell 10:04 (UTC)

Jah. Siim 20. juuli 2007, kell 14:39 (UTC)

Kui mälu ei peta, siis Kaali järve põhjast saadud puuokas andis midagi 3000-4000 aastat vanuseks ja kui see dateering õige on siis 2400-2800 pole õige. Zosma 18. mai 2008, kell 13:48 (UTC)

Ise olen mitmest allikast näinud, et olevat tekkinud umbes 660. a eKr --Dj Capricorn 18. mai 2008, kell 18:50 (UTC)
Geoloogia muuseumi loduleht annab 4000 aastat tagasi ja nimetab selle vanust diskussiooniliseks. Eestigiidi koduleht pakub 2460-2860 aastat tagasi. Kui isegi teadlased täpselt sellest ei tea, siis saame ainult pakuda erinevaid variante. Geonarva 18. mai 2008, kell 19:30 (UTC)

Jah. Andres 18. märts 2009, kell 07:36 (UTC)

Koordinaadid on minu arust valed. Peaks olema umbes 58,3728/22,6695--Rünno 5. august 2009, kell 16:58 (UTC)


järv ja kraater[muuda lähteteksti]

Minu meelest võiks Kaali järve kohta ikka eraldi artikkel olla. Andres 10. aprill 2010, kell 11:05 (EEST)[vasta]

olen nõus. Kaali järv võiks olla eraldi artikkel kogu oma mitmekihilise kultuuriloolise tähendusega. -- Ohpuu (arutelu) 26. märts 2014, kell 09:53 (EET)[vasta]
Ehk teed algust. Andres (arutelu) 26. märts 2014, kell 16:08 (EET)[vasta]
võtan plaani, aga yhtlasi loodan, et keegi teine jõuab ette. -- Ohpuu (arutelu) 27. märts 2014, kell 10:26 (EET)[vasta]
Miks? Iseasi kui artikkel oleks katastroofist või kraatrivälja kõigist kraatritest, aga on konkreetselt sellest kraatrist, milles on järv. Igal järvel on tema (järve)nõgu. Nende asjade eraldi käsitlemine on minu meelest kunstlik. Mitmekihiline kultuurilugu käib samamoodi ju kraatri kohta. 193.40.10.181 26. märts 2014, kell 16:37 (EET)[vasta]
Kultuurilugu võib-olla küll. Aga kas võib rääkida näiteks kraatri elustikust?
Igal järvel on nõgu küll, aga teiste järvede nõgudest pole tavaliselt midagi kirjutada. Andres (arutelu) 26. märts 2014, kell 17:04 (EET)[vasta]
kraater ja järv on parasjagu erinevad mõisted, sellepärast võiks olla eraldi artiklid, mis teineteisele viitavad. järv asub kraatris ega pole sellega mõisteliselt identne, järv on kraatri suhtes sekundaarne moodustis, sest taevast kukkunud kivi vett kaasa ei toonud. ykski vanem pärimustekst ei tea otsesõnu kraatrist midagi, sest nende jutustajatel pole säärast mõistet olnud. kultuuriloo jagamine kraatri ja järve vahel oleks eraldi kysimus — kas Lennart, Pytheas jms teooriad kraatriartiklisse ja järve vajunud mõis järveartiklisse? -- Ohpuu (arutelu) 27. märts 2014, kell 10:26 (EET)[vasta]
Järv ja kraater pole identsed, aga kuna pole üldse selge, kust nende vahelt piir tõmmata, siis on minu meelest mõistlik eraldi artiklid tegemata jätta. Et enne on lohk ja alles hiljem tuleb vesi, see on üleüldiselt nii. Järve käsitluse juurde kuuluvad ka tema põhi ja kaldad ja mitte ainult "vesi" ja see mis on vee sees ja otseselt põhjaga kokku ei puutu. Möönan küll, et kraatrivalli ülaosa on järvega märksa vähem seotud kui kraatri põhi. Mis puutub kohapärimusse, siis on asi minu meelest lihtsalt selles, kuidas antud kohta nimetatud on ja kas mõisteliselt on tegu kraatriga või järvega, on just väheoluline. 193.40.10.180 27. märts 2014, kell 11:31 (EET)[vasta]
Ma möönan, et piiri tõmbamisega on probleeme.
Kui räägitakse ühes artiklis, tuleb järve juba alguses mainida. Andres (arutelu) 28. märts 2014, kell 12:23 (EET)[vasta]
seotud. Mainin, et plwiki's on tehtud ka interwikideta artikkel pl:Kaalijärv (meteoryt). Meil suunab märksõna Kaali meteoriit artiklisse Kaali kraater--Bioneer1 (arutelu) 8. september 2014, kell 16:16 (EEST)[vasta]

dateerimine[muuda lähteteksti]

Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr. See dateering sobib paremini kajastustega... - see dateering ühtib ju iriidiumiproovidest saadud dateeringuga, mistõttu ei saa öelda, et ta paremini sobiks.--WooteleF 6. september 2010, kell 11:56 (EEST)[vasta]


see on rohkem nagu 7000-8000ekr https://www.researchgate.net/publication/257909435_Dating_of_the_Reo_Site_Island_of_Saaremaa_Estonia_with_silicate_and_iron_microspherules_points_to_an_exact_age_of_the_fall_of_the_Kaali_meteorite – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:8552:8900:7806:a84:b224:ab1a (arutelukaastöö) 14. august 2022, kell 16:50.

Lõve vald[muuda lähteteksti]

Kumba Valjala kihelkonna Lõve valda siin on mõeldud: kas Vana-Lõve vald või Uue-Lõve vald?--Estopedist1 (arutelu) 22. veebruar 2016, kell 17:42 (EET)[vasta]

Muistendid[muuda lähteteksti]

 Toon lõigu  hetkel saadaolevast tekstist

Matthias Johann Eiseni muistendikogumikus "Esivanemate varandus" avaldatud kohamuistendi järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik, ja laulatas nad mõisas ära. Pärast laulatuse talitamist ei jäänud kirikuõpetaja pulmapeole, vaid kiirustas koju, käskides kutsaril kiiresti sõita ja keelates tal tagasi vaadata. Kutsar vaatas keelust üle astudes tagasi ja selsamal silmapilgul, kui ta tagasi vaatas, nägi ta mõisa vajumas maa sisse. Järele jäänud suur järsk auk, milles vesi alati sees on. Muistendi järgi tuleb mõis järves nähtavale iga aasta samal päeval, kui mõis ära vajus, ja kaob mõne minuti pärast taas. Eiseni avaldatud tekst põhineb Valjala kihelkonna Lõve vallast kogutud muistendil, mille on saatnud J. Ratas aastal 1896. _----

Kui kraater tekkis ajaliselt enne Kristust nö., siis loogika välistab ju kiriku ja kirikuõpetajate olemasolu. Seetõttu sellise muistendi toomine siia kas pole mitte ebaloogiline!?

Eiseni ajal ei teadnud J. Ratas Lõve vallast, kui vana see kraater on. --37.157.100.124 7. aprill 2020, kell 20:54 (EEST)[vasta]

Muistend on lihtsalt üks lugu. See ei peagi tõele vastama ja loodetavasti keegi ei võtagi seal esitatud tekkeversiooni tõe pähe. --Minnekon (arutelu) 7. aprill 2020, kell 21:31 (EEST)[vasta]