Arutelu:Kõrgkeskaeg

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Ma pean ette vabandama, et puuduvad viited, asi pole õieti vormistatud ja kaldub pigem mingil moel liigsesse algupärasusse ja on sidumata autoriteetidega. Seetõttu ma ei pahanda, kui sellest ka palju maha võetakse. Olen kasutanud Vikit rohkem oma pooleliolevate mõtete ja tööde edasi viimiseks. Õppinud seda käsitlema vaid asja käigus ja asja tarvis. Lootnud mingil moel ühistõõ tekkele aga mitte hinnangutele. Kas või ümbertegemise hinnaga.

Püüan hoida asja arengus ja ka ise jõuda üksikpunktide juurde.

Praegu tundub üldjoonis paigas olevat. Oleks vaja vist ainult veel loona lahti kirjutada. Tuua välja kesksed maad ja poliitikad. Ja lõpp.

Et siis juba üksikteemadem maade ja ajajärkude juurde asuda. Aga Viki on sellises seisus et näib et tuleb neist hoopis esmalt omaette nupud kirjutada. --Ivo Vahur 3. november 2010, kell 20:15 (EET)[vasta]

==

Vabandust, kuid see siin pole küll eriti palju nagu entsüklopeedia artikkel vaid sültjavõitu, suuresti kellegi "vabaesseistika". Ja mitte eriti eesti kultuuri mätta otsast kirjutet... või on Eestil siis tänapäeval mingi standardajalugu mis joondub võrdlemisi üks-ühele lääneeurooplaste omaga? See siin praegu eksisteeriv pole sama ekstreemne kui ilukirjandus, kuid siiski sinnapoole. Kui arvestada, et see on teiste asjade hulgas eestikeelne Vikipeedia ehk eestlaste Vikipeedia, siis see mis siia toksitud on, tundub olevat kangesti eurooplastekeskne, kuni selleni välja, et seda võinuks siia toksida Euroopa Liidu esindus :).

Eestlastel on hoopis teine periodiseering, kui eurooplastel-lääneeurooplastel. Seda võiks ju küll esile tõsta, et osa Lääne (ja Ida) Euroopas kujunevatest trendidest jõudsid viivitusega läänemeresoome ja maarahva aladele (isiklikult pean soomeugrit omaette tsivilisatsiooniks, eraldi Euroopa omast). Meie olime rakendatud piltlikult öeldes mõisniku äkke ette, kuid mingi osa kaugel Euroopas toimuvast jõudis siis peamiselt sakslaste kaudu eestlastenigi. Kas see kõik võeti vabatahtlikult ning tänuga vastu on ise küsimus.

Vaidlen vastu hüpoteesile, et rahvused-rahvad muutusid Euroopas eneseteadlikuks alles selle aja paiku või veidi hiljem (kui vaadata Vikipeedia artiklite seeriat keskaja kohta eesti keeles). Ning maarahva maal - minu definitsiooni järgi mitte Euroopa vaid Euroopaga külgneva omaette tsivilisatsiooni üks osa - siin oldi küll suuremal või vähemal määral eneseteadlikud. Muistne Ugandi ja muistne Saaremaa (näiteks) koos oma linnuste ja juhtide ja delegatsioonide ja diplomaatidega (esindajatega) aimasid midagi suveräänsusest ja väikesel viisil ka riiklusest ning ühtekuuluvusest juba enne aastat 1200, sobitudes ajaliselt ju ühte selle eurooplaste "kõrgkeskajaga". Sama võiks ütelda ka šotlaste ja ma ei tea kui mitme Euroopa "tuumaga" külgneva kultuuri kohta. Et kui tuldi sinu maid-maad ära võtma, küll sa siis aru said kes mina olen ja kes nemad on.

Sellised tähelepanekud siis. Kas Euroopa rahvused olid aeglasema taibuga kui muistsed eestlased ja liivlased jne? Vaevalt. Kuid meil võis küll olla rohkem põhjust "enese" tunnetamiseks kui prantslasel kes töötas teise prantslase viinamarjaistandusel. Või kui tahad, räägime maakonniti ja vastavalt kantidele. Et Bordeaux kandi tavainimene ei näinud "oma" mõisnikus või tööandjas tõesti kedagi võõrast, mis puutub keelekasutusse ja nö etnilisusesse.

Allikaid oleks tõesti vaja. Vaba vormi on siin liiga palju.

Kuidas tolleaegne eestlane suhestus päriselus ja reaalajas eurooplaste kõrgkeskajaga - niivõrd kuivõrd sellest mingeid jälgi on, või saame üht-teist ekstrapoleerida, seda oleks juba huvitav lugeda...

Edu toimetajaile siis!

--Keskminehermann (arutelu) 1. juuni 2016, kell 12:44 (EEST)[vasta]