Arutelu:Juhuslik avastus

Ma ei usu, et see Hannu Salmi "maaletoodud" tõlkevaste on väga kohane ja vajaks vikipeedia poolt promomist. Tegelikult ma arvan, et see on lausa värdvorm ja seda ei tohiks eesti keeles kasutada, veel vähem entsüklopeediasse võtta.--Morel (arutelu) 29. august 2012, kell 22:38 (EEST)

Arvan samuti. Kahtlen, kas iga välismaise sõna jaoks peab eesti keeles võõrsõna kasutusele võtma või piisab vahel ka seletavast väljendist. Kuni paremat sõna pole leitud, ma seda siin ei soovitaks. Kasvõi näiteks juhuavastus, mis mul esimesena pähe tuli. Ssgreporter (arutelu) 30. august 2012, kell 00:44 (EEST)

Teisendame siis juhuavastuse või juhusliku avastuse alla. Artikkel ei pea ju rääkima sõnast, vaid mõistest ja nähtusest. Andres (arutelu) 30. august 2012, kell 16:23 (EEST)

"Juhuslik avastus" on sisult täpsem. Kuigi võib juhtuda, et see keeleloogika järgi millalgi edaspidi "juhuavastuseks" lüheneb. Ssgreporter (arutelu) 31. august 2012, kell 00:22 (EEST)

jah terminina on vähemalt esialgu sõnaselgem "juhuslik avastus". Tavaliselt, kui sõna meedias ja mujal rohkem hakatakse kasutama, siis loomuldasa tuleb käibele ka lühivorm – "juhuavastus". Muidugi anglomaania vohades võib võimust võtta ka toortõlge "serendiipsus" :) --Bioneer1 (arutelu) 31. august 2012, kell 15:52 (EEST)

Kas mitte lihtne sõna "avastus" ise juba ei sisalda õnneliku juhuslikkuse avastusmomenti? Heurekaeffekti. Näiteks kui mõelda "avastamise" ja "leiutamise" vahekorrale. Või on siin tegemist hämara alaga tahtmise ja täieliku juhuse vahel, mis nõuab kindlasti lisamääratlust juhuslik..? Mulle meeldib tehnokrati veebi-lk. lühike lööklause: "õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi". (http://tehnokratt.net/) See "vahel ka tagasi" osutab sellele, et tihtilugu ei oska me keerulistes võõrastes terminites (mis aina arenevasse keelde juurde sugenevad) ära tunda omi vanu tuttavaid, lihtsaid eesti keele sõnu. Jüri

Kindlasti on siin tegemist alaga tahtmise ja täieliku juhuse vahel, kummi vulkaniseerimise, Archimedese seaduse jamitme teise puhul otsisid vastavad isikud lahendusi ja neil ei olnud keerukas ära tunda, et nad selle ka leidnud on, ehk siis avastuseni viis küll juhus, aga avastus ise ei olnud juhuslik. Kui panna rahakott püksitaskusse ja esmalt otsida seda rinnataskust (mäletades näiteks et panid selle sinna), siis püksitaskust sa selle avastad, ent ka see avastus pole juhsulik. Taoline protsess sisaldab avastamist, kuid igasugune leiutamine käib sellise avastamise alla. Penitsilliin või rõugevaktsiin olid aga puhtjuhuslikud avastused, kuna ei Fleming ega Jenner otsinud uusi ravivõimalusi, nad lihtsalt seostasid juhuslikult leitut uute võimalustega. Uuemast ajast oleksid sellised Tsherenkov-Vavilovi efekt või kosmiline taustkiirgus. + Melilac (arutelu) 29. detsember 2019, kell 07:49 (EET)

Asendasin sõna 'serendiipsus' sõnaga 'serendipisyys', sest just seda sõna Hannu Salmi oma peamiselt soomekeelses ettekandes tegelikult kasutas. Olin ise juures. Arvan muide, et eestikeelne vaste sellele pärsiakeelsest kohanimest Serendip tuletatud sõnale võiks olla 'serendiplikkus'. Kõigis teistes vikides peale ungari oma paistab ka olema Serendipist tuletatud omasõna kasutusel. Res Cogitans (arutelu) 3. august 2013, kell 04:49 (EEST)

Kas nüüd, kus akadeemik Jüri Engelbrecht on sõna "serendiipsus" teadusajakirjas Akadeemia ilmunud artikli kaudu (5/2018) toonud laia avalikkuse ette ja käibesse, ei peaks Vikipeedia oma seisukohta selles küsimuses revideerima? -- Toomas (arutelu) 4. mai 2018, kell 17:54 (EEST)

Arvan, et ei peaks. See ei ole õnnestunud tuletis, mistõttu äraseletav emakeelne väljend tundub mulle parem. See on piisavalt tähtis näide, et keegi võiks EKI keelenõust järele küsida. Ssgreporter (arutelu) 5. mai 2018, kell 01:54 (EEST)

Nõus eelkõnelejaga. Andres (arutelu) 5. mai 2018, kell 10:29 (EEST)