Arutelu:Johann Wolfgang von Goethe
Prometheus on kirjutatud saksa keeles ja saksakeelsele tekstile tuleks ikka viidata, mitte inglisekeelsele.
Alajaotus "Faust" sobiks omaette artiklisse.
Praegu on artikli kompositsioon vilets, tahaks toimetamismärkust panna. Andres 12. august 2006, kell 12:20 (UTC)
- Mind häirib ka see Faust seal. Ma siis tõstan ta sealt välja ja loomingu alla panen üldist kirja. Selles artiklis on vist algselt püütud teha teiste vikide moodi, igast teosest midagi kirja pandud. --Mona 12. august 2006, kell 12:26 (UTC)
- Loomingu ülevaade peab tähtsamaid teoseid muidugi mainima ja lühidalt iseloomustama. Aga siin hakkab kohe ilma mingi sissejuhatuse või selgitusega "Faustist" rääkima. Andres 12. august 2006, kell 12:41 (UTC)
sest tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe
- Mis tõmbas? Andres 12. august 2006, kell 14:01 (UTC)
- Schiller oma isikuga.--Mona 12. august 2006, kell 14:07 (UTC)
- Kas see ei käi ka Goethe kohta? Andres 12. august 2006, kell 14:16 (UTC)
- Loogiliselt võttes peaks käima, Goethe oli selleks ajaks väga kuulus, aga Goethe elas juba ammu seal ja siis veel tungi polnud :), aga siis oli veel ka selline nähtus nagu Weimari klassika. See ehk sai paljude jaoks tõukejõuks, olla nö sündmuste (kultuuri) keskel. --Mona 12. august 2006, kell 14:33 (UTC)
- Kas see ei käi ka Goethe kohta? Andres 12. august 2006, kell 14:16 (UTC)
See lõik oleks vaja ümber kirjutada, ehk keegi aitab --Mona 12. august 2006, kell 15:58 (UTC)
Olulisel kohal Johann Wolfgang von Goethe loomingus olid aforismid.
Selle žanri poole pöördus Goethe kuuekümnendates eluaastates küpse mehena, kellel vaated on selginenud. Seetõttu on tema aforismilooming peaaegu täiesti vaba vastuoludest. Goethe oli veendunud, et maksiimidel on oma osa isiksuse kujundamisel, et oluliste asjade selgeksmõtlemine ja neile täpse sõnastuse andmine edendab isiksust, ning et tung nähtuste olemust avada ja põhimõtteid avastada on osa inimloomusest. Aforismid pole Goethele olnud eesmärk omaette, oluline on sisu, mille täpne ja lakooniline vormimine päädis aforismis.
Minu arust on see Eckermanni teos (Goethe ei saa ju vestelda Goethega?)
- Jah, selle pani kirja Eckermann, selles mõttes pole sõnastus korrektne. Minu teada peetakse seda siiski usaldatavaks allikaks Goethe mõtteavalduste kohta, nii et mingil viisil tuleb seda teost mainida. Andres 24. märts 2007, kell 12:32 (UTC)
Peaks vist olema "Saksi-Weimari hertsog". Andres 24. märts 2007, kell 13:47 (UTC)
- Ma pole päris kindel. Siis peaks äkki olema juba Saksi-Vaimari (ja Švartšburg-Sondershausen jne). Kas on olemas mingi reegel saksa nimede transkribeerimise kohta?
- Saksa nimesid ei transkribeerita, kuid mõned kohanimed tõlgitakse, sealhulgas ka Sachsen-Weimar. Andres 26. märts 2007, kell 15:57 (UTC)
Kas võib olla, et "Götz von Berlichingeni" tegelikult tõlkis Heiti Talvik? Või vähemalt ta alustas seda? Andres 17. jaanuar 2008, kell 06:17 (UTC)