Arutelu:Jean-Pierre Blanchard
Palun pange rööpnimede alt ümbersuunamised? Andres (arutelu) 5. august 2012, kell 00:24 (EEST)
Thanks for editing, olen siiski arvamusel, et prantsuse nimed nagu Blanchard [ˈblãʃɑː] Lenormand, Billancourt jm tuleb käänetes eesti keelde vahendada ülakomaga; hääduse kohta vt nt Oxford Dictionaries... või babynamespedia --Toivo (arutelu) 5. august 2012, kell 10:16 (EEST)
Nt ka RUS Wi-s on nimed antud häälduse järgi
Blanchard peaks omastavas olema ehk Blanchard'--Toivo (arutelu) 5. august 2012, kell 10:26 (EEST)
Ma ei tea, kas niiviisi on korrektne — [ˈblãʃɑː] --Toivo (arutelu) 5. august 2012, kell 10:35 (EEST)
- "Ülakoma kasutatakse: /---/ võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet ja sobitada võõrnime eesti käändetunnustega, eelkõige järgmistel juhtudel:
- nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga: Dumas [dümaa] : Dumas’le, Rabelais [rablee] : Rabelais’d, Renault [renoo] : Renault’ga, Versailles [versai] : Versailles’ rahu, Marat [maraa] : Marat’ surm, Bordeaux [bordoo]: Bordeaux’ vein
- nimi lõpeb häälduses kaashäälikuga, aga kirjas täishäälikuga: Seattle [siätl] : Seattle’is, Milne [miln] : Milne’iga, Wilde [uaild] : Wilde’ist, Hume [hjuum] : Hume’i õpetus,
- ühesilbilise nime käändevorm võib tunduda imelik, nt osastava Pod võiks kirjutada Po’d, Koniga võiks olla Kon’iga, Poes võiks olla Poe’s." [1]
- Ilmselt on asi, jah, häälduses. Mõne inimese suus ei jää sellistes nimedes nagu Blanchard ja Billancourt r-ist tõepoolest midagi järgi. Mina olen seda prantslaste suus yldiselt siiski kuulnud. Samamoodi võib arvata, et nasaliseeritud vokaal on lihtsalt vokaal ning Lenormand hääldub pigem "Lönormaa" kui "Lönormaan"; soovitan siiski mõelda näiteks sellisele linnanimele nagu Lyon, mis on eesti omastavas teps mitte "Lyon'", vaid "Lyoni". Tõsi, reeglid võiksid olla selgemini esitatud. Igal juhul ei käi kõik võõrnimed yhtviisi igaks juhuks ylakomaga, vaid sel ylekomal on ka tegelik tähendus. (Mulle vahelduseks meeldiks, kui keegi mõnikord ka usuks, mida tosina-aastase kogemusega keeletoimetaja õigekirja kohta räägib, mitte ei leiutaks igayks oma ortograafiat. Aga no looda sa.) --Oop (arutelu) 5. august 2012, kell 11:00 (EEST)
- Mnajh, käisin vahepeale ära, ratlemas, ja mõtlesin tee peal, kuidas kõlaks nt "lähme Versaillessi"; mind ennast häirivad, mõnikord, sellised nimed, kus on raske aru saada, kas see on originaalis säänte või siis on tegemist e.k. käändelõpu lisamisega, ilma ülakomata...; lisaks tuleb siia veel sisse selline kena, mõõdetamatu suurus, nagu traditsioon...
- ... kas selle IPA ([ˈblãʃɑː]) lisamine oleks korrektne?
- ... ortograafia on ruumiti erinev, mitte ainult kodukeele suhtes; veendumus, mis sai algtõuke ehk siis, kui "Akadeemia" toimetuses 1993ndal Machiavelli Valitsejat TEX-i vahendusel sisse toksisin... --Toivo (arutelu) 5. august 2012, kell 11:29 (EEST)
- Mulle on jäänud mulje, et lisaks võimalikule IPA-tähistusega hääldusele võiks alati lisada ka eestipärase häälduse, mis lisamärke ei sisalda, käesoleval juhul siis [ža(n)pj'eer bla(n)š'aar] vms. Prantsuse IPA-häälduse jaoks on muidu ka täpsustatud mall, vt näiteks artiklit Albert Camus. Mina lisaks küll mingi r-olevuse sinna lõppu ka.--Morel (arutelu) 5. august 2012, kell 23:16 (EEST)
- Panin, et lendas [wɛ:]'ri (Ware'ri); tundub nimes 'Blanchard' oleva "R"-i sugulane (~kui vaja on, siis teda pole, ja vastupidi) --Toivo (arutelu) 6. august 2012, kell 12:48 (EEST)
- Mulle on jäänud mulje, et lisaks võimalikule IPA-tähistusega hääldusele võiks alati lisada ka eestipärase häälduse, mis lisamärke ei sisalda, käesoleval juhul siis [ža(n)pj'eer bla(n)š'aar] vms. Prantsuse IPA-häälduse jaoks on muidu ka täpsustatud mall, vt näiteks artiklit Albert Camus. Mina lisaks küll mingi r-olevuse sinna lõppu ka.--Morel (arutelu) 5. august 2012, kell 23:16 (EEST)
- Mis kuradi "tundub"? Võta ÕSi tagant võõrnimede kohta käivad reeglid lahti (kui viimases trykis pole, siis mõnes vanemas ikka on) ja vaata, mis seal inglise ja prantsuse r-lõpuliste nimede kohta yteldakse. Kui sa ise keele hääldusest õhkagi ei tea, ei usu seda, kes keelt kõneleb, ega ka kutselist keeletoimetajat, siis vähemalt ära hakka oma peaga uusi lollusi leiutama, vaid tee sõnaraamat lahti ja õpi. --Oop (arutelu) 6. august 2012, kell 13:15 (EEST)
- Käitu nagu administraatorile kohane. Kui keegi millestki valesti aru saab, ei tähenda veel, et ta sellepärast sinu mõnitamist peab taluma. Pikne 6. august 2012, kell 14:06 (EEST)
- Taluda tuleb vaid sinu tehtut? Kah mõte. --Oop (arutelu) 6. august 2012, kell 18:24 (EEST)
- Huvitav, kas kusagil ka mõni kool/õppeasutus on, kus jämedusi/jämetsemist õpetatakse, või on see ümbritsev ruum, milles sisalduvast soodsa vastuvõtva pinnase korral nii mõndagi retsipienti pidama jääb (äkki hoopis päritav?); ise pole õnneks oma õpingute jooksul (11 aastat keskkooli lõpetamisele, järgnevad 13 aastat ISCED 5-8 õppeasutused) sellistesse sattunud, või pole siis pinnas soodne olnud, kes teab... --Toivo (arutelu) 6. august 2012, kell 19:52 (EEST)
- Mul on lihtsalt allergia lolluse vastu, lähen yle kere täpiliseks ja tigedaks. Ei kannata lolle, kes usuvad, et kui nad midagi ei tea, siis nad ei pea ka õppima, vaid võivad oma lolluse yle uhked olla ja selle põhjal ise reegleid leiutada. Sorry, puhtfysioloogiline eripära, enamasti õnnestub alla suruda. See selleks, yks näiteleht neile, kel olemasolevad õigekirjareeglid yle jõu ei käi, on siin: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=40 Paralleeliks sobiksid järgmised näited:
- Huvitav, kas kusagil ka mõni kool/õppeasutus on, kus jämedusi/jämetsemist õpetatakse, või on see ümbritsev ruum, milles sisalduvast soodsa vastuvõtva pinnase korral nii mõndagi retsipienti pidama jääb (äkki hoopis päritav?); ise pole õnneks oma õpingute jooksul (11 aastat keskkooli lõpetamisele, järgnevad 13 aastat ISCED 5-8 õppeasutused) sellistesse sattunud, või pole siis pinnas soodne olnud, kes teab... --Toivo (arutelu) 6. august 2012, kell 19:52 (EEST)
- Taluda tuleb vaid sinu tehtut? Kah mõte. --Oop (arutelu) 6. august 2012, kell 18:24 (EEST)
- Käitu nagu administraatorile kohane. Kui keegi millestki valesti aru saab, ei tähenda veel, et ta sellepärast sinu mõnitamist peab taluma. Pikne 6. august 2012, kell 14:06 (EEST)
- Nime Shakespeare omastav kääne on Shakespeare'i (käändub ülakomaga). (Vrdl: Ware'i; kui r ei häälduks, oleks omastav Shakespeare'.)
- Nime Manchester omastava käände vorm on Manchesteri (ilma ülakomata). (sama)
- Nime Strasbourg omastav kääne on Strasbourgi (ülakomata). (Vrdl: Blanchardi; kui r ei häälduks, oleks omastav Strasbourg'.)
- Kohanime Côte d'Ivoire omastava käände vorm on Côte d'Ivoire'i. Nime hääldatakse [kot-divuaar]. (sama)
Lenormandile ma tol lehel kahjuks head analoogi ei näe ning ka ÕS2006 ei too paraku piisavalt puust ja punast näidet. Kuna ma ei usu, et mu jutust mingit tolku oleks, ei hakka kauem uneaega otsimisele raiskama; ytlen vaid, et 2006. aasta ÕSi lisa "Teiskeelsete nimede hääldamise juhiseid" alapeatykis "Prantsuse" pannakse m- ja n-lõpuliste sõnade hääldust kirjeldades n sulgudesse, et märkida nasalisatsiooni Durkheim [dürkää(n)], Lucien (lüsjää(n)). See aga ei tähenda, et neid nimesid võib käänata Durkheim:Durkheim':Durkheim'd ja Lucien:Lucien':Lucien'd, omastav on endiselt Durkheimi ja Lucieni, nii nagu ka Lenormandi. Minu jaks seinaga rääkida on tänaseks otsas, olge palun lahked ja ignoreerige õigekirja edasi. --Oop (arutelu) 7. august 2012, kell 00:55 (EEST)
Katkine link[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
- http://search.eb.com/eb/article-9015591
- In Jean-Pierre Blanchard on 2013-06-24 11:23:51, HTTP Redirect Loop: [2] -> [3] -> [4]
- In Jean-Pierre Blanchard on 2013-07-06 04:26:28, HTTP Redirect Loop: [5] -> [6] -> [7]