Arutelu:Ioonallikas

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tähtsamad terminid tuleb varustada siselinkidega. Ja võiks rääkida sellest, kas ioniit on sama või ei ja mis vahe neil on, kui üldse on. Võiks olla ka midagi ajaloost: kes leiutas ja millal. Kasvõi sajandi täpsusega, kui täpsemalt ei oska. Taivo 7. november 2011, kell 12:59 (EET)[vasta]

Teadmiseks: Ioniit (mitmuses ioniidid) on ioonvaheti (tänapäeval kasutatakse pigem seda terminit), mis on võimaline juba olemasolevaid ioone siduma ja vahetama erinevate keskkondadega. Ioonallikas on seadeldis, mis on mõeldud neutraalsetest osakestest ioonide tekitamiseks. Seega ioniit ei ole ioonallikas ning ma ei pea vajalikuks seda artikliga seostada. AveS 7.november 2011, kell 20:31(EET)

Just sellepärast tulebki seostada ja selgitada, et lugeja saaks aru, et nad ei ole üks ja sama. Adeliine 7. november 2011, kell 21:13 (EET)[vasta]

Retsensioon koolitööle[muuda lähteteksti]

Anna andeks, et see on haige nokkimine ja et ma neid ise kohe ära ei parandanud, aga nii ju kästi teha...

Sisu[muuda lähteteksti]

  • Peatükis "kaarlahendus", ma ei saanud aru, kuidas tahkisest ioone saadakse gaaslahenduse tekitamisega. Äkki saad mõne lausega veel selgitada.
  • energilisi elektrone pole olemas. On olemas näiteks kõrge energiaga elektronid.
  • FAB on suhteliselt pehmete tingimustega ionisatsioonitehnika - mis on pehmed tingimused? Pehmusest on artiklis palju juttu ja kusagil võiks olla seletatud, mis see pehmus siis on.
  • mis suunatakse paari millimeetri kuni sentimeetri kaugusele tahkele proovile - kas need on siis proovi peal või on nad üksteisest sellisel kaugusel?

Wiki stiili soovitused[muuda lähteteksti]

  • Rohkem termineid siselinkideks: Näiteks elektromagnetiline esimeses lauses võiks näiteks olla link elektromagnetismile. Samamoodi massspektromeetria ja kõik need teised valdkonnad. Isegi kui artiklit veel pole, siis punane link kiirustab kedagi kunagi seda looma.
  • maatriks, millele oled teinud siselingi, ei oli vist ristkülikukujuline tabel, mis koosneb arvudest või mingitest muudest etteantud hulga elementidest. Siselinke täpsematele artiklitele saad teha kujul [[Maatriks (ajakiri)|Maatriks]].
  • Tihtipeale on sul kirjavahemärkide ette tekkinud tühik ja nende järelt ära kadunud. Parem on vastupidi. Näiteks .. katioonid M+ ,mõnikord ...
  • Proovi lisada enda artiklile viited samale artiklile teistes keeltes. Selleks kopeeri analoogilised viited näiteks samateemalisest ingliskeelsest artiklist.

Trükkimis-, stiili- ja õigekirjavead[muuda lähteteksti]

Ma olen ise õigekirja kohapealt üsna vilets ja olulisi õigekirjavigu ei leidud. See-eest soovitan sul terve tekst aeglaselt ja tähelepanelikult läbi lugeda ja sõnastust parandada. Näha on, et suur osa tekstist on tõlgitud, ja halva eestikeelse sõnastuse tõttu raskesti jälgitav.

Mõned parandusettepanekud:

  • Elektronionisatsiooni (EI electron ionization) on ionisatsioonimeetod... <-- ing. keelsed terminid kaldkirja? Vaata seda ja seda artiklit näidiseks.
  • Harilikult kasutatavad reagentgaasid: metaan, ammoniaak või isobutaan. - Lausest on öeldis puudu.
  • Aerosool lennuaja massispektromeetrias - sidekriipsudega?
  • lennuaja (TOF- time of flight) massianalüsaatorit - termin ehk üks sõna, või siis sidekriipsuga?
  • MALDI korral segatakse analüüt maatriksiga ning aurutatakse - kas aurutatakse või aurustatakse?
  • Enamasti tekivad ühelaengulised ioonid - kas ühelaengulised või näiteks ühekordsel ioniseeritud või ühese laenguga?


Soovides jõudu wikis ja õpingutes!

Johu 10. november 2011, kell 22:43 (EET)[vasta]


Artikli esimene sõna paksus kirjas (kolm ülakoma). Alajaotuse "Elektronionisatsioon" algus ikka vigane, peab olema Elektronionisatsioon (inglise keeles electron ionization – EI). Sama jälgi järgmise alajaotuse alguses ja ka edaspidi. Valemite juures paranda , kus. Mida tähendab "induktiivseotunud"? Protsess kordub, kuni analüüt esineb solvendivaba ioonina. Sulu ees käib tühik. Tüüpiliselt moodustatakse DART-is ergastatud olekuid kaarlahendus loomisel kambris, kust gaasivool läbi on suunatud. Kuskil siin lauses on viga.

Rohkem mõistete linkimist! Mõttekriipsud, seal kus peab, ja mõttekriipsu ees tühik! Kui need väiksed, kuid häirivad vead saaks parandatud, oleks artikkel päris hea. Adeliine 14. november 2011, kell 21:33 (EET)[vasta]