Arutelu:Induktsioon
Olen lugenud, et geoloogia olevat induktiivne teadus, aga selle artikli valguses ei ole ma kindel, kas olen asjast õigesti aru saanud. Näiteks sünoptikutel on hunnik lähteandmeid, mille alusel nad ennustavad, mis ilmaga lähemate tundide või päevade jooksul juhtub. Ilmaennustamine peaks seega olema deduktiivne teadus. Geoloogias uuritakse aga juba toimunud protsessi tulemit, näiteks kivimeid ning püstitatakse neist väljapigistatud teabe alusel hüpoteesid, mis peaksid vastava kivimi teket selgitama. Kas võib öelda, et geoloogia on sellele näitele tuginedes induktiivne teadus? Siim 7. veebruar 2006, kell 08.32 (UTC)
- Mulle tundub, et geoloogia meetod, mida Sa kirjeldad, on pigem teatud sorti abduktsioon (Charles Sanders Peirce'i termin), küllap parima seletuse järeldamine. Seejuures tuginevad geoloogid näiteks füüsika ja keemia teooriatele. Induktsioonist ei ole Sinu toodud kirjelduse põhjal tõesti põhjust rääkida. See ei välista, et geoloogid mõnel puhul induktsiooni kasutavad, aga tundub tõesti, et see ei ole geoloogiale tüüpiline. Tegelikult on vaieldav, kas teadustes üldse induktsiooni nii laialdaselt kasutatakse, nagu kombeks on rääkida (teadlased võivad inertsi mõjul rääkida asju, mis vastavad teadusfilosoofia umbes saja aasta vanusele seisule). Näib, et induktsiooni kasutatakse pigem teooriaste õigustamisel kui teooriate genereerimisel.
- Sünoptikud teevad ennustusi teooria põhjal, kasutades konkreetseid lähteandmeid. Ennustamisprotseduur ise on tõepoolest deduktiivse iseloomuga. Iseasi on see, kuidas on saadud teoorias, millele sünoptikud toetuvad. Andres 7. veebruar 2006, kell 09.13 (UTC)
Induktsioon ei ole sama mis induktiivne loogika (kuigi inglise vikis juba esimeses lauses seda väidetakse). Esperanto link on vale. Andres 13. september 2008, kell 12:23 (UTC)
Iseasi, et esperanto artiklis räägitakse sisuliselt pigem induktsioonist. Andres 13. september 2008, kell 12:25 (UTC)
Artikkel on minu meelest entsüklopeedia, kui sellise kohta (kus peaks olema üldine teave) liiga segane ja pigem kahtlusi tekitav, kui selgitav. Samuti on arusaamatu, milleks on vaja nõnda filosoofia-keskset nägemust. Induktsiooni selgitus soome viki lehel on minu arvates hea näide: Induktiivinen päättely eli induktio on päättelymuoto, joka lähtee liikkeelle yksittäisestä havaintojoukosta ja muodostaa niistä yleistyksen tai teorian.[1] Arjen keskellä teemme induktiivisia yleistyksiä jatkuvasti. Oletus, jonka mukaan aurinko nousee huomenna on induktiivinen, usein tiedostamaton yleistys aikaisemmasta kokemuksestamme. Kaikki fysiikan lait ovat tämänkaltaisia tottumukseen perustuvia yleistyksiä. Induktiivista päättelyä ovat induktiivisten yleistysten ohella tilastollisen päättelyn eri muodot.[2] Nimelik 19. november 2013, kell 1:40
- Mis nimelt on segane? Püüame siis selgemaks teha.
- Induktsioon on ju filosoofia mõiste. Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 10:45 (EET)
- Millised kahtlused tekivad? Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 10:50 (EET)
- Sõna "induktsioon" kasutatakse mitmes tähenduses, seda ei saa ignoreerida. Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 10:50 (EET)
Probleem on selles, kuidas väljenduda lühidalt ja selgelt ning samal ajal õigesti. Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 10:56 (EET)
Joonise saab tõlkida ja eesti vikisse üles laadida. Seda saab kasutada koos täpse pildiallkirjaga. Minul igatahes tekitab see joonis kõhklusi. Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 10:50 (EET)
Küsimus? Milliseid kõhklusi joonis tekitab? Miks peaksid saksa entsüklopedistid eksima?
Induktsioon on muidugi filosoofiline mõiste..Filosoofi jaoks. Vikipeedia pole aga ainult filosoofidele. Osutan sama teema inglise keelsele lehele (kui saksakeelse lk näitlik pilt kõhklema paneb), alajotusest definition: The philosophical definition of inductive reasoning is much more nuanced than simple progression from particular/individual instances to broader generalizations. On suurepärane, et vikipeedias on põhjalik filosoofiliste nüansside ekspert. Aga see ei tohiks mõjutada sõnade mittefilosoofilisi, asisemaid (?) selgitusi. Seda digitaalset teabeteksti loevad ju ka õpilased, kes ei õpi filosoofiat ülikoolis. Soome lk: Kaikki fysiikan lait ovat tämänkaltaisia tottumukseen perustuvia yleistyksiä. Induktiivista päättelyä ovat induktiivisten yleistysten ohella tilastollisen päättelyn eri muodot. Loodusteaduse mõiste on aga kõigile tuttav teema. Terminil on ju teaduspõhises, loodusteaduslikus kontekstis selgepiiriline tähendus (mida iseloomustab minu arvates väga hästi, terviklikult sks k lk illustratsioon). Kui entsüklopeedias laiema kõlapinnaga tähendus puudub ja käsitletakse sõna üksnes kitsama tähenduse nüanssidena mõjub artikkel minu arvates ühekülgselt. Nimelik 19. november 2013, kell 22:13
- Kas Sa tahad öelda, et see, kuidas induktsiooni tänapäeval tavaliselt mõistetakse, tuleb maha vaikida, ja õpilased ei tohi seda teada? Kitsamast mõistest ju alustataksegi.
No teooriat tavaliselt ei saada induktsiooni teel, vähemalt mitte selles kitsamas mõttes, mida Sa silmas pead. Joonis võib olla küll, kui see allkirjaga õigesse konteksti asetatakse (aga võib-olla peaks seal "teooria" asemel midagi muud olema.) Induktsiooni mõiste selgitamiseks see joonis ei sobi.
Mis mõttes on induktsiooni mõiste kellegi jaoks mittefilosoofiline?
Kas on siis esituses midagi esoteerilist, mis jääb arusaamatuks? Siis võib püüda seda arusaadavamalt esitada.
Soome viki esimene lause pole tõsi. Füüsikud teavad, et see nii ei ole, (kui nad vähegi järele mõtlevad) see arvamus pärineb ikka filosoofidelt. (Võta kas või üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika.) Teises lauses ei räägita induktsioonist selles mõttes, mida Sina silmas pead. Andres (arutelu) 20. november 2013, kell 02:01 (EET)
Tuleb arvestada ka seda, et induktsiooni ei rakendata ainult teaduses, vaid ka igapäevaelus. Andres (arutelu) 20. november 2013, kell 02:04 (EET)
Jah, liiga palju eri küsimusi, eri nägemusi.. Mulle tundub, et see diskussioon ei vii sellisel kujul kuhugi. Ilmselt räägime üksteisest mõnes asjas ka mööda ja küllap on minu teadmised paljuski lünklikud. Sooviksin, et eesti vikipeedia artiklite sisu aktiivsete retsenseerijate hulgas oleks humanitaarteaduste ekspertide kõrval sama agaraid loodusteaduse põhjaga spetsialiste. Nimelik 20. november 2013, kell 23:10
- Artikli arusaadavamaks tegemise vastu mul pole midagi, aga ma pole nõus, kui kirjutatakse midagi sellist, mis ei vasta tõele. Praegu on artikli kirjutamine muidugi alles algfaasis. Andres (arutelu) 21. november 2013, kell 11:37 (EET)