Arutelu:Hiina

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tabelis on toodud Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamise päev. Hiina kui niisugune on olemas olnud iidsest ajast. Mõnes mõttes ei ole järjekindel Seda väljakuulutamist siin märkida, sest Hiina ajaloost me ju hakkame sekkes artiklis. Või ei ole see õige? Andres 05:52, 7 Feb 2004 (UTC)

Ma ei saagi aru, et miks on Hiina ja Hiina Rahvavabariik ühes artiklis. Need on ju kaks erinevat riiki. -- Egon 06:11, 7 Feb 2004 (UTC)

Hiina all saab mõista Hiinat enne kommunistlikku valitsust ja Taiwani. Kuid selgelt tuleks eraldada Hiina Rahvavabariik, mis on ju poliitilisetl hoopis teise ülesehitusega. Juba selle poolest, et 27 maailma riiki tunnustavad Taiwani Hiina Vabariigina. (Mis sellest, et USA seda ei tee.) -- Egon 06:17, 7 Feb 2004 (UTC)

Õigupoolest on nii, et Taiwani Hiina Vabariigina tunnustab nüüd vaid 24 riiki ning kolm riiki ei tunnusta kumbagi — en:Hiina Vabariigi välissuhted#Nimekiri riikidest, kel diplomaatilised suhted HV-ga. -Mardus 21. oktoober 2006, kell 18:26 (UTC)

Pinyin'i kasutamine on selles artiklis ebajärjekindel. Tabelis on osa teksti toonimärkidega, osa ilma. Mul on ettepanek kirjutada riigi hiinakeelne nimi ja hümni nimi tabelis ilma toonimärkideta, põhiteksti alguses aga riigi nimi toonimärkidega. Asi on selles, et hiinlased ise tavatekstis toonimärke ei kasuta (umbes nagu vene keeles tavatekstis ei kasutata rõhumärke). Andres 10:29, 26 Apr 2004 (UTC)


Hiina ajalugu tuleks vast paigutada omaette artiklisse. -

Eraldi artikkel peaks olema küll, aga selles artiklis võiks olla Hiina ajaloo lühikokkuvõte. Esialgu võib ju ajalugu siia kirjutada. Kui läheb juba liiga pikaks, siis vaatame, kuidas lühendada. Andres 16:15, 3 Sep 2004 (UTC)
Kardan, et Hiina Rahvavabariik kaob Hiina tsilisatsiooni taha/lõppu kuhugi ära. Võib-olla õnnestub Hiina tsivilisatsiooni puudutav omaette artiklisse viia ("Hiina tsivilisatsioon" näiteks ; viidates sellise artikli olemasolule artikli "Hiina" päises ning suunates sinna ajaloo peatükist) ja jätta siia tänapäeva Hiinat puudutav. - Urmas 17:08, 3 Sep 2004 (UTC)
Tahan öelda, et Hiina tsivilisatsioon kui selline väärib kindlasti omaette artiklit. - Urmas 17:10, 3 Sep 2004 (UTC)

The following words will be written in English, I hope Estonians can understand English.What I'm describing is objective facts. China's economic aggregate has become the second largest in the world as early as ten years ago. Chinese army, what I described is also objective and true. I don't understand why someone deleted my hard-working entry, Are you so eager to get to the truth? China is very strong now, China is also committed to solving regional poverty. I feel very angry, The one who maliciously deleted my contribution, You should apologize to me.

hiina ajalugu[muuda lähteteksti]

Võib paigutada eraldi artiklisse. Artikel ei ole veel valmis, täiendan lähipäevil.


Taastasin lingi Hongkongile. Ma ei leia, et tegemist oleks enesekordamisega. Andres 07:44, 6 Sep 2004 (UTC)

Materjali kogunedes võiks olla yks artikkel Hiina (mis käsitleks maad ja kultuuri), teine Hiina ajalugu (põhiliselt siis poliitiline), neist viidatuina omakorda Hiina RV ja Hiina Vabariik (igas tähenduses). Hiina, Hiina RV ja Hiina Vabariigi suhe on umbes sama, mis Saksamaal, Saksa FV-l ja Saksa DV-l, selle alusel saaks siis ka materjali liigitada. Mingi kattuvus jääb nii või teisiti, see minimeeriks aga POV-probleemid, mis Hiinaga seoses on kerged tulema. --Oop 00:59, 3 Nov 2004 (UTC)


Pole mõtet arvestada sellega, millised artiklid meil praegu on. Andres 21. oktoober 2006, kell 20:25 (UTC)

Kui pead silmas nimekirjas olevate esemete juurde lisatud mittetäielike linkide äravõtmist/tagasipööramist, siis miks? -Mardus 22. oktoober 2006, kell 02:06 (UTC)
Tuleb lihtsalt kannatlikult oodata, millal vastavad artiklid tulevad. Kes see oskab siin parandada, kui tulevad uued artiklid või artiklite struktuur või alapealkirjad muutuvad? Pealegi ei saa lugeja ligilähedastest linkidest niikuinii asja kohta midagi teada. Andres 22. oktoober 2006, kell 07:44 (UTC)
Nojah... -Mardus 23. oktoober 2006, kell 05:24 (UTC)

Pindala on inglise ja prantsuse viki järgi 9 596 960 km², saksa viki järgi 9 572 419 km². Võib-olla tuleks kahtluse alla seada hoopis saksa viki andmed? Andres 4. märts 2007, kell 16:16 (UTC)

Britannica online pakub 9,572,900 km2. --84.50.161.57 6. märts 2007, kell 12:33 (UTC)

Rahvaarv 2003: 1 286 975 468. Andres 8. mai 2007, kell 14:06 (UTC)

Kas renminbi on ikka rahaÜHIK?[muuda lähteteksti]

Mulle tundub, et rahaühik ei ole renminbi kohta õige sõna, küll võib rahaühikuks nimetada jüääni. Infokastis renminbit mainida tundub ka mulle õigem, aga kas rahaÜHIK on selle lahtri nimetuseks üldse parim sõna või sobiks valuuta, millega seda probleemi võib-olla ei oleks? Kui ainult mina probleemi näen, on asi võib-olla minu kohatult pirtsakas keeletunnetuses või lihtsalt vales arusaamises.ML 27. detsember 2007, kell 00:01 (UTC)

Jah, Hiina rahaühik on jüaan. Aomenis ja Hongkongis on eraldi rahaühikud. Andres 28. detsember 2007, kell 14:58 (UTC)
Renminbi ei ole rahaühik, vaid valuuta. Minu meelest tuleks valuuta asemele panna rahaühikud. Andres 28. detsember 2007, kell 15:00 (UTC)

Vapp on Commonsis olemas, vaata Hiina RV vapp. Palun pange see tabelisse tagasi. Andres 22. aprill 2008, kell 06:23 (UTC)


Kaart peaks olema allpool, sest see on Hiina RV kaart. Kaart tuleks tõlkida eesti keelde. Andres 24. juuni 2008, kell 14:32 (UTC)


Link Taiwani provintsile pole praegu õige. Andres 25. august 2009, kell 21:07 (UTC)


Inglise vikis on eraldi artiklid en:China ja en:People's Republic of China. Üks räägib maast ja teine riigist.--WooteleF 4. oktoober 2009, kell 07:30 (UTC)

Kas me peaksime sellest eeskuju võtma? Andres 4. oktoober 2009, kell 07:51 (UTC)
Sellisel juhul tuleks minu meelest teha pigem artikkel Hiina (maa). Andres 4. oktoober 2009, kell 07:52 (UTC)
Kaks erinevat artiklit oleks parem, aga teise nimi olgu siis Hiina Rahvabariik. Alts 24. veebruar 2011, kell 18:50 (EET)[vasta]
See on kole ebapraktiline pealkiri. "Hiina" on "Hiina Rahvavabariigi" lühendnimi. Andres 24. veebruar 2011, kell 19:13 (EET)[vasta]

Pinyin'i puhul on tarvis ka toonimärkideta kuju. Andres 11. juuli 2010, kell 22:32 (EEST)[vasta]

Miks? (Kas see pole lihtsalt kordus? Nt venekeelsete nimede puhul me ju ei transkribeeri ja prantsuskeelseid ka ilma diakriitikuteta topelt ei kirjuta?)--Vihelik 11. juuli 2010, kell 22:40 (EEST)[vasta]
Sellepärast, et ilma toonimärkideta on ladinatähelise hiina kirjaviisi normaalkuju (nii nagu ka näiteks vene keeles normaalkujul rõhumärke ja jo täppe ei kasutada). Andres 11. juuli 2010, kell 22:47 (EEST)[vasta]
Taolist topelt kirjutamist ei ole ju ka muukeelsetes vikipeediates? Pinyini kasutamise ainus otstarve võõrkeelses tekstis on tõlkimata jäetavate pärisnimede kirjutamine, mida tõesti kirjutatakse ilma toonimärkideta (nt. Hu Jintao, Taiwan). Kõikidesse pärisnime laienditesse, kui need tavaliselt tõlgitakse võõrkeelde, tuleb muukeelses tekstis suhtuda kui selgitavasse transkriptsiooni. Eesti keeles on Hiina haldusüksustel kasutatavad tõlkevasted olemas. Keegi ju ei ütle ega kirjuta Hubei Sheng 'Hubei provintsi' asemel. (Shĕng) kõlbab siia vaid lisainfona sulgudes selle kohta, kuidas nimi originaalis kõlab. Analoogia: Prantsusmaa suurimad halgusüksused on 'piirkond' (région) ja 'departemang' (département). Kas peaksime sulgudes olevaid originaale ka ilma diakriitikuteta kordama? Eks Hiina haldusüksustest räägime ikka ka põhiliselt eesti keeles, pinyin on vaid vahend (hiina keele oskajatele?) hiinakeelse algteksti häälduse esitamiseks.
Muuseas, 1978 Hiina valitsuse määrus Hanyu Pinyin kohta ütleb konkreetselt, et seda tuleb kirjutada koos toonimärkidega (erand: pärisnimed). Toonimärgid on väga olulised vahetegmiseks erinevate tähenduste ja lekseemide vahel.
Kust saaks lugeda pinyini normaalkuju kohta? Mul on hiina keele tõlgi paberid taskus, aga sellisest (toonimärkidetta variandist) pole tõesti midagi kuulnud.--Vihelik 11. juuli 2010, kell 23:55 (EEST)[vasta]
Lähtusin eeldusest, et pinyini normaalkujus diakriitilisi märke ei kasutada, küll aga keeleõpikutes, sõnaraamatutes jms kontekstis. Seda on (ilma viideta) mainitud ka inglise ja vene viki artiklis pinyini kohta. Kui aga see ei ole normaalkuju, vaid just hälbiv kuju, siis on tõesti õige piirduda diakriitikuteta variandiga.
Ma olen lugenud, et on kirjutatud pinyinis ilma toonimärkideta raamatuid ja olen näinud ka fotosid nende lehekülgedest, kuid praegu viidata ega kontrollida ei saa. Sellepärast olengi pidanud diakriitikuteta kuju normaalkujuks. Andres 12. juuli 2010, kell 00:47 (EEST)[vasta]
Norm on siiski toonimärkidega. Mul on riiulis poole meetri jagu pinyinis kirjutatud raamatuid (enamasti lastekad ning õpikud välismaalastele või kirjaoskamatutele hiinlastele), kõik on toonimärkidega. Ei vaidle vastu, et saaks ka ilma, ja küllap on nii ka tehtud, sest enamasti (aga mitte alati!) aitab kontekst asjale pihta saada. Oma silmaga pole selliseid raamatuid küll näinud.--Vihelik 12. juuli 2010, kell 01:32 (EEST)[vasta]
Võid siis kõik ümber teha, kus on teistmoodi. Andres 12. juuli 2010, kell 01:43 (EEST)[vasta]
Hea küll. --Vihelik 12. juuli 2010, kell 02:08 (EEST)[vasta]

| rahvaarv = 1 314 480 000 (2006) Andres 16. veebruar 2011, kell 09:03 (EET)[vasta]


Mis värk selle pindalaga on? Andres 24. veebruar 2011, kell 19:10 (EET)[vasta]


Hiina ja Hiina Rahvavabariik peaksid eraldi artiklitena olema. (Rahvavabariik tuleb loomulikult Hiina artiklis ära mainida.) Teabekast on praegusel kujul täiesti eksitav, sest ei hõlma mitmeid laiemas mõttes Hiina alasid.--Vihelik 24. veebruar 2011, kell 20:44 (EET)[vasta]

Kas saaks jätta selle pealkirja riigile ning Hiinale laiemas mõttes anda teise pealkirja, näiteks "Hiina (maa)"? Andres 24. veebruar 2011, kell 21:21 (EET)[vasta]
Kui me jätame Hiina pealikirjaks riigile, siis see lõhnab erapoolikuse järgi, sest ka Taiwani valitsus pretendeerib riigi nimele ning minevikus tunnustas neid rohkem välisriike, kui Hiina Rahvavabariiki. Mis hetkest kandus lühinimetus Hiina Taivanilt mandrile? Kuidas seda hetke määratleda?
Miks ei võiks Hiina Rahvavabariik olla artikli pealkiri? Hiina Vabariik ju rahvaliku Taiwani asemel on. Minu arvates ei ole tarvidust pealkirja Hiina järel täpsustust (maa) kasutada. Artikli alguses võib kohe osutada, et riigi kohta vaadataks artikleid Hiina RV ja Hiina Vabariik. Meil on ju ka artikkel Ameerika Ühendriigid; Ameerika nimelise artikli järel täpsustust (maailmajagu) ei ole. Nii hiina, inglise kui korea keelsetes vikipeediates (vaid mõned näited) on eraldi artikkel Hiina kohta ilma mingisuguse laiendita. Osutan veelkord, et ka hiinlastel endil on eraldi artiklid Hiina (中国) ja Hiina Rahvavabariigi (中华人民共和国) kohta.--Vihelik 25. veebruar 2011, kell 19:41 (EET)[vasta]
KNAB-is on nende riikide põhinimed "Hiina" ja "Taiwan". Neid nimesid nende riikide kohta Eestis tavaliselt ka kasutatakse. Pooldan ka artiklile Hiina Vabariik pealkirja "Taiwan", mis tal alguses oligi. Lisaks sellele võib ju olla ka eraldi artikkel "Hiina Vabariik", sest see riik on hõlmanud märksa suurema ala.
Oleksin nõus ka sellega, kui "Hiina" oleks ümbersuunamine "Hiina Rahvavabariigile".
Valdav osa linkidest peab silmas riiki, mitte maad. Sellepärast leian, et teine artikkel võiks olla täpsustusega.
Minu meelest ei ole Hiina poliitilised küsimused nii aktuaalsed, et mingi poliitilise korrektsusega peaks arvestama.
Ameerika ei ole Ameerika Ühendriikide lühendnimi.
Mina küll selliselt seda lauset KNAB-is ei tõlgendaks 2. Lühivormi Ameerika Ameerika Ühendriikide kohta on soovitatav vähemalt tarbetekstides vältida. ja see on ka veel veerus Maanime täiendvorm (mis iganes see ka ei tähendaks) -- Ahsoous 25. veebruar 2011, kell 23:56 (EET)[vasta]
Ma mõtlengi seda, et KNAB ei soovita tarbetekstides niisugust lühendnime kasutada. "Hiinat" aga soovitab. Andres 26. veebruar 2011, kell 01:16 (EET)[vasta]
Aga ta siiski on lühendnimi? -- Ahsoous 26. veebruar 2011, kell 04:02 (EET)[vasta]
Peeter Päll kasutab hoopis sõna "lühinimi" ja ka "lühivorm". Ma arvan, et ta on ka lühinimi, kuigi mittesoovitatav. Andres 26. veebruar 2011, kell 04:20 (EET)[vasta]
Seda, et see on evasoovitav, kahel käel nõus. Ja siin me peaksime sellest üldjuhul siis ka hoiduma. Aga sinna ei saa me ju ikkagi midagi parata, kui keegi siin kasutab ja kui sellega rahvust tähistatakse võiks see isegi minu meelest lubatav olla??? Ahsoous 26. veebruar 2011, kell 04:24 (EET)[vasta]
Mitte et nii teha, nagu Sa soovitad, oleks vale, kuid minu meelest oleks see liiga tülikas.
Selle artikli siin võiks üles ehitada nagu artikli Iirimaa, alajaotusega "Riik ja maa". Andres 25. veebruar 2011, kell 20:07 (EET)[vasta]
Jäägu siis esialgu nagu on. --Vihelik 25. veebruar 2011, kell 22:44 (EET)[vasta]
Kui rahvust tähistada, siis tuleb kirjutada väikese tähega: "ameeriklased". Kas rahvust võib tähistada sõnaga "ameerika", seda ma ei tea. ÕS-is (ega EKSS-is) sellist eeskuju pole). "Ameerika" suure tähega rahvuse tähistamiseks ei sobi. Andres 26. veebruar 2011, kell 05:20 (EET)[vasta]

Lisati hulk redigeerimist vajavat teksti. Andres 28. aprill 2011, kell 19:40 (EEST)[vasta]

Et artiklit saaks lugeda, tõstsin toorteksti eraldi lõppu. Tekst on virutatud siit: [1], tiitliandmed "Jõhvi Gümnaasium hiina Referaat Andrei Fomin 10. b klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008". --Oop 29. aprill 2011, kell 01:24 (EEST)[vasta]
Aga siin on äkki vaba? --Epp 29. aprill 2011, kell 01:47 (EEST)[vasta]
Äkki on, äkki ei ole. Seal pole vähimatki märki, et autor lubaks oma teksti vabalt kasutada. Pole isegi tõendust, et teksti oleks sinna tõepoolest autor ise riputanud. Miks peaks mitmel saidil rippuvat teksti yhes suvalises kohas järsku "äkki vabaks" pidama? --Oop 29. aprill 2011, kell 03:46 (EEST)[vasta]
Vaatasin seda saiti põgusalt. Kuskil oli kirjas: Seepärast on portaalis kõik õppematerjalid kättesaadavad vabavaraliselt. Ma muidugi ei tunne üldse seda asja. --Epp 29. aprill 2011, kell 03:52 (EEST)[vasta]
Igal juhul on viideteta ja ohtrate kirjavigadega koolireferaat äärmiselt kahtlane allikas ja parem on selliseid vältida. --Oop 29. aprill 2011, kell 12:34 (EEST)[vasta]
Samuti arvan, et see tekstiosa artiklisse ei sobi ja on kergem uuesti midagi kirjutada kui seda parandada. Geonarva 29. aprill 2011, kell 13:21 (EEST)[vasta]
No mina olen alati seda meelt, et uut on lihtsam teha kui jama lappida, aga me ju tavaliselt ei kustuta kaastöid ära, kui nad autoriõigusi ei riku. --Epp 30. aprill 2011, kell 00:26 (EEST)[vasta]
Artiklisse seda jätta kah ei saa. Tõstame siis siiasamma arutellu ja kui keegi tost tekstist midagi kasulikku leiab, pruukigu pealegi. Samas, jah, mitte päris yldteadaolevad andmed ("Hiina asub Euraasias" ei vaja tõenäoliselt viidet) tasuks võtta kindlatest allikatest. --Oop 30. aprill 2011, kell 10:30 (EEST)[vasta]

Andrei Fomini referaat[muuda lähteteksti]

NB! Enne kui siit materjali võtad, palun kontrolli korralikust allikast!

Näiteks suurim hüdroelektrijaam on mitte "Kolm karu" nagu muinasjutus või maalil "Hommik metsas", vaid Kolm Kuru. --Oop 30. aprill 2011, kell 10:35 (EEST)[vasta]

Üldandmed[muuda lähteteksti]

Hiina asub euraasia mandril, aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadžikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54′ 20″ N, 116° 23′ 29″E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel.

Pinnamood[muuda lähteteksti]

Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Kuna kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas siis toimub seal ka kogu majandustegevus. Riigis on vähe põllumaad siis enamus elatub kala püügist. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes – Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured – ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on „Kolm karu”, mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus riigis on väike - alla 10%. Hiinas toodetakse suhteliselt vähe tuuleenergiat, mille installeeritud võimsus on ca 450 MW. Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina on maailma suurim kalapüügiriik – aastas püüab ca 42 mln tonni kala, millest 12 mln tonni merest ja 30 mln tonni sisevetest ja kalakasvatutest. Hiina on maailmas suuruselt teine kalade eksportija. Hiinas leidub ca 160 mln ha metsa, mis on maailmas üks suurimaid metsamaa omandajaid eespool on, vaid Venemaa, Brasiilia, Kanada ja USA. Hiina on küttepuidu toodangu poolest esimene riik maailmas – toodab aastas 191 mln m3 puitu. Ümarpuitu toodab 96 mln m3 aastas ja on maailmas 5 selle toodanguga. Hiinas leidub enamasti okkas-ja lehtpuid. Selline puidu tootmine rahuldab Hiina vajadused ning saab eksportida puitu. Muidugi suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele – eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Hiina asub Euraasia laama ida ääre osas. Hiinas toimuvad väga tugevad maavärinad. Meie sajandi suurimaks seismiliseks katastroofiks peetakse 28.juulil 1976.a kell 3:42 (kohaliku aja järgi) toimunud maavärinat koldega otse Tangshani linna all, 160 km Pekingist ida suunas, magnituudiga 7,8. Suur tööstuslinn hävis maatasa, surma sai 243 000 inimest. Majanduslikku kahju hinnati $2 000 000 000. Ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof -- maavärin magnituudiga 8,0 toimus Hiinas, Shenxi provintsis 23.jaanuaril 1556.a, kus sai surma 830 000 inimest. 13. mail raputas Mandri-Hiina edelaprovintsi Sichuani pealinna Chengdud taas maavärin — kokku nüüdseks hukkunute arv kasvanud 12 000 inimeseni. Hiina Rahvavabariigi Seismoloogilise Büroo ametniku Yin Zhaomini sõnul toimus maavärin kell 15.10 kohaliku aja järgi ning selle raskuskese asus jälle Wenchuani maakonnas. Seekord mõõdeti selle tugevuseks 6,1 magnituudi Richteri skaalal, vahendab agentuur Xinhua. Tegemist on tugevama järeltõukega 12. mail suuri inimohvreid nõudnud 7,8- magnituudisele maavärinale, mis tabas eile pärastlõunal 159 kilomeetri kaugusel provintsikeskusest Chengdust asuvat Wenchuani maakonda.Chengdu kontoritöötajad olid täna sunnitud pärast tõukeid jälle tänavatele jooksma. Inimesed tundsid selgelt hoonete rappumist ja pudelite kõlinat.Hiina RV Maavärinate Keskuse ekspertide sõnul võib tugevaid järeltõukeid Wenchuanis tulla veelgi, kuid see, et nende tugevus ulatub üle 7,8 magnituudi on vähe tõenäoline. Maavärinate altit piirkonda on viimase 25 tunni jooksul raputanud ligi 2000 järeltõuget, millest kolm olid üle 6 palli ja neliteist 5 ja 6 palli vahel Richetri skaalal.12. mail Hiina keskosas toimunud maavärinas hävisid elumajad, koolid ja keemiatehased, hukkus 12 000 inimest ja teadmata hulk jäi aastakümnete suurimas maavärinas rusude alla lõksu. Ainuüksi Sichuani provintsis on rusude alla maetud ligi 19 000 inimest.Piirkonda saadeti appi 20 000 sõdurit ja politseinikku ning veel 30 000 on teel. Hiinas esineb ka vulkaane. Üks nendest on näiteks Paektu-sanmis asub Hiina ja Põhja-Korea piiril. Vulkaan purskas viimati 1903. aastal.

Kliima[muuda lähteteksti]

Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline: suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur –10 kuni –15, madalaim kuni –27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50–200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (10–15 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur –35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis –20 °C, Pekingis –5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400–650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 700–2000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on ainult talvel natuke soojem see tuleb sellest et hiina asub mere lähedal ja natuke rohkem lõuna pool. Maailmapanga hinnangul sureb Hiinas aastas ligi 400 000 inimest õhusaastuse tõttu ning õhu- ja veereostus lähevad riigile aastas maksma 100 miljardit dollarit. Hiina suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Üks suurimaid ohte tervisele on väikeste osiste (väiksemad kui 10 mikromeetrit) edasikandumine õhus. Kõige suurem on nende osiste kontsentratsioon just pealinnas Pekingis. Maailmapanga hinnangul on õhusaastus Hiinale veelgi suurem probleem kui tugevasti reostunud jõed ja veekogud. Olukorras, kus Hiina maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata.

Veestik[muuda lähteteksti]

Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks.


| rahvaarv = 1 336 718 015 (2011)[viide?] Andres 31. mai 2011, kell 16:07 (EEST)[vasta]


Ma tunnistan, et ma ei tea Eesti kohta midagi, ma olen tõlkimise tarkvara kaudu. Aga miks sa ei aita mul neid sõnu õigesti teha, aga Kustuta need kõik ära, ma arvan, et sa teed väga ebasobivat teed. Kõik, mida ma tahan, on aidata kaasa wikipedia. Assifbus (arutelu) 17. veebruar 2020, kell 09:12 (EET)[vasta]

Välispoliitika[muuda lähteteksti]

Ei tea, kas teeks poliitika rubriigi alla välispoliitika alamrubriigi ja räägiks seal paari sõnaga Eesti-Hiina suhetest ühisdeklaratsiooni valguses Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi ühisdeklaratsioon--Rünno 17. august 2011, kell 20:00 (EEST)[vasta]

Põhimõtteliselt võib ju luua ka artikli "Eesti-Hiina suhted" vms.

Siin on selgitusteta kärpeid tehtud. Andres 12. november 2011, kell 12:09 (EET)[vasta]


Kibe tõde, aga Hiina poliitika lõik ei ole kohe kindlasti mitte NPOV. See tuleks kindlasti korralikult läbi kirjutada nii, et hinnangute asemel oleksid faktid ja kogu tekst korralikult viidatud. --Oop 14. november 2011, kell 15:03 (EET)[vasta]

ämbris rämpspostifiltriga[muuda lähteteksti]

kuidas saada lühikest URL-i, kui algupäranses on kandilised sulud, mida wikimeedia trakvara ei oska käsitleda, nt tinyurl-i viite peale käivitub spämmifilter, millist viitamistehnikat siis kasutada? suwa 22. oktoober 2012, kell 13:56 (EEST)[vasta]

ka bit punkt ly on plokitud, inglise wikis mitte, eesti omas on? suwa 22. oktoober 2012, kell 14:16 (EEST)[vasta]
goo.gl? --Oop (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 15:08 (EEST)[vasta]
sama - Järgnev tekst vallandas meie rämpspostifiltri: goo.gl, kas adminnid saavad seda ignoreerida toimetamisel või saaks sisselogitud kasutajatelt selle piirangu eemaldada? suwa 22. oktoober 2012, kell 16:05 (EEST)[vasta]
Isiklikult arvan, et sellised lingid kuuluvadki rämpsposti hulka ja peavadki olema blokeeritud -- Ahsoous (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 17:21 (EEST)[vasta]
Millele sa nii hirmsasti linkida tahad? --Oop (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 18:31 (EEST)[vasta]
selle, mille viidete alla panin, Aap Neljanda kirjutis Sirbis, õige *URL on:
.

http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews[tt_news]=1513&tx_ttnews[backPid]=615&cHash=eb24adeb7b

.

samas kui Ahsoous leiab, et sisulist väärtust pole, siis pole wikis vist üldse mõelda sellele, et kuidas saaks sirbi kirjutistele korrektset viidata, kui selle lehel pole sisu, eks siis puudub ka tehnilne probleem ... edu :) suwa 25. oktoober 2012, kell 13:26 (EEST)[vasta]

Ota – ma leian seda, et rämpsposti alla käivad need tiny urlid, sest need võivad viidata kuhu iganes. Sa võid ju linkida õigele artilile näiteks nii Aap Neljanda artikkel -- Ahsoous (arutelu) 25. oktoober 2012, kell 13:32 (EEST)[vasta]

Pindala ja positsioon edetabelis[muuda lähteteksti]

Kas viimane muudatus on õige? Inglisvikis on China is the world's second-largest country by land area, and the third- or fourth-largest by total area, depending on the definition of total area. Adeliine 28. jaanuar 2013, kell 19:58 (EET)


Kas ehk sissejuhatuse materjal võiks olla artiklis Hiina (maa)? Andres (arutelu) 4. mai 2016, kell 10:51 (EEST)[vasta]

Võib teha ka nii, et artikkel "Hiina" räägib maast ja "Hiina Rahvavabariik" riigist.--Raamaturott (arutelu) 4. mai 2016, kell 19:01 (EEST)[vasta]
Ma ei poolda seda. "Hiina" on ainsa praeguse riigi lühendnimi. Pikk nimi oleks esiteks väga tülikas ja teiseks politiseeritud. Ja ka seda maa artiklit tuleks linkida nii vähe kui võimalik, see oleks põhiliselt ainult selgitus. Andres (arutelu) 4. mai 2016, kell 19:55 (EEST)[vasta]

Hiina ja Hiina Rahvavabariik võiksid eraldi artiklid olla. Velirand (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 15:53 (EET)[vasta]

Seda on ülalpool korduvalt arutatud. Minu ettepanek ja argumendid on siinsamas pisut ülalpool. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 16:35 (EET)[vasta]

Ma olen vihane.[muuda lähteteksti]

Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi on mu panuse kustutanud, miks sa ei nõustu asjaoluga, et Hiina on muutunud tugevaks? Oled sa nii innukas teadma tõde? Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. Assifbus (arutelu) 14. veebruar 2020, kell 02:25 (EET)[vasta]

Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. Ursus scribens (arutelu) 14. veebruar 2020, kell 10:31 (EET)[vasta]

Sooviksin lisada kirjeldus Hiina majandusele[muuda lähteteksti]

Hiina majandus ületas Jaapanit kui maailma suuruselt teine majandus 2010. Wikipedia, paljudes teistes keeltes ma olen näinud, paneb kirjelduse Hiina majanduse üldiselt, nagu Poola wikipedia. Ma loodan lisada kokkuvõttele järgmise lause: in 2010, Hiina majandus on üle võtnud Jaapani maailma suuruselt teine. Assifbus (arutelu) 17. veebruar 2020, kell 09:20 (EET)[vasta]