Arutelu:Helilaad
Kes oskab, võiks selle linkida teiste keelte külge. Tiina357 28. märts 2007, kell 12:03 (UTC)
Kas see on en:Musical mode? Andres 28. märts 2007, kell 12:37 (UTC)
Jah. Lisasin interwikid. --Lulu 28. märts 2007, kell 13:45 (UTC)
- Võtsin saksa lingi välja, sest seal on juttu ainult diatoonilistest helilaadidest. Ka soome oma tuleks minu meelest välja võtta. Andres 28. märts 2007, kell 13:56 (UTC)
Ka siin on praegu juttu ainult diatoonilistest helilaadidest. Võiks lingi tagasi panna. --- Kunagi peaks siia artiklisse lisama materjali ka teiste helilaadide kohta, kui aega saan. Ehkki tavaliselt mõistetaksegi helilaadi all diatoonilisi laade. --Lulu 28. märts 2007, kell 14:03 (UTC)
- Ma ei orienteeru hästi selles. Aga kui pealkiri on "helilaad", siis peakski ju siin rääkima igasugustest helilaadideks, ja vastavalt sellele tuleks ka intervikilingid teha. Andres 28. märts 2007, kell 16:36 (UTC)
- Miks siin laadide asemel helistikest kirjutatakse?--Tiuks 3. september 2007, kell 01:06 (UTC)
Tegin radikaalse lükke, kuna "helilaad" ja "helirida" on sünonüümid ja eesti muusikateaduse viimane kaalukaim koguteos "Mõeldes muusikast" ei maini sõna "helilaad" kordagi. Kasutusel on eranditult sõna "helirida". --Andrus Kallastu 24. september 2007, kell 16:58 (UTC)
- Aga vana kreeka helilaadid? Nendest kirjutab ju Siitan ka. Ega kõiki laade ei saa nüüd äkki heliridadeks nimetada. Laadi astmetest räägitakse ka harmoonias. Jaan Ross ei saa ju aastakümnete teooriat lihtsalt ära unustada. Kas helireal on nüüd püsivad ja püsimatud astmed, mis enne oli laadi astmetel? Eks hoian silmad lahti ja küsin võimalusel targemate käest. Ma natuke kõhklen selles.--Tiuks 24. september 2007, kell 20:46 (UTC)
Viimane redaktsioon:
Helilaad ehk laad on helikõrguste süsteem, mis määrab helide omavahelised seosed ja suhted (nende sõltuvused ehk funktsioonid).
Diatoonilised helilaadid on joonia, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia ja lokria. Tänapäeval kasutatakse peamiselt jooniat (mažoori e duuri) ja eooliat (minoori e molli).
Muusikalise mõtte - meloodia - mõistmise aluseks on laad (vene k лад, ing. pr. mode, it. modo, lad. modus - kooskõla, korrastus, ehitus, kuju).
Laaditeooria aluseks on Boëthiuse viies raamatus "De institutione musica" kirjeldatud Vana-Kreeka laadisüsteem ja Ptolemaiose transpositsiooniskaalad.
Keskaajal tähendas laad:
- helide kõrguslikku korrastusviisi
- helide vältuslikku korrastusviisi mensuraalnotatsioonis
Laadi üksikuid helisid nimetatakse astmeteks. Astmete arv võib olla laadis erinev. Enamiku laadide heliliseks baasiks on diatooniline helirida. Valdava enamuse moodustavad tänapäeval 7-astmelised diatoonilised laadid.
Laad võib olla:
Vanimad rahvaviisid koosnevad 2-st, 3-st või 4-st helist. Laadi kitsas ulatus on omane paljudele rahvastele. Selliseid viise ei saa alati kohandada hilisemate laadidega, vaid nad moodustavad laadide arengus omaette arhailise perioodi. Tavaliselt piirduvad sellised viisid ühe kuni kahe tugiheliga.
Üks arenguetapp laadide arengus on 5-astmelised laadid, kus puudusid pooltoonid - pentatoonikad.
Tänapäevani tuntud on 7-astmelised diatoonilised laadid ehk heptatoonikad.
Laadid jagunevad kahte gruppi:
Helilaadi ei tohi ümbersuunata helireale. Helirida võib üles ehitada ükskõik mis noodist, lihtsamalt öeldes "hordid" (tetrahordid, pentahordid, mitte 'tetrakordid, ÕS-il täielik möödapanek). Laadil peab olema mingi tunnus. Need on pentatoonikad, heptatoonikad. Näiteks joonia ehk loomuliku mažoori valem on 1-1-½-1-1-1-½. Kui me mängime seda valemit kindlast noodist, siis saame juba helistiku. Ma loodan, et sellest põhjendusest piisab ka Andrusele. Artikkel helilaad peab olema eraldi (see, mis arutelu lehele on ümber tõstetud). --Tiuks 19. märts 2009, kell 22:12 (UTC)
- Olgugi, et Sinu eelnev jutt on segane, saan aru, mida oled (intuitiivselt) silmas pidnud. Olin nende kahe mõiste sisu osas eksiarvamusel. Taastasin iseseisva artikli Helilaad. --Andrus Kallastu 28. november 2011, kell 20:22 (EET)
"helide suhetevõrgustikku" – kas teile ei tundu, et ka see peaks olema "helide seosevõrgustikku"? Mida need helid ikka suhtlevad (toortõlge?), vast on nende vahel eesti keeles siiski seosed? Kuriuss 8. august 2019, kell 19:57 (EEST)
- Jah, olen nõus, palun muuda.--Andrus Kallastu (arutelu) 10. august 2019, kell 22:07 (EEST)
- Mina ei ole nõus, helide vahel on just nimelt suhted, mitte seosed. Andres (arutelu) 11. august 2019, kell 11:58 (EEST)
- Helide vahel ei ole seoseid, sest nad ei mõjuta ega tingi üksteist, küll aga on nende vahel suhted. Andres (arutelu) 11. august 2019, kell 12:00 (EEST)
- Laadi puhul on ilmselt mõlemal sõnal oma tähendus. Laad ise ongi suhe (printsiip), kuidas helirea helid on ühendatud. Laadiga määratud helirea helid on selle suhte tõttu paratamatult seoses: kui esimese helirea laad jääb samaks, kuid sama laadi poolt määratud teine helirida algaks mõnest muust helist, siis muutuks ka kõik muud helirea helid. Artiklis olevat juttu tuleks täpsustada ja arusaadavamaks muuta.--Andrus Kallastu (arutelu) 11. august 2019, kell 13:35 (EEST)