Arutelu:Heli

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Täiesti kurte siiski on rääkima õpetatud.--Tvali 19:43, 6 Apr 2005 (UTC)

Nunuh... aga siiski... olgu-olgu... tegin veidi paremaks ses suhtes... --Lulu 21:09, 6 Apr 2005 (UTC)

"Heli on aine võnkumisel tekkiv kuuldeline efekt." on natuke naljakas definitsioon :)--Tvali 08:49, 7 Apr 2005 (UTC)

Bioloogiliselt lisandub helimõõtmisele veel esiteks nt. kõrgus ja valjudus, mis sõltuvad nii kuulaja asukohast kui kiirusest heliallika suhtes; samuti kuuleb inimene eri helivaljuste puhul kõrgusi erinevalt -- nt. võib heli kõrgus, mida inimene kuuleb, olla erinev sõltuvalt tema kaugusest heliallikast (mingi raamat "kuulmispsühholoogiast" sisaldas üsna häid tabeleid selle kohta, kindlasti leiab võrgust ka).--Tvali 08:49, 7 Apr 2005 (UTC)

Peaks rääkima ka helidest maa all, vees ja mujal, samuti sellest, milliseid ahelreaktsioone helid mõnes kohas tekitavad.--Tvali 08:49, 7 Apr 2005 (UTC)

Eesti keeles on helide kohta veel palju sõnu (sadu tegelikult, mis kohati kattuvad teiste keeltega) -- heli võib olla kriuks, piuks, viuks, kärin, särin, plärin jne... (kunagi istusin ja mõtlesin nende üle ja sain paberile päris mitusada kokku) ..kas need ka kajastuvad?--Tvali 08:52, 7 Apr 2005 (UTC)

Helid on ikka vägevad asjad küll :)--Tvali 08:49, 7 Apr 2005 (UTC)

Heli on keha või aineosakese võnkumine. Korrapärast võnkumist nimetatakse harmooniliseks ehk muusikaliseks heliks, korratut võnkumisprotsessi aga müraks. Ma ei muudaks heli ümber muusikaliseks heliks. Teoorias kirjutatakse helist ja mõeldakse selle all muusikalist heli. Vaatasin ühte artiklit, kus muusikaline heli olid eraldi artiklitena (Muusika ja Heli). See tuleb hiljem parandada, kui Heli kategooriat kirjutama hakkan.--Tiuks 20. august 2007, kell 00:50 (UTC)

Ma ei saa Sinu ettepanekust aru. Andres 20. august 2007, kell 06:11 (UTC)

Väljendasin ennnast halvasti. Helist lähtudes räägitakse terve muusikateooria ära. Heli artikkel peaks tulema pikk artikkel. Kui kirjutama hakkan, siis näen,mis on olemas, mida juurde on vaja kirjutada. Hetkel püüan analüüsida, mis siin vikis toimub ja kuidas kõike lihtsamaks teha.--Tiuks 20. august 2007, kell 15:18 (UTC)

Nähtavasti tuleb helist üldse ja heli füüsikalistest aspektidest rääkida eelkõige siin. Helist muusikateooria mõttes tuleb rääkida põhiliselt artiklis, mille pealkiri on Muusikaline heli või Heli (muusika). Andres 20. august 2007, kell 15:46 (UTC)

Püüangi praegu füüsikalist osa endale selgeks teha, et sellest kirjutada. Võnkumisest mingi artikkel oli, aga selles peaks vist rääkima helilainest. Alustan vist oma kasutaja lehel artikli kirjutamist, siis saab parema ülevaate. --Tiuks 20. august 2007, kell 17:02 (UTC)

Ma ei soovitaks pikka sõna (Heli muusikas) kasutada. Väga ebamugav on teooria osa kirjutada, kui Heli asemel peab kirjutama artikliks Heli muusikas. Arvan, et Heli jääma ainult Muusika kategooriasse. Füüsika osasse tuleks eraldi kirjutada ja viidata muusika lehele. Nii oleks vist lihtsam.--Tiuks 20. august 2007, kell 17:14 (UTC)

Pikk nimi on tarvis välja kirjutada ainult linkimisel. Seda tehakse igas artiklis tavaliselt ainult üks kord. Eraldi artiklil on see eelis, et saab kohe õigesse kohta suunata. Kui samas artiklis rääkida füüsikast ja muusikast, läheb asi segaseks. Ja pealkirjaks ma ei soovitanud mitte "Heli muusikas" vaid "Heli (muusika)".
Heli füüsikalises mõttes on minu meelest vähem spetsiifiline kui heli muusikateooria mõistes. Sellepärast peaks minu meelest rääkima artiklis Heli ikkagi eelkõige füüsikast (ka füsioloogiast ja mingil määral muusikas). Andres 20. august 2007, kell 17:28 (UTC)

Otsisin oma sahtlisse kirjutatud materjalid üles ja meenus, et kõik algab akustikast. Minu töö on Googles http://docs.google.com/Doc?docid=d6spcjx_37dhhngh&hl=en_US--Tiuks 20. august 2007, kell 18:21 (UTC)

aadressis on vist viga...--Hendrix 20. august 2007, kell 18:26 (UTC)

Nüüd link toimib, sain korda--84.50.162.172 20. august 2007, kell 18:39 (UTC)

Heli kujunemise etapid:

MENTAALNE HELI – helilooja, interpreedi või kuulaja helikujutlus

FÜÜSILINE HELI (kui füüsikanähe)– elastses keskkonnas keha võnkumine

FÜSIOLOOGILINE HELI – heli liikumine kõrvast peaaju kuuldekeskusesse

PSÜÜHILINE HELI – kuulmisaisting ehk kuulaja helitaju ja muusikaelamus

Lõppkokkuvõttes räägitakse muusikalisest helist, mida nimetatakse lihtsalt heliks. Ei poolda ikkagi Heli artiklit laienditega. Füüsikas räägitakse ka muusikalisest helist. Võnkuv keha on heliallikas. Helilained = kuuldav heli jne. --Tiuks 20. august 2007, kell 20:47 (UTC)

Füüsikas arvatakse heli alla ka müra. Tõsi küll, ka muusika (konkreetne muusika) hõlmab müra. Andres 20. august 2007, kell 21:20 (UTC)

Võtame ikkagi siis kasutuseke artikli Heli (muusika). Siis saab rääkida kindlalt harmoonilisest ehk muusikalisest helist. Õige heli definitsioon on nii: Heli on keha või aineosakese võnkumine.--Tiuks 20. august 2007, kell 22:24 (UTC) See on muusika elementaarteooria.

Jah. Sõnal "heli" on kaks põhitähendust 'elastses keskkonnas lainena leviv võnkumine (sealhulgas inimkõrvaga tajutav õhuvõnkumine)' ja 'heliallika ühtlase perioodilise võnkumise tekitatav akustiline nähtus (erinevalt mürast)'. Andres 21. august 2007, kell 00:09 (UTC)

Minu meelest tuleks selles artiklis ikkagi rääkida eeskätt füüsilisest helist. Eraldi artiklit "Füüsiline heli" pole tarvis. Andres 9. september 2007, kell 11:17 (UTC)

Siis läheb vast väga kirjuks. Proovin füüsilise või äkki ikkagi füüsikalise heli lõpuni kirjutada, siis vaatab edasi. --Tiuks 9. september 2007, kell 20:18 (UTC)
Minu meelest ei lähe kirjuks. Kõigepealt tuleb rääkida heli füüsikalisest olemusest, edasi võib rääkida heli aistimisest jne, mis kuulub samuti teema juurde. Andres 9. september 2007, kell 22:11 (UTC)
Kas muudaks heli definitsiooni ära? Heli on subjektiivne tajuelamus, mis tekib keskkonna võngete toimel kuulmiselundis. Füsioloogilises helis räägin heli liikumisest kõrvas ja psüühilises helis helitajust. Võtsin selle jaotuse sellest artiklist ära, sest ma räägin muusikalisest helist. Ja muusikaline heli füüsikalises mõttes on füüsiline heli. Mürade füüsikalistest omadustest ei tea ma midagi.--Tiuks 14. september 2007, kell 23:08 (UTC)
(heli)müra on heli, täpsemalt ebasoovitav heli (ja enamik muusikast on tegelikult müra ;)) aga müra on tegelt kah raske asi valge, punane, roosa, must jne. - Ahsoous 14. september 2007, kell 23:27 (UTC)
Jah, siis peab see materjal, mis oli artiklis Füüsiline heli, olema artiklis Muusikaline heli. Andres 15. september 2007, kell 00:25 (UTC)
Ma tõstsingi üle muusikaline heli--Tiuks 15. september 2007, kell 00:31 (UTC)
Minu meelest enne, kui minna spetsiifiliselt muusikalise heli omadusi (kui neid füüsikalisest, so heli üldiste omaduste aspektist üldse on), tuleks siin artiklis lahti seletada, mis on heli. Tõin kogu materjali siia artiklist Muusikaline heli. Pole mõtet kirjutada kahes kohas ühtedest ja samadest asjadest. --Andrus Kallastu 27. september 2007, kell 15:22 (UTC)
arvan, et füüsiline heli-ga ka võiks midagi ette võtta--Hendrix 27. september 2007, kell 15:28 (UTC)

Elastse keha võnkumisena tekkival helil...' Sehuke märkus, et elastne keha võnkudes ei pruugi tekitada mingit heli ja tegelt halvem lause on Elastsest kehast pärinev võnkumine levib seda keha ümbritsevas elastses keskkonnas (näiteks õhus) helilainena. võnkumine ei pea edasi kanduma üldse lainena, võib ju ka niisamuti näiteks õhuliikumine tekkida... ja veel üks märkus kõigele lisaks... nimelt gaasilises ja vedelas keskkonnas saavadki üldse eksisteerida (mehaanilised) pikilained, ristlaineid ei eksisteeri... - Ahsoous 27. september 2007, kell 21:42 (UTC)

Mul on selline tunne, et elastne keha on tahke, vedel või gaasiline keha. Kas see on võimalik?--Tiuks 27. september 2007, kell 21:54 (UTC)
näitena kus keha võngub ja on laine aga heli (üldjuhul) ei teki võib tuua spiraalvedru - Ahsoous 27. september 2007, kell 22:49 (UTC)

Siin ei saa üldse enam midagi kirjutada. Isegi helitehnika õppematerjalisest võetud tekst vaidlustatakse.--Tiuks 27. september 2007, kell 22:35 (UTC)

asi selles, et heli ja kuuldav heli on kaks ise asja... see et heli jõuab kõrva või mitte ei puutu üldse asjasse, Krakatau (näitena) plahvatus jõuab ka sinuni helilainena, kuigi tõenäoliselt mitte kõrva vaid pigem luude kaudu - Ahsoous 27. september 2007, kell 22:43 (UTC)
Ah selles oli asi. Muide kustutasin selle lause juba ära.--Tiuks 27. september 2007, kell 22:51 (UTC)
nägin jah ja koos sellega kahjuks ka definitsiooni, nii et tõstsin siis teise artikli arutelust lause siia üle. -- Ahsoous 27. september 2007, kell 23:03 (UTC)

Kas siis heli tugevus on sama mis valjus? Andres 28. september 2007, kell 11:34 (UTC)


Heli on keskkonnas lainena leviv võnkumine

Kui see nii on, siis on igasugune laine heli. Tähtis on täpsustada, mis laadi laine on helilaine. Andres 28. september 2007, kell 11:52 (UTC)

Kustutan alumise osa ära, sest see oli mõeldud algselt muusikalise heli jaoks. Sellisel kujul ei ole mõtet, sest füüsikalised omadused on juba eelnevalt olemas. Füüsikalised omadused on helikestus, helivaljus, helisagedus ja helispekter ehk heli koostis.


Heli puhul peaks kasutatama ka sünonüüme kuuldav heli ja helilaine --Dj Capricorn 17. detsember 2007, kell 18:16 (UTC)

Võib olla tõesti.--Tiuks 18. detsember 2007, kell 05:28 (UTC)

Täpsustus andis kallutatud tähenduse: muusikas ei kasutata ainult muusikalisi helisid.--Andrus Kallastu 3. juuni 2008, kell 19:17 (UTC)


Eemaldasin väite [[Taimed]]e kuulmisvõime kohta on empiirilisi andmeid{{lisa viide}}. Selliste väidete puhul võiks viide enne kirjutamist kindlasti olemas olla. Vastupidisel juhul võiks ju igasugu artikleid huvitavate kuulujuttudega "täiendada".

Samuti tõstsin artiklit veidi ümber, kuna näib, et hetkel on fookus peamiselt muusikal. Muutsin ka sissejuhatust, kuigi seegi vajaks veel parandamist. --Hardi 23. juuli 2009, kell 19:22 (UTC)

Siia võiks lisada küsimused ,et artikli looja saaks vastata küsimustele. August MF (arutelu) 23. aprill 2020, kell 17:47 (EEST)[vasta]

Vikipeeedias ei ole ühte "artikli loojat". Kui artiklis on ilmselge probleem, siis palun ole kena ja paranda see koheselt. Kui mingi teema vajab arutamist, siis palun algata arutelu arutelulehel.--Andrus Kallastu (arutelu) 24. aprill 2020, kell 11:10 (EEST)[vasta]