Arutelu:Haubits

Minu poolt artiklis kasutatud termonoloogia on igapäevasel kasutusel kaitseväes. Juhin tähelepanu asjaolule, et "haubitsa" mõiste ei sõltu siinmail mitte relva raua pikkusest, vaid otstarbest.

Seda, et ajalooliselt või mujal on sõnal teine tähendus, tuleb eksituste ärahoidmiseks kohe sissejuhatavas osas mainida. Andres 30. detsember 2007, kell 21:33 (UTC)

Mitte sõnal ei ole teine tähendus vaid osa riikides on sinna juuurde käivaid kriteerjune muudetud. Kusjuures osades riikides kasutatakse ka tänapäeval klassikalist terminoloogiat raua pikuse ja kaliibri suhet.

Ensüklopeediat ei saa kirjutada ainult mingi riigi relvajõududest olgu see või Eesti, lähtudes. Kuid ka erinevused klassikalistes asjadest tuleb kindlasti ära märkida. Siia kuulub ka Eesti vastavalt NATO standardile ja ka see tuleb ära märkida.Akra 30. detsember 2007, kell 22:49 (UTC)

Vikipeedia ei ole eesti kaitseväe õppeprogramm vaid ensüklopeediline teatmeteos. Vastavalt sellele tule neid artikleid ka kirjutada. Üldmõisted need mis kõige lõppu on viidud tuleb kohe algusesse kirjutada. Akra 30. detsember 2007, kell 22:51 (UTC)

Teatmeteoses peaks tekst algama korrektse tänapäevase definitsiooni, mitte muinasjutuga ajaloost. Võimalik, et olen valesti aru saanud ja wiki näol on tegemist ajalooportaaliga, milles asjade tegelikud otstarbed on vähemtähtsad. Ei ole vaja mingit erilist NATO definitsioon, vaid see ongi tänane definitsioon.

"Haubits (saksa Haubitze) on ajalooliselt 100...520 mm kaliibriga lühikese rauaga suurtükk, mille raua pikkus ei ületa 30 relva kaliibrit ja mürsul on suhteliselt järsk lennujoon ja väike algkiirus 300...600 m/s. Haubitsast on võimalik tulistada kuni 70 kraadise tõstenurgaga ning nende laskeulatus on kuni 18 km. Tänapäeval on paljudes riikides kasutusel haubitsad, mille rauapikkuse ja kaliibri suhe erineb klassikalisest. Rauapikkuse ja kaliibrimõõdu suhe on vahemikus 39...52 kaliibrit."

Kui tarkust ja haridust paistab jaguvat, siis küsiks, et 1) kust pärineb arv 300...600 m/s. Mina tean haubitsat, mille algkiirus on suurem ja väiksem. 2) kust andmetest pärineb info 70 kraadi? 3) kust pärineb laskekaugus kuni 18 km? 4) kust pärineb info, et raua pikused on just "vahemikus" 39-52 kaliibrit? Mis on need paljud riigid, kus see kuhugi sinna vahele jääb?

Inimene õpib elu aeg. Oleks soov end ka harida.

Üldiselt on olemas niisugused teatmeteosed mida nimetatakse Entsüklopeediaks. Seal on enamuses neist olema artikel "Haubits". Siit ka vastus esimesele kolmele küsimusele. Neljanda küsimuse numbrid on küll Sinu enda kirjutatud. Vaata artikli ajaloost. Peala selle on olemas veel spetsiaalsed raamatud suurtükkidest. Kuid nende andmed üldiselt on samad, mis EE's. Köide 3.lk 331. Phimõttelsiselt sama on ka SNE, mis on ka internetis vene keeles kättesaadav. Akra 31. detsember 2007, kell 16:50 (UTC)

Peale klassikalise haubitsa on olemas niisugune kshurite liik nagu Haubits-suurtükk, mis on haubitsate edasiarendus ja tänapäval relvastuses kasutuses. Selles artiklis on need kaks relvaliiki segamini.Akra 1. jaanuar 2008, kell 17:36 (UTC)

Kui need andmed pärinevad entsüklopeediast, siis tuleb ka kasutatud kirjanduse osas niiviisi ära märkida. Raamatust peab saama andmeid kiiresti üle kontrollida, nii et võtad ära märgitud lehekülje lahti ja vaatad üle. Vikipeediat saab igaüks muuta, ning sellepärast ei kõlba see näiteks uurimustöö allikaks. Küll aga on see väga hea abimees allikate leidmisel, ning selleks peavad viidad igal pool üleval olema. 89.219.13.218 15. juuli 2008, kell 12:41 (UTC)

Haubits on ajalooline relv, seepärast ei saa lähtuda ainult tänapäevasest relvast.Akra 14. juuli 2008, kell 07:22 (UTC)

haubitsatest ja kahuritest

Eestikeelse sõjandusterminoloogiaga on nii, et praegu kasutusel olevat valdavad või teavad väga vähesed. Isegi meie teatmeteosed ei ole üldjuhul adekvaatsed, sest neis kirjeldatakse paljuski aegunud nõukogude aegset terminoloogiat, mida tänapäeval ametlikult ei kasutata või mis on ajale jalgu jäänud. Ärge naljalt usaldage - olgu või entsüklopeedia. Küsige kaitseväest üle, kui asi oluline. Wikipeedias ka nähtavasti terminoloogilist tõde ei propageerita.

Eesti kaitsevägi on ikkagi koht, kus tänane eestikeelne sõjandusterminoloogia paika pannakse. Kahjuks on kaitseväes kaadripuudused ja muud probleemid, nii, et arendatud ja põhjendatud õige eestikeelne terminoloogia ei jõua kuidagi avalikkuseni. Kust võib saada üsna adekvaatset militaarteavet (näit relvad ja taktika) ja mida soovitaks ka ajakirjanikule, on www.sodur.com esileht. Arengujärgus, kuid palju olulist saab üle vaadata ja selgeks teha.

"Haubits-suurtükki" ei ole olemas. See ilmselt nõukogude aegsest terminist gaubitsa-pushka, mis on eesti originaalvastega kahur-haubits. Ajalooline väljend pigem ja seotud kaliibrimõõduga. Iga haubits ongi teatavasti suurtükk ja seega haubits-suurtükk on terminoloogiline jama. Eesti (st ka NATO) mõistes sellist relvatüüpi tänapäeval ei eristata - puudub mõte. Venelased vist ka kasutavad seda pigem vanadest relvadest rääkides.

Haubitsa mürsu algkiirused numbrites ei ole näitajad, mille järgi defineerida relva nimetust. Isegi ajaloolises mõttes tegelikult mitte. Vähemalt 300-600 on ebausaldusväärne, sest on nii väiksemaid, kui suuremaid algkiirusi. Ja kas on mõeldud täislaengut või minimaallaengut? Tänapäeva haubitsate maks algkiirused on ikka üle 600. Algkiirus, ega raua pikkus ei näita praktiliselt midagi.

70 kraadine tõstenurk on kah huvitav. kraadides muidugi keegi armees nurki ei mõõda, aga see selleks. Praegu kasutatakse haubitsaid, mille tõstenurk ikka päris suur, kuid sõja ajal enamasti üle 45 kraadi tõsta ei saanud.

Kui oled asjatundja, oled teretulnud Vikipeedias kaasa lööma. Andres 19. juuli 2008, kell 19:14 (UTC)