Arutelu:Harilik laanelill

Kui selle artikli pealkiri on "harilik laanelill", siis võiks ju perekonnast rääkida lihtsalt "Laanelill". Andres 10. juuni 2008, kell 07:22 (UTC)

ei soovitaks; kuna sõna harilik pannakse ette kas kui (Eestis) ainuliik selles perekonnas (võib-olla et botaanikud saaksid eristada perekonda ja liiki); üleüldiselt enamasti räägitakse liigist, mis sisaldab sõna harilik ka ilma selleta --Dj Capricorn 10. juuni 2008, kell 07:30 (UTC)

Sõna "harilik" ei tähenda sugugi, et tegu on ainuliigiga. Näiteks Harilik mänd. Andres 10. juuni 2008, kell 09:39 (UTC)

On olemas ka näiteks harilik metsviinapuu, mis ei ole ainuliik ega ka ainuliik Eestis (ei kasva Eestis looduslikult). Kas Sul on allikas, kust Sa seda võtad?

Edasi, harilik laanelill on võib-olla küll ainuliik Eestis, kuid laanelilli on kolm liiki.

Mulle tundub pigem, et sõna "harilik" kasutatakse tavaliselt lihtsalt juhtudel, kui perekonna ja liigi nimi muidu kokku langeksid. Jah, tõepoolest, et botaanikud saaksid eristada perekonda ja liiki.

Minu mõte oli selles, et tuleb valida, kas "harilik laanelill" ja "laanelill" või "laanelill" ja "laanelill (perekond)". Pole mõtet teha "harilik laanelill" ja "laanelill (perekond)". Andres 10. juuni 2008, kell 09:47 (UTC)

Miks ei sobi artikli pealkirjas harilik laanelill, kui nõnda on ametlikes taimemäärajates ja aktsepteeritud taimeloendites. Minul küll lahendus "Laanelill (perekond)" vastu midagi pole; nõnda oleme üldjuhul ka vikis praeguseni teinud --Dj Capricorn 10. juuni 2008, kell 15:58 (UTC)

Ma ei ütle, et pealkiri ei või selline olla. Aga pealkiri "laanelill" ei vaja sel juhul täpsustust sulgudes. Andres 10. juuni 2008, kell 16:12 (UTC)

liik peab ju jääma prioriteetseks, ja paljudes allikates harilik laanelill ja laanelill tähendavad just ühtsama asja (liiki), perekond on ju sekundaarne, vaatamata sellele, et selle (ametlik) nimi on laanelill --Dj Capricorn 10. juuni 2008, kell 12:30 (UTC)

Harilikuks laanelilleks nimetatakse teda ju sekundaarselt, ainult selleks, et näidata, et tegu on liigi, mitte perekonnaga. Siis võiks pealkirjaks panna juba "laanelill". Perekonnal aga on ainult üks eestikeelne nimetus, ja artiklil liigist on hoopis teine pealkiri. Miks ei võiks siis perekonnast rääkiva artikli pealkiri olla "laanelill", kui see on perekonna nimetus ametlikes taimemäärajates ja aktsepteeritud taimeloendites? Andres 10. juuni 2008, kell 16:12 (UTC)

Tegu on üldise küsimusega, mis haarab kogu bioloogilise taksonoomia artiklistikku. Liigid on taksonite hulgas stabiilseima sisuga ja neid tuleks lugeda primaarseks kõigi teiste (nii liigiülaste kui liigisiseste) taksonite suhtes. Pakun üldiseks lahenduseks kasutada liigiartiklite puhul artikli nimena seda eestikeelset nimetust, mis on eesti bioloogiliste nimekomisjonide poolt otsustatud. Taimenimetuste osas on see veebis hästi kättesaadav. Varieerida võiks vastavalt aga liigiülaste taksonite artiklite pealkirju vastavalt otstarbekusele, lisades täpsustuse '(perekond)', kui vastavat nimetust kasutatakse tegelikult enamasti liigi kohta. Juhin tähelepanu, et konkreetset taimeisendit võib nimetada mitut moodi - harilik laanelill, laanelill, nurmenukuline, soontaim, õistaim. Kõik need on teaduslikud eestikeelsed nimetused, lubatud kasutada ühe ja sama konkreetse taimeisendi kohta. (Kui näiteks eestikeelne liiginimetus puudub - tõlkimisel tuleb seda tihti ette - siis on soovitav kasutada tema kohta esimese ülataksoni nimetust, mis eesti keeles olemas, koos (nt sulgudes) juurdelisatud ladinakeelse nimetusega. Sellise lahendi võttis laiemalt eestikeelses bioloogilises kirjanduses kasutusele Viktor Masing.)

Siin antud juhul võiks olemasolev lahend ollagi sobiv – liigiartikkel on harilik laanelill, perekonnaartikkel on laanelill (perekond), ja kuna Eestis on vaid üks liik sellest perekonnast, siis on laanelill suunatud liigile. Mu meelest võiks seda kasutada üldiselt kõigi üheliigiliste perekondade puhul, eriti silmas pidades seda, et varasemates eestikeelsetes allikates tihti täiendit 'harilik' sellistel juhtudel ei kasutatud. Lisaargument on see, et binaarsete liiginimetuste kasutamine läbivalt ka eestikeelsete teaduslike liiginimetuste puhul on vaid teatava bioloogide koolkonna kokkulepe, see ei ole kuidagi toetatud zooloogilise ja botaanilise koodeksi poolt mis reguleerivad üksnes ladinakeelsete teaduslike taksoninimetuste kirjutamise reegleid (vt taksonoomia). Kui jätta lühem ja laiemalt kasutatav nimetus üksnes perekonnale, siis sellega eemaldame rahvapärast nimekasutust teaduslikust asjatul määral. Kk 12. juuni 2008, kell 09:03 (UTC)

Sobiv variant oleks ka artiklitepaar "Laanelill" ja "Laanelill (perekond)", siis tuleks teha ümbersuunamine nimelt "harilik laanelill" artiklile "laanelill". Vahe eelmise variandiga oleks see, et seal jääb probleem vaid ümbersuunamiste kanda, siin aga puudutab artiklite nimetusi endid – võrreldes kinnitatud teaduslike liiginimetustega. Kk 12. juuni 2008, kell 09:53 (UTC)

Olgu, Sa veensid mind, et praegune lahendus sobib. Mind häiris see, et me kasutame artiklipealkirja "laanelill (perekond)", kuigi puudub artikkel pealkirjaga "laanelill". Andres 12. juuni 2008, kell 11:53 (UTC)

Interpretatsioon

Kui ma õigesti saan eelnevast arutelust aru, siis näiteks artiklit Acrocephalus rehsei tuleks alustada Roolind Acrocephalus rehsei ?--Dj Capricorn 12. juuni 2008, kell 12:07 (UTC)

Niimoodi Kk seda mõtles küll, aga minu meelest ei ole see vajalik, sest see öeldakse esimeses lauses juba niikuinii ära. Andres 12. juuni 2008, kell 15:02 (UTC)

Just nii on mu meelest mõistlik iga sellist artiklit alustada, kui eestikeelne nimi taksonil puudub. Kuigi esimene lause ütleb seda ka pikemalt, on selle vormeli mõte (nt siis roolind Acrocephalus rehsei) näidata, kuidas saab eesti keeles (eestikeelses tekstis) sellest taksonist rääkida - kuidas teda lühidalt nimetada. Artikli nimi võiks seejuures ikka olla vaid ladinakeelne nimi. Kk 12. juuni 2008, kell 15:53 (UTC)

Olgu pealegi. Andres 12. juuni 2008, kell 15:57 (UTC)