Arutelu:Hariduslik erivajadus

Siin peaks rääkima sellest, mis on hariduslik erivajadus. Erivajadusega lastest võiks olla eraldi artikkel. --Mona 1. veebruar 2010, kell 14:14 (UTC)

Võib-olla ka mitte (kui tegelikult peetakse silmas erivajadusega õpilast).

Igatahes tuleb teisitin vormistada. Andres 1. veebruar 2010, kell 20:17 (UTC)

Esimeses ja teises lõigus räägitakse eri asjadest. Teises lõigus on haridusliku erivajaduse subjektiks õpilane, esimeses lõigus keegi teine, kes neid muudatusi teeb. Andres 9. veebruar 2010, kell 15:20 (UTC)

Artiklis eeldatakse, et tavakeskkond võimaldab lastel oma arengupotentsiaali realiseerida. See tundub põhjendamatu. Pigem oleks põhjust arvata vastupidist. Andres 9. veebruar 2010, kell 15:23 (UTC)

HEV-õpilasi ei käsitleta enam erikoolide õpilastena, vaid õpilastena, kes vajavad õpet eritingimustel koolist sõltumata. Seda pead silmas või?

Ei, ma ei pea seda silmas. Tahtsin just selle lause kohta öelda, et esimeses lausepooles on sõnastuses midagi viltu läinud.

Vajadus ei ole midagi absoluutset, vaid ta on alati suhteline või tingimuslik. Kui vajadusest räägitakse, siis tuleb silmas pidada, mis siis saab, kui vajadust ei rahuldata. Praegusest jutust tuleb nii välja, et siis lapse arengupotentsiaal ei realiseeru. Aga arengupotentsiaali (täielikuks) realiseerumiseks on tarvis ideaaltingimusi, ja ainuüksi hariduslike meetmetega neid luua ei saa, ja pole ka võimalik luua igale lapsele ideaalseid hariduslikke tingimusi. Kas on mõeldud arengupotentsiaali realiseerumise mingit minimaalset astet? Andres 9. veebruar 2010, kell 15:51 (UTC)

Vajadus ei ole midagi absoluutset, vaid ta on alati suhteline või tingimuslik. Sellega olen nõus! Hariduslike erivajaduste seas on samuti nii püsiva iseloomuga kui "mööduvaid nähtusi".

Praegusest jutust tuleb nii välja, et siis lapse arengupotentsiaal ei realiseeru. Ei realiseerugi ju. Kui kurdile lapsele loenguid pead, siis sa võid seda teha filigraanselt/ geniaalselt, aga ilmselt sellest poleks siiski abi.

Aga arengupotentsiaali (täielikuks) realiseerumiseks on tarvis ideaaltingimusi, ja ainuüksi hariduslike meetmetega neid luua ei saa, ja pole ka võimalik luua igale lapsele ideaalseid hariduslikke tingimusi. Kui me räägime ideaalist, sist juba selle sõna definitsioonis sees on sõna "teostamatu", nii et, osaliselt saad niimoodi vastuse. Aga sisule keskendudes arengupotentsiaali realiseerimiseks on vaja soodsaid tingimusi ja "mitte-HEV" lastel on need olemas (juba definitsioonist tulenevalt). Pigem on pedagoogika seisukohal, et ideaalseid tingimusi ei peagi luua üritama. Inimene ise ikkagi peab ka suutma vähem/ rohkem enese arengus kaasa rääkida. See oleks pehmelt öeldes ülepingutamine ja sellel on juba omakorda negatiivsed tagajärjed, millega põhjustame võib olla juba sotsiaalseid erivajadusi. Aga justnimelt haridusteadused selle (ja teiste) probleemiga tegelevadki. Kuidas inimese arengupotentsiaali realiseerida kõige paremini, ma ütleks on üks pedagoogika olulisemaid küsimusi.

Kas on mõeldud arengupotentsiaali realiseerumise mingit minimaalset astet? Kindlasti mitte. Ma isegi ei kujuta ette, et selline asi võiks olemas olla.

Ma saan sellest jutust nii aru, et vajadusi vaadeldakse arengupotentsiaali realiseerumise suhtes, nii et kui antud keskkond takistab õpilase arengupotentsiaali realiseerumist, siis on lapsel vajadus parema keskkonna järele, mis ongi hariduslik erivajadus.

Mida siis on arengupotentsiaali realiseerumise all silmas peetud, kui see ei ole ei ideaalne realiseerumine ega minimaalne realiseerumine? Kõige parem realiseerumine ongi ideaalne realiseerumine, eks ole? Aga kõige parem "realiseerimine" tähendab ju ainult kõige soodsamate tingimuste loomist arengupotentsiaali realiseerimiseks, eks ole?

Tingimustel peab ju olema mingi ideaal, sest muidu pole selge, mille poole püüeldakse. Kui "ideaalsed tingimused" ei ole ideaalsed, siis peavad ideaalsed olema mingid "mitteideaalsed tingimused".

Definitsioon paistab eeldavat, et tavatingimused on põhiosale õpilastest soodsad "maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks", aga see on minu meelest ebarealistlik. Just seetõttu viibki see definitsioon mõttele, et ka tavaõpilastel on hariduslikud erivajadused, mida lihtsalt ei rahuldata. Ja kui see nii pole, siis on haridusliku erivajaduse mõiste sõltuv ka ühiskonna võimalustest, mida praegune definitsioon ei arvesta.

Olen nõus, et soodsad tingimused peavad stimuleerima arengu iseseisvust. Asjaolu, et kool eeldab aastate kaupa kaheksa tundi päevas tundides istumist, viitab vaevalt tingimuste maksimaalsele soodsusele selles suhtes. Kui kool on läbi, siis on areng ka läbi:-) Andres 9. veebruar 2010, kell 18:41 (UTC)

Olen nõus ka sellega, et arengupotentsiaali realiseerumine ei sõltu ainult tingimustest. Aga haridusel on arengupotentsiaali realiseerumisega pistmist ainult niivõrd, kui see tingimustest sõltub. Andres 9. veebruar 2010, kell 18:45 (UTC)

Aitäh diskussiooni eest! Su argumendid panid mind mõtlema. Andres 9. veebruar 2010, kell 18:48 (UTC)

Jääb mulje, et HEV lõplik lahtimõtestamine on veel alles pooleli. Tsitaat välislingist "Mõiste "erivajadus" (hariduslik erivajadus) ühtne määratlus Eestis puudub. Mõiste on olnud ajas muutuv, tema sisu on aja kulgedes laienenud. Varasemates õigusaktides räägitakse puuetega inimestele õppimisvõimaluste loomisest ("Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid" ning "Puudega inimeste kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord"). Järgnevates õigusaktides räägitakse erivajadustega õpilastest, andes võimaluse aimata, et erivajadus ei seostu ilmtingimata puudega, erivajaduse "allikad" võivad seostuda ka muude asjaoludega. Vabariigi Valitsuse määruses "Kutseõppeasutuse õppevaldkondade ja õppevormide ning erivajadustega õpilaste õppe läbiviimise koefitsiendid" kasutatakse mõistet "erivajadustega õpilane" ning loetletakse, kes need on: keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega ning eriabi vajavad õpilased. Lahtiseks jääb, milline eriabi vajadus lisaks puuetest tulenevatele erivajadustele kuulub selle määruse järgi finantseerimisele suurema koefitsiendi järgi." Ja tundub, et osa autoreid Eestis püüavad vägisi HEV mõistesse kaasata ka andekuse. Arvan, et antud artikkel peaks viitama autoriteetidele. Maailma tasemel autoriteetidele. Ja miks puuduvad intervikid?--Rünno 12. veebruar 2010, kell 03:54 (UTC)

Pole selge, kas seda mõistet kasutatakse ka väljaspool Eestit. Nii või teisiti tuleb kajastada (ka) selle mõiste käsitlusi Eestis. Andres 12. veebruar 2010, kell 07:05 (UTC)

Ma arvan, et ei teeks paha tutvuda selle raamatuga Special educational needs. Interviki on problemaatiline, sest inglise vikis pole ühist seisukohta haridusliku erivajaduse suhtes. Millegipärast peetakse mõistet en:special educational needs Ühenkuningriikide spetsiifiliseks nähtuseks. Aga nii või naa. Väärivad lugemist nii osutatud google raamat ja inglise viki artikkel. Andekatest lastest seal küll ei räägita. Vähemalt kiirpilgul tekstist üle libistatuna ei pannud tähele.--Rünno 12. veebruar 2010, kell 15:57 (UTC)

Inglise viki artikkel räägib erivajadustest üldse. Andres 9. märts 2010, kell 20:50 (UTC)

Õigemini, räägitakse nii erivajadustest üldse kui ka hariduslikest erivajadustest. Andres 9. märts 2010, kell 20:51 (UTC)

Tahan panna osa teksti pealkirja Hariduslike erivajadustega lapsed alla. Kas sobib? --Mona 6. juuli 2011, kell 21:36 (EEST)[vasta]

Palun selgita, miks. Andres 7. juuli 2011, kell 22:42 (EEST)[vasta]

Hariduslikud erivajadused võivad olla ka neil,kes pole enam lapsed. Näiteks kutseõppeasutuses õppivatel noortel. See tähendab, ümber tõstmine pole mõtekas. Pime ei muutu ju nägijaks, kui ta saab täisealiseks. Sarnased erivajadused õppimisel jäävad talle,aga ka edaspidi.