Arutelu:Haiti

Ma olen hädas Haiti mäestike jne nimedega. On neil olemas eestikeelsed kanoonilised nimed? Andres 16:09, 12 Feb 2004 (UTC)

Viimase ENE 3. köide kirjutab (Haiti Vabariik):"Ala läbivad lääne-idasuunalised mäeahelikud: põhjas Kesk-Kordiljeeride jätkuna Loodepoolsaarele ulatuvad Põhjaahelikud, keskosas Mustad mäed ja Matheux' ahelik, lõunas Tiburoni poolsaarel Hotte'i mäed ja kagus Selle'i mäed. Tasasemad ja madalamad on Keskplatoo, Põhjatasandik ja Artibonite'i org."

ENE 2. köite artikkel Dominikaani Vabariigist lisab:"Kagu-edela-suunalises Kesk-Kordiljeeride ahelikus asub Lääne-India kõrgeim tipp Duarte."

See on ka maksimum, mis eestikeelsena kirjasõnas olemas on. Siin tuleks lähtuda kohanimede kirjutamise reeglitest (www.eki.ee/knab). Kui tekib muid probleeme ja küsitavusi, võin uurida TÜ geograafide käest. - Urmas 19:08, 12 Feb 2004 (UTC)

Aitäh, see aitab mind edasi. Ma ei julgenud nimesid fikseerida, sest minu käsutuses oli ainult ENE esimene väljaanne ja EKI loendis neid nimesid ei ole. Segadust tekitab see, et ma ei oska samastada Keskplatood ühegi objektiga. Peale selle, Kesk-Kordiljeerid on ka mandril. Andres 06:52, 13 Feb 2004 (UTC)

Ei, nimede vastavus on mul siiski olemas. Raskust tekitab ilmakaarte jms järgi antud nimede ebaspetsiifilisus. Samasuguse nimega objekte võib olla kus tahes. Andres 07:17, 13 Feb 2004 (UTC)

Seda artiklit lugedes tekkis küsimus, et kas seda pikka ja sügavat ajaloo osa ei saaks eraldi artiklisse kanda Haiti ajalugu ja riigi artiklisse võimalikult lühidalt kirjutada. -- Egon 15:42, 13 Feb 2004 (UTC)

Jättes lühikokkuvõtte "Haiti" artiklisse alles? Nõus. - Urmas 16:16, 13 Feb 2004 (UTC)

Lühikokkuvõtte oskan koostada siis, kui ajaloo osa on piisavalt täielik. Minu ettepanek on jätta ajalugu algul siia, hiljem üle kanda eraldi artiklisse. Kui keegi oskab kohe koostada lühikokkuvõtte, siis võime teha, nagu te ütlete.

Kas Île de la Tortue ja Île de la Gonāve tulekas ka eesti keelde tõlkida? Tortue saar ja Gonāve saar. -- Egon 07:28, 14 Feb 2004 (UTC)

ENE 1. väljaandes on "Gonave'i saar" ja Vache'i saar". Kindlasti ei ole a peal kriips (ā). Aga prantsuse keeles kirjutatakse "Gonâve" (a peal on tsirkumfleks"), ja sellepärast arvan et tuleks kirjutada "Gonâve'i saar" ja "Tortue saar" (või lihtsalt "Gonâve" ja "Tortue").

Ja saare nimi on "Haiti saar", kuigi ka "Hispaniola" on lubatud. Kuuba ja Haiti saare vahel on Tuulepealne väin. Ookean on lihtsalt Atlandi ookean. Laht on Gonaïves'i laht.

Näen nüüd, et oled kaardi lisanud. Ma arvan, et kindlasti peaks parandama lahe nime. Mina vahetaksin saare nime ka välja. Väikeste saarte nimed võivad hädapärast ka jääda. Andres 11:58, 14 Feb 2004 (UTC)

Ma koostan alajaotuse "Asend". Arvan, et see kaart tuleks panna selle juurde. Andres 12:42, 14 Feb 2004 (UTC)

Ma nüüd proovin seda kaarti parandada. See tekst merel peaks ka vist tumedam olema. -- Egon 13:00, 14 Feb 2004 (UTC)

Parandamisel võib abiks olla http://www.nationalgeographic.com/xpeditions/atlas/haiti/haiti-d.pdf . Ladinakirjaliste riikide kohanimed on seal (väheste eranditega) suht' korrektselt kirjutatud. Kaart, mida Egon toimetab on algupärasena pärit CIA World Factbook'ist, mille puhul nimesid mitte ei latiniseerita rahvusvaheliste reeglite koohaselt, vaid esitatakse inglise keelde transkribeeritult. - Urmas 16:55, 14 Feb 2004 (UTC)

Hea kaart, kuid ma leidsin, et ülemisel saarel pole seal nime. Kuid selline kaart on väga hea, annab nimed selgelt. Ma ei näinud selle Facktbook' kaardil neid nimesid. -- Egon 17:05, 14 Feb 2004 (UTC)

Seal pole üldse saarte nimesid. Egon 17:08, 14 Feb 2004 (UTC)

Põhjaranniku saare nime annab http://www.lib.utexas.edu/maps/haiti.html . Valmistaja peaks olema sama, mis Egoni väikese kaardi puhul, st. nimekujudesse tuleb suhtuda teatud ettevaatusega. - Urmas 17:21, 14 Feb 2004 (UTC)

Arvudega ei ole hea lauset alustada, kuigi see ei ole lausa keelatud. Andres 20:24, 11 Apr 2005 (UTC)

Kas "maailma esimene neegrite vabariik" ei pea paika? Andres 10:19, 12 Apr 2005 (UTC)

Peab. Kohendan lauset. Taivo 13:50, 12 Apr 2005 (UTC)

Riik on praegu presidendi vastu suunatud mässu järgses anarhias.

Ei tea, kas see peab veel paika. Andres 14:53, 12 Apr 2005 (UTC)

Ajaloo osa on liiga pikk. Sellesse artiklisse tuleks teha ajaloo lühikokkuvõte ning praegune ajaloo-osa teha eraldi artikliks. Andres 14:53, 12 Apr 2005 (UTC)

Alajaotusesse "René Prévali presidentuur" on paigutatud pilt, millest pole arusaadav, kuidas ta artikli sisuga seotud on. Andres 15. märts 2007, kell 07:10 (UTC)

this is really good article![muuda lähteteksti]

but i don't get it... why article about croatia is so poor?

Mingisugusel kujul võiksid koordinaadid sees olla. Praegu pole neid üldse mainitud. Andres 10. november 2007, kell 05:30 (UTC)

Ei. Riigi puhul on koordinaadid ABSOLUUTNE mõttetus. Asendit näitab asendikaart ja lisaks peab asend olema lause-pooleteisega sõnaliselt kirjeldatud artikli sissejuhatavas lõigus. Ja see on kõik. Kui tahad asja üle polemiseerida, astu läbi Tartust geograafia instituudist; siinne kümnekordne asjade üleseletamine meenutab mulle peaga vastu seina jooksmist, korduvat seejuures. - Urmas 10. november 2007, kell 09:03 (UTC)

väga vabandan, kuid minu meelest on neist asendikaartidest teinekord nati raske aru saada. Minu, kui võhiku jaoks oleks siiski meeldivam virtuaalkaardi pealt vaadata, kus see riik siiski täpsemalt asub. Millised riigid teda ümbritsevad, mis jõed, järved seal on jne. Ei maksa unustada, et inimene omandab 90% teavet silmade kaudu. Vaadata kaarti on palju informatiivsem, kui lugeda kirjeldust. Lugemine on sisuliselt silmadega kuulamine. Kuna Viki on üldotstarbeline teatmeteos, siis tuleks geograafia alaseid akadeemilisi seisukohti tsipa kohandada reakodaniku jaoks. Tuleks asja nii serveerida, et lambad söönud ja hundid terved (kui nüüd veidi väänata tuntud mõttetera)--Hendrix 10. november 2007, kell 09:24 (UTC)

see geopilt kohe üldse ei sobi kujunduslikult siia artiklisse, kuid koordinaadid siiski annab. --Hendrix 10. november 2007, kell 09:40 (UTC)

Kui me räägime entsüklopeediast, siis on paljud asjad selle nimetusega juba paika pandud. On mingi tase, millest allapoole laskuda ei saa. Andres soovib järjekindlalt koordinaate teksti sisse ka juhtudel, kui mina olen need vormistanud lingina tabelisse. Sel viimasel juhul on minu nägemist mööda olemas nii geograafiline esitus kui ka võimalus jälgida asendit mõnel e-kaardil.

Geograafiliste koordinaatide vaimustus (mida siinkirjutavad geograafid ei jaga ning mille peale TÜ geograafia instituudis paremal juhul lihtsalt naerma hakatakse (olen seda näinud)) ei tohi teha koordinaatidest kui vahendist koordinaate kui eesmärki. Et geograafilised koordinaadid on vahend, seda meelt on KÕIK siin kirjutavad geograafid. Koordinaatide puhul tuleks vaadata asja ka tiba laiemalt, ehk siis võtta juurde matemaatika. Ja mõelda selle üle millel on koordinaadid: punktil, sirgel, polügoonil... Riik ei ole ei punkt ega sirge. Paluge prooviks mõnel matemaatikul polügooni (mida riik on) koordinaate määrata... [ma oleks huvitatud reaktsioonist]

on olemas ka lasteentsüklopeedia. Miks ei võiks Vikist teadmisi omandada nii lapsed kui akadeemikud. Ütlen ausalt, ma ei saa aru, miks peaksid geograafid narma hakkama, kui nad loevad Vikit. Mõtle, kes loeks siinseid psühhiaatriaalaseid artikleid, kui neid kirjutada meditsiinilises stiilis. On selge, et akadeemilistes artiklites keegi ei hakkagi viitama Vikile. Siin on geograafi ülesanne artikkel kirjutada nii, et psühhiaater sellest aru saab ja psühhiaatri ülesanne on geograafi jaoks arusaadavalt kirjutada psüühikahäirest.--Hendrix 10. november 2007, kell 10:13 (UTC)

Naerma ei hakka geograafid mitte viki peale, vaid selle peale, et vahendit peetakse eesmärgiks. Ehkki tuleks pigem mitte naerda, vaid...

...nutta, et asjad on nii võhiklikult esitatud - tahad öelda?

Väga kena, et tõid psühhiaatria näite. Vikipeediaga on niikaua kõik korras, kui geograaf ei hakka psühhiaatrile selgitama, kuidas psühhiaatrias asjad käima peaksid. Eriti, kui psühhiaater on korduvalt väljendunud, mida psühhiaatria-alases tekstis kuidas kirjutatakse. - Urmas 10. november 2007, kell 10:40 (UTC)

tegelikult peakski geograaf psühhiaatrile ütlema, kui ta ei saa aru, mis psühhiaater kirjutab. Oluline ei ole artikkel, vaid sisu. Oma aastaarundesse kirjutame nii, et ainult ise aru saame ja ülemus noogutab mõistvalt peaga, kuigi tuhkagi aru ei saa, mis kirjutatud on. Viki ei ole ju linnukeste saamise koht. Arvan, et ei peaks endale kirjutama, vaid teistele ja nii, et teised ka aru saaksid. Kui ma kuskil olen andnud mõista, et ära sina, geograaf, oma nina psühhiaatria alasesse artiklisse topi, siis väga vabandan...--Hendrix 10. november 2007, kell 10:50 (UTC)

Seda ei ole ma iial väitnud! Kuid ma ütlen, kui asjad ei ole geograafia seisukohast nii nagu nad olema peaksid. Lõppude-lõpuks on tegemist ikkagi entsüklopeediaga. Ja kui ei võeta kuulda, siis see häirib. Ma ei taha, et vikipeedia oleks diletantlike tekstide kogum. Mingi kvaliteet peaks siiski säilima. Hetkel on rida geograafia artikleid sellised, mis ei kannata kriitikat. Seda mitte vormiliselt, vaid oma sisult ja nad tuleb ümber teha (aega ja asjatundlikke tegijaid oleks selleks aga senisest enam vaja). - Urmas 10. november 2007, kell 11:02 (UTC)

Mis puudutab asendikaarte, millelt midagi välja ei loe, siis tuleb lihtsalt leida või teha selline kaart, kust asend korralikult välja loetav. - Urmas 10. november 2007, kell 09:51 (UTC)

Geopilt oleks asjakohane välislink kaardiserverisse, kui ta riigi puhul kuvaks äärmuspunktide vahelise ala. Nt Google kaardiserveris, kui kirjutada otsingusse riigi nimi. NB! see kaart, mis tulemuseks antakse, ei ole riigi asendikaart! Palun mitte segi ajada. - Urmas 10. november 2007, kell 09:51 (UTC)

riigi nime sissetoksimine google kaardiserverisse annab sama tulemuse, kui geopilt. Vahe on ainult mastaabis. Ja ei tahagi öelda, et peab ilmtingimata kasutama geopilti. Miks ei võiks koordinaadid osutada riigi enamvähem keskpunktile.--Hendrix 10. november 2007, kell 10:13 (UTC)

aga kuidas Sa kujutad ette äärmuspunktide vahelise ala kuvamist? Kas nii, et mastaap oleks selline, et ainult konkreetne riik mahuks sisse?--Hendrix 10. november 2007, kell 10:26 (UTC)

Just. (Otsingulahtrisse riigi nime kirjutasid?) Edasi saad kuvatavat ala soovi järgi suurendada ja vähendada. - Urmas 10. november 2007, kell 10:40 (UTC)

aga miks peaks eraldi google kaartidesse ronima ja sinna sisse midagi kirjutama, kui saab vastava lingiga kõik paika panna.--Hendrix 10. november 2007, kell 10:50 (UTC)

Ma ei öelnud, et peab kindlasti Googlesse ronima. Ma püüdsin selgitada, et malliga loodav välislink peab kuvama kogu riigi ala. Sõltumata sellest, kas tegemist on Malta või Venemaaga. Kui õnnestub malli kirjutada, et kuvataks sama ala, mis otsingus "russia" või "malta" sisestamise järel, on väga hea. - Urmas 10. november 2007, kell 11:02 (UTC)

mallis on number, mis tellib mastaabi. Ja mastaabi saab google kaardilt peale riigi nime sisestamist. Tuleb lihtsalt suurendus kerimisribalt lugeda altpoolt ülespoole, mitmendal kriipsul lohisti on. Kõige alumise riba väärtus on "0" ja kõige ülemise riba väärtus on "17"--Hendrix 10. november 2007, kell 11:09 (UTC)

Sellisena sobib. Need kaks kaardilinki ("google" ja "muud") sobiksid kohe asendikaardi alla. Siis tuleks malli "Riik" sisse kirjutada riigi keskpunkti koordinaadid [ilma kombinatsioonita "riigi koordinaadid" paluks :) ] ja kaardilehe suurus. - Urmas 10. november 2007, kell 11:36 (UTC)

ilmselt tuleks siis mall:riik täiendada ja nii, et saaks ette anda mastaap väärtusena, mitte nii, nagu praegu on - type:city jne...--Hendrix 10. november 2007, kell 11:43 (UTC)

Malli geopilt ülesanne on tiba teine, kui riigi koordinaate mahutada. Ta peab omavahel kokkuviima kaardiserveri ja maastikufoto. - Urmas 10. november 2007, kell 09:54 (UTC)

mingi number on siginenud koordinaatide taha...--Hendrix 10. november 2007, kell 12:22 (UTC)

Nüüd peaks korras olema. - Urmas 10. november 2007, kell 12:56 (UTC)

tundub küll.--Hendrix 10. november 2007, kell 12:57 (UTC)

Ma saan aru, et mingite ühtede koordinaatide näitamine on suht mõttetu, aga pikkus- ja laiuskraadide vahemikud või äärmuspunktide koordinaadid ei ole ju mõttetud? Kui ma tahan neid teada, kust ma neid siis teada saan? Asendikaardilt neid ju teada ei saa, sest seal pole koordinaate märgitud.

Kui need on mõttetud, miks siis märgitakse mandrite äärmuspunktide koordinaadid?

Mis puutub sellesse, et tegu on vahendiga, siis kogu info, mis entsüklopeedias antakse, on vahend millegi jaoks. Info kui vahendi kasutamise eesmärgi valib info kasutaja. Me ei saa ette näha mingi info kasutamise kõiki võimalusi.

Olen nõus, et esitus peab olema geograafia seisukohast korrektne, aga ma ei saa aru, kuidas koordinaatide näitamine ebakorrektne on. See, et geograafid seda tavaliselt ei tee, sest koordinaadid neid ei huvita, on teine asi. Artikkel ei ole ju kirjutatud ainult geograafiahuvilistele, kuigi selle põhisisu on geograafiline. On ju ka näiteks koordinaatidehuvilisi inimesi. Andres 10. november 2007, kell 14:27 (UTC)

Näiteks ENE 1. väljaandes on toodud ära nii Aafrika kui ka Eesti NSV äärmuspunktid. Andres 10. november 2007, kell 14:31 (UTC)

Ei, Eesti NSV puhul on ära toodud ligikaudsed piirlaius- ja pikkuskraadid. "Eesti Entsüklopeedias" (1933) on toodud lõunapoolseima ja põhjapoolseima punkti laiuskraad sekundi täpsusega.

Samalaadsed andmed on EE 11. köites alajaotuses "Asend" lk 9. Seal on äärmustipud ja mitut sorti keskmed.

Samuti on räägitud laius- ja pikkuskraadist ning sellest, mis sellest oleneb. Laiuskraadi järgi saab otsustada päevade ja ööde pikkuste üle. Pikkuskraadi järgi saab otsustada kohaliku päikeseaja üle. Andres 10. november 2007, kell 14:39 (UTC) Andres 10. november 2007, kell 14:39 (UTC)

kui ma koostasin geopildi malli, siis kaalutlesin, kas näidata seal ka otseselt koordinaatide väärtuseid. Selles mallis on koordinaadid antud kümnendsüsteemis. Kas nüüd eksin, aga on jäänud mulje, et kümnendsüsteemis koordinaatide esitamist peetakse eesti Vikis kui mitte ketserluseks, aga ebaks küll. Ja nii jätsingi nad kuvamata. Või kuvaks?--Hendrix 10. november 2007, kell 14:53 (UTC)

Kümnendkujul on koordinaate näidatud küll. Ma ei tea, kas geograafid vaatavad nendele viltu, kuid minu meelest on minutid ja sekundid lugejasõbralikumad. Neid ära tuua on aga mõtet ainult juhul, kui saab öelda, mis punktiga on tegu. Andres 10. november 2007, kell 15:12 (UTC)

see geopilt ongi üksikobjektidele osundamiseks mõeldud. Pilt + objekti asukoht.

Minule näiteks meeldib jälle rohkem kümnendkujul. Maitse asi...Ja võiks ka öelda, et harjumuse asi. Arvutiga tegelemine sunnib harjuma kümnendsüsteemiga. Kuigi jah, need CAD'id lubavad ka näiteks tollidega töötada, kuid programmeerimine tunnistab ainult (minu teada) kümnendsüsteemi (kahendsüsteemist praegu ei räägi)--Hendrix 10. november 2007, kell 15:20 (UTC)

Uuesti (suuresti Andresele):

On olemas [riigi või mandri] "äärmuspunkide koordinaadid", kuid ei ole olemas "riigi koordinaate". Äärmuspunktide koordinaadid lubavad hinnata mandri või riigi geograafilist ulatust, kuid neist ei piisa. Ei piisa ei asendi, ei kliima, ei pinnamoe ega iseloomustamiseks, kirjeldamiseks.

Koordinaatidehuvilised inimesed, keda huvitavad ainult numbrid ja kes neid endale isegi näiteks pähe õpivad, on üsna selgelt "Vihmamehe"-tüüpi inimesed. (palun seda mitte kellegi solvamisena võtta, kuid enamuse jaoks meist ei kuulu selline tegevus normaalsete harrastuste hulka) Ilmselt on olemas suur hulk inimesi, kellele svg-pildi lugemine xml-kujul on pildist endast kõnekam.

Geograafiliste koordinaatide puhul esitatakse nii kraadid kui ka minutid, st ei esitata neid kümnendsüsteemis, kui see kedagi huvitab. - Urmas 10. november 2007, kell 18:07 (UTC) (peaga vastu seina jooksmisest tüdinuna)

viimane väide huvitab mind väga. Miks on siiamaani jõus babüloonlaste (oli vist nii) kuuekümnendsüsteem?--Hendrix 10. november 2007, kell 18:12 (UTC)

Geograafilised koordinaadid käivad kujul 23°59'N, mitte 24,4566998°N. Seda pidasin silmas. - Urmas 10. november 2007, kell 18:45 (UTC)

seda ma küsisingi, et miks sellisel kujul, nagu babüloonlased. Miks on ikka kuuekümnendsüsteem?--Hendrix 10. november 2007, kell 18:49 (UTC)

"Miks" küsimusi on hea küsida, kuid keeruline vastata. :( Üldiselt tuleb asi sellest, et Maa on kera. Kera poolitamisel keset läbiva lõikega saame ringi ja neid on siiani kombeks jagada 360 kraadiks. (pildilist lisa ja selgitust saad ehk paremini, kui ülehomme kiikad raamatupoes 7. klassi geograafia õpikut (I osa). Algusosas olevad joonised teevad asja ilmselt paremini selgeks, kui mina suudaksin) - Urmas 10. november 2007, kell 19:01 (UTC)

ok, ma rohkem ei miksita. Babüloonlate matemaatika ringi jaotamisel põhineski. Ilmselt tänapäeval on nende matemaatiliste põhimõtete püsimajäämine tingitud traditsioonidest. Tegelikult pole ju raske ümberteisendamine. Arvuti teeb seda kähku. Isegi vastav algoritm pole keeruline.--Hendrix 10. november 2007, kell 19:11 (UTC)

Ma saan sellest aru küll, et riigi koordinaate ei ole, kui ei ole just väga väikese riigiga tegemist. Aga peale riigi koordinaatide võtsid Sa välja ka mingi kraadide vahemiku. Sellepärast ma küsingi, kas ei tohi "riigi koordinaate" mitte mingil kujul esitada, ei koordinaatide vahemiku, piirpunktide või äärmuspunktide koordinaatide ega mingi keskme koordinaatide kaudu. Andres 10. november 2007, kell 19:20 (UTC)

Mis informatsiooni riiki iseloomustavad koordinaadid otseselt annavad, sellest on ülalpool juttu. Keegi ju pole öelnud, et neist piisab asendi jne iseloomustamiseks. Andres 10. november 2007, kell 18:35 (UTC)

Aga kui kedagi huvitab lihtsalt statistika, miks me peaksime talle andmeid keelama? Andres 10. november 2007, kell 18:36 (UTC)

Teeme nii, et küsid ühelauselisi küsimusi (mitte küsimust paljulauselise lõiguna), muidu meenutab asi väga Gorbatšovi Liidu säilitamise referendumi küsimust. - Urmas 10. november 2007, kell 18:45 (UTC)

Esimene lõik moodustab ühe küsimuse, mis mõtestab lahti selle küsimuse, mis ma Sulle alguses lühidas, kuid nähtavasti mitte piisavalt selges sõnastuses esitasin. Panin selle taha allkirja, nii et võid sellele vastata nii pikalt kui tahad ning tükeldada selle nii mitmeks küsimuseks kui tahad. Teised küsimused (ja argumendid) tulenevad Sinu vastustest. Kui Sa esimesele küsimusele vastad, siis pole teistele tarvis vastata. Andres 10. november 2007, kell 19:20 (UTC)

Minu arvates sobivad kõige paremini riigi (nagugi teise suure pindalaga geograafilise objekti) asendi iseloomustaniseks äärmiste punktide koordinaadid (kõige põhja- ja lõunapoolsemate punktide laiuskraadid ning lääne- ja idapoolsemate punktide pikkuskraadid). Keskpunkti koordinaadid on tavaliselt üsna vaidlustav küsimus (nt nagu Euroopa keskuse asukoht). Geonarva 10. november 2007, kell 19:27 (UTC)

tundub, et me aruelu hakkab laiali valguma. Probleemiks ei ole mitte niivõrd see, kus asub riigi keskpunkt, vaid see, millist koordinaati välja pakkuda kaardi jaoks, et riiki esitleda kaardil. Vähemalt minu jaoks on probleem selles. Ja sain aru, et ka Andres sihib sinna kanti. Või ei?--Hendrix 10. november 2007, kell 19:39 (UTC)

Ei, mina ei räägi üldse sellest. Räägin sellest, kas üldse tohib esitada mingeid andmeid riigi asendi kohta koordinaatide kaudu, olgi need ühe või mitme punkti koordinaadid või mingid vahemikud. Andres 10. november 2007, kell 19:40 (UTC)

nojah, mul aeg magama minna...--Hendrix 10. november 2007, kell 19:43 (UTC)

Asi hakkabki sealt pihta, et kõike ei saa ühte patta panna. Andres kirjutas: "andmeid riigi asendi kohta koordinaatide kaudu, olgu need ühe või mitme punkti koordinaadid või mingid vahemikud".

Iseenesest on võimalik "andmeid riigi asendi kohta koordinaatide kaudu", kuid jama hakkab siit: "olgu need ühe või mitme punkti koordinaadid või mingid vahemikud" – mõnel juhul saab, mõnel mitte. Üldistusele ei saa vastata. Sellepärast ma küsisingi lihtsaid [loe: lihtlauselisi] küsimusi. Näiteks: "Kas riigil on olemas koordinaadid?" või "Kas jõe asendit saab kirjeldada koordinaatide kaudu?" jne. - Urmas 11. november 2007, kell 18:26 (UTC)

minu arust on küsimus "Kus see jõgi asub?" enamvähem samaväärne küsimusega "Millised on selle jõe koordinaadid?" Kui me saame vastata küsimusele "Kus see jõgi asub?", peaks olema võimalik ka anda ka selle jõe koordinaadid.--Hendrix 12. november 2007, kell 03:33 (UTC)

Ei ole sellega nõus. Nagu kooliõpetaja 14-aasta kogemusega tean, et kooli lõpetajate suurim osa ei oska koordinaate määrata. Teiseks kiu nt Niiluse pikkus on üle 6000 km, mille punkti koordinaadid iseloomustavad selle jõe asukohta? Minu arvates kui räägime mingi objekti kohta, ütleme, mille mandri (ookeani) milles osas ja teiste geograafiliste objektide suhtes kuidas asub. Geonarva 12. november 2007, kell 04:49 (UTC)

Kus asub Niilus? Kui me saame sellele vastata sümboleid kasutades (asukohanimi - riik jne - on ju sümbol), miks siis ei saa kasutada koordinaate? Küsimus on täpsusastmes. 60 pl ja 60 id annavad üsna laiad piirid. Koordinaatidega osundamine ei pea ju olema meetrise täpsusega. Ja mis puutub Niilusesse, siis pikkuskraadi saab üsna täpselt anda...--Hendrix 12. november 2007, kell 05:30 (UTC)

Urmasele. Alustasin juttu nii: "Mingisugusel kujul võiksid koordinaadid sees olla. Praegu pole neid üldse mainitud." See oli täiesti konkreetne jutt, mis oli ajendatud sellest, et Sa võtsid nii "lihtsalt koordinaadid" välja ning samuti võtsid välja mingi vahemiku. Koordinaadid võisid olla antud ebakorrektselt või ebaotstarbekalt, aga Sa ei asendanud seda ka korrektsema või otstarbekama esitusega. Siit, minu küsimus, kas üldse võib koordinaate riigi asendi iseloomustamisel kasutada. Laiendus oli lihtsalt selleks, et oleks näha, mida ma koordinaatide kasutamise all silmas pean. Minu meelest saab sellele küsimusele vastata "jah" või "ei". See küsimus ei sisalda allküsimusi.

Ja just Sinu lihtsatele küsimustele ei saa minu meelest lihtsalt ja üldiselt vastata. Mida väiksem riik on, seda õigem on öelda, et tal on koordinaadid. Kui näiteks riiki läbib üks täiskraadine laius ja üks täiskraadine meridiaan, siis võibki minu meelest vastavat laius- ja pikkuskraadi riigi koordinaatideks nimetada. Kui riik on suurem, siis ei ole otseselt riigi koordinaate, küll aga võib riigi asendit ikkagi mingite koordinaatide kaudu kirjeldada või iseloomustada (ma ei pea muidugi silmas ammendavat kirjeldust). Aga Sina ütlesid nii: "Riigi puhul on koordinaadid ABSOLUUTNE mõttetus." Sa oledc küll esitanud mõned argumendid selle kasuks, kuid ei ole vastanud minu vastuargumentidele ega täpsustavatele küsimustele.

Kui jõgi on väga lühike, siis saab tema asendit (eelkõige asukohta) ühe koordinaatidepaari abil kirjeldada. Muidu saab koordinaate kasutada ainult kaudselt. Jõe puhul annavad koordinaadid üldjuhul vähem infot kui riigi puhul. Andres 12. november 2007, kell 15:14 (UTC)

ma kirjutan diletandi vaatevinklist. Minu jaoks ei ole koordinaadid info allikaks, vaid vahend, kuidas üles leida kaardil mingi objekt. Kui anda selle objekti (riik, regioon) keskpunkti koordinaadid, saan ma seal keskpunktist juba ise edasi liikuda soovitavas suunas. Kui koordinaate pole, siis hakka otsima, kus küll see XXX riik asub. "Haiti on riik Ameerikas Kariibi meres Kuubast ida pool asuva Haiti saare läänepoolsel kolmandikul". Ameerika on suur ja lai. Kuubast pole kuulnudki... Aga kui anda kaardiserveriga lingitav koordinaat, pole mingit probleemi. Mina igatahes pooldan igasuguse objekti puhul koordinaatide esitamist. Isegi kui geograafid peavad seda mitte päris pädevaks. Kui geograafid suudaksid mulle selgeks teha, et see on täiesti vale, siis on muidugi teine asi.--Hendrix 12. november 2007, kell 15:43 (UTC)

muide, ma tean inimesi, intelligentseid ja laia silmaringiga, aga hädas on nad parema ja vasaku poole näitamisega. Võib arvata, et neil ka ida ja lääs sassis. Annad sellisele inimesele juhise, et ida poole Kuuba saarest - aga tema põrutab läände ja otsib sealt. Huumor...? Aga paraku elust pärit...--Hendrix 12. november 2007, kell 16:27 (UTC)

Maal elavate haitilaste aastasissetulek on alla 100 USA dollari kuus.

? Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 17:29 (EEST)[vasta]

"Riik on praegu presidendi vastu suunatud mässu järgses anarhias." Mis aastal see praegu oli? Velirand (arutelu) 25. august 2018, kell 10:03 (EEST)[vasta]

Sõna "neegrid" asemele peaks midagi muud panema. Too artikkel räägib ainult sõnast. --Andres (arutelu) 15. juuli 2022, kell 21:59 (EEST)[vasta]

Riik on praegu presidendi vastu suunatud mässu järgses anarhias.

See lause on vist aegunud. --Andres (arutelu) 24. juuli 2022, kell 01:19 (EEST)[vasta]

"presidendi kohuseid täidab peaminister" See tundub vananenud olevat. Velirand (arutelu) 4. märts 2024, kell 23:34 (EET)[vasta]