Arutelu:Hüperteksti edastusprotokoll

Minu arvates võiks artikli pealkirjaks olla lihtsalt HTTP. Turvalisest HTTP-st rääkiva artikli pealkiri on HTTPS. Pooled lingid siia tulevad nagunii läbi HTTP ja Http. Rene 3. mai 2010, kell 22:56 (EEST)

Arvan, et märksõnaks võiks peaaegu alati olla lühendi taga olev kirjeldav nimetus (nimi). Päris entsüklopeedias küll on lühend harva märksõnaks, oletatavasti säästmaks lisalappamisest nende mõistete puhul, mida peamiselt lühendi järgi tuntakse. Aga siin on ümbersuunamised ja ei tohiks põhjust olla. Pikne 3. mai 2010, kell 23:11 (EEST)

Piksega nõus. Andres 4. mai 2010, kell 11:39 (EEST)

Seega arvate, et peaks ümber nimetama artiklid:

• HTTPS -> Turvaline hüperteksti edastusprotokoll
• HTML -> Hüperteksti ülestähendamise keel
• XHTML -> Laiendatav hüperteksti ülestähendamise keel
• HTML5 -> Hüperteksti ülestähendamise keel 5
• CSS -> Kaskaaduvad stiililehed või Kaskaadlaadistik
• XML -> Laiendatav markeerimiskeel
• SVG -> Skaleeruv vektorgraafika
• XSL -> Laiendatav stiilikeel
• RSS -> Hmm... sellel on kaks võimalikku tähendust.

Või kui mitte kõik, siis millised nendest? Rene 4. mai 2010, kell 19:37 (EEST)

HTML võiks olla lihtsamini hüperteksti märgistuskeel [1] [2] ja vastavalt ka laiendatav hüperteksti märgistuskeel, XML → laiendatav märgistuskeel [3] [4], XSL → laiendatav laadikeel [5] [6]. RSSi ja SVG puhul ma ei tea pakkuda, milline on õige või hea vaste. Viimase puhul on ehk pigem tegu failivorminguga? HTML5 puhul on pika mõiste olemasolu kaheldav. Pikne 4. mai 2010, kell 20:29 (EEST)

Ma leian, et te olete valel teel kui selliseid asju väevõimuga eesti keelde tõlgite. See rahvusvaheliselt tuntud lühend identifitseerib protokolli ja vikipeedia ei peaks olema koht kus eestikeelset terminoloogiat leiutama hakata. Taolistele lühendi ja pärisnime vahepäälsetele üldlevinud terminitele on mu meelest ka täiesti tarbetu eestikeelset vastet kokku leppida. Eestikeelne ligikaudne vaste algkeelsele pikemale nimetusele on kohane ja piisav artiklis ära tuua. Üldiselt tunnen eestikeelse it-terminoloogia ignoreerimise üle igapäevatöös tihtipeale ärritust, aga siin on mu meelest omakeelsusega liiale mindud. --Ker 4. mai 2010, kell 21:18 (EEST)

Viide "hüperteksti märgistuskeelele" on desorienteeriv, vähemalt sulgudes peab olema HTML. --Ker 4. mai 2010, kell 21:32 (EEST)

Tekstis võib harjumuspäraseid tähekombinatsioone kasutada, aga pealkiri võiks olla eestikeelne. See on minu mõte.

Vallastel on "hüpertekst-märgistuskeel". Ise leiutamist ei poolda ka mina. Andres 4. mai 2010, kell 23:33 (EEST)

Et mitte vaielda, võiks ju kasutada Vallaste omi.

Aga muidugi, selles on ka iva, et tegu on millegi lühendi ja pärisnime vahepealsega, nii et ma ei ole ka selle vastu, kui seda tähtnime pealkirjas kasutatakse. Jah, pigem on tegu pärisnimega. Aga näiteks DOM (Document Object Model) seda ei ole, sellepärast ma teisaldasin eestikeelse nimetuse alla. Andres 4. mai 2010, kell 23:38 (EEST)

Ma olen nõus sellel määral, et kui eestikeelset terminit varem välja poleks mõeldud, siis antud juhul ei pruugiks me iseleiutamise vastutusrikast ülesannet enese peale võtta – käiks ehk lühend ka antud juhul. Hüperteksti märgistuskeelt pakuvad kaks sõnastikku, sellepärast julgeksin toda eelistada. Keegi pole otseselt vaielnud ta vastu.

Olgu ta pärisnimi või lihtsalt inglise keeles suurte tähtedega kirjutatud nimetuse suurtähtlühend, kindel eestikeelne vaste võib tal ikka olla ja kui on, siis kasutagem seda. Kuidas eksitav? See on konkreetne sõnastikes leiduv mõiste ja siin on ta lingitud kah. Pikne 5. mai 2010, kell 00:04 (EEST)

Pärisnimede puhul on tähtis, et teda ei muudetaks, sest ta identifitseerib midagi.

Vallaste juures ei saagi õigupoolest aru, mis staatuses tal tõlked parajasti on. Teksti sees ta kasutab ikka lühendeid-nimesid, sellepärast võib arvata, et tegu pole mitte niivõrd tõllevastega kui lühendi lahtiseletusega.

Ja kui Vallastel on teistsugune tõlge kui sõnastikes, siis tal pole kindlat eestikeelset vastet. Andres 5. mai 2010, kell 00:07 (EEST)

Ühes arvutisõnastikus on kindlasti tõlkevasteks HTML, järgneb ainult sõnaseletus. Teises on kõigepealt vaste "HTML", siis semikoolon ning edasi eestikeelne versioon. Ma ei tea, mis see semikoolon tähendab, aga minu meelest ka sõnastikud ei kinnita, et "HTML" tuleks tõlkida. Andres 5. mai 2010, kell 00:12 (EEST)

Ma ei näe mõiste kasutamises probleemi, olenemata sellest kas ta on rohkem või vähem ametlik tõlkevaste või lühendi lahtiseletus. Kui pärisnime tõlke kasutamises on kokku lepitud, siis ka tõlge identifitseerib sama nähtust. Kui pole ühte kindlat vastet, saab valida näiteks kahe vahel.

Minumeelest on eestikeelne kirjeldav nimetus väärtus omaette, mitte et ta ainult sellepärast tõlgitud oleks, et sõnastike järgi nii teha tuleb. Pikne 5. mai 2010, kell 00:36 (EEST)

On küll, aga küsimus on selles, kas panna ta pealkirjaks ning kas kasutada teda läbivalt. Minu meelest ei tuleks kumbagi teha, kui tegemist on ühe konkreetse asja nimega, sest seos kirjeldusega on sel juhul tinglik. Andres 5. mai 2010, kell 01:30 (EEST)

Minu meelest on HTML rohkem iseseisev nimetus, mille koostistähtedel ka lahtiseletus. Samamoodi nagu NASA ja NATO. Ka W3C HTML-i speki pealkiri on HTML 4.01 Specification ning HTML 5 mustand on lihtsalt HTML5. Jättes HTML artikli pealkirjaks järgneb loogiliselt ka see, et jäävad alles XHTML ja HTML5. Sama tunne on mul XML-i, JSON-i ja YAML-i suhtes. Rene 5. mai 2010, kell 01:55 (EEST)