Arutelu:Gustav Mahler

Kas taimetoitlaste kategooria on õige? Andres (arutelu) 28. juuni 2012, kell 09:44 (EEST)

Ma ei tea muidugi, aga mulle tundub see lause kummaline Osa nimega "Blumine" kasutas Mahler oma Esimese sümfoonia esimeses, viieosalises versioonis. Mona 24. veebruar 2013, kell 16:24 (EET)

Oleks tore, kui Te selle mõistlikumaks tŭeeksite. Mõte igatahes on selline: "Blumine" on osa muusikast näidendile "Trompetimängija Säkkingenist". Kui Mahler kirjutas oma esimese versiooni Esimesest sümfooniast (hiljem ta muutis seda korduvalt), laenas ta muusikalist materjali "Bluminest" ja kasutas seda sümfoonias. Ta ei võtnud esimesse sümfooniasse tervet "Blumined", vaid ühe motiivi. Pärtel Toompere (arutelu) 24. veebruar 2013, kell 21:14 (EET)

Tegin ise nüüd selgemaks. Vaadake, kas sobib! Pärtel Toompere (arutelu) 24. veebruar 2013, kell 22:17 (EET)

Muusikateose pealkiri peaks olema jutumärkides. Vahel on teine võimalus kirjutada see väikese tähega, nimetusena. Nt: "Kaheksas symfoonia" või kaheksas sümfoonia. Mitte Kaheksa sümfoonia; sellist kirjapilti võib kasutada ysna mitmes muus keeles, ent mitte eesti õigekirjas. --Oop (arutelu) 19. märts 2013, kell 13:40 (EET)

Kirjutasin nii nagu (muusika)koolis õpetati ehk kui on žanrimääratlusega (ehk programmita) pealkiri, siis on ilma jutumärkideta. Näiteks märtsikuise ajakirja "Muusika" 9. leheküljel on kirjutatud Tšaikovski Esimene klaverikontsert, mõni lõik varem on aga Wagneri tetraloogia "Nibelungide sõrmus". Samamoodi on siin (Kuuenda klaverisonaadi). Sealkirjutatut võib usaldada, sest kõigepealt on artikli autoril pea otsas, siis vaatab teksti üle toimetaja ja lõpuks veel keeletoimetaja. Või Sirp Seega, muuda palun tagasi, nii nagu oli! Pärtel Toompere (arutelu) 19. märts 2013, kell 21:06 (EET)

Võib-olla oleks parem kasutama numbrit (1. klaverikontsert). Muidu võiks küsida keelekorraldajate arvamust keelenõust. Keeletoimetajad lähtuvad isiklikust veendumusest, mis ei pruugi neil kokku langeda. Andres (arutelu) 19. märts 2013, kell 22:17 (EET)

Ka selline tõekspidamine pärineb koolist, et arvud ühest kümneni kirjutatakse teksti sees sõnadega, välja arvatud kuupäevad. Pärtel Toompere (arutelu) 19. märts 2013, kell 23:11 (EET)

---

Ametikohtade nimetusi tuleks täpsustada. Kas ta Viinis ei olnud siis direktor, vaid muusikadirektor? Mis ameti koht tal oli Metropolitan Operas ja mis koht tal oli New Yorgi filharmoonikute juures? Andres (arutelu) 8. juuni 2013, kell 13:48 (EEST)

Küsisin Viini ameti nimetuse spetsiaalselt Maia Liljelt üle. Tema tegi paari aasta eest Klassikaraadios Gustav Mahlerist viieosalise saate ning on ilmselt Mahleri-alal pädevaim inimene Eestis. Muusikadirektor on õige. New Yorgis oli ta nii METis kui filharmoonikute peadirigent. Pärtel Toompere (arutelu) 8. juuni 2013, kell 17:18 (EEST)

---

Tundub, et allikates on vastuolu. Ma kirjutasin saksa viki põhjal (seal tundub olevat põhjalikum info), et helilooja vanaisa Šimon (see on nüüd tšehhipärane nimi, nii et seda peab ka kontollima) oli juba selle maja omanik, kus Gustav sündis. Andres (arutelu) 8. juuni 2013, kell 15:14 (EEST)

See on nüüd loogilisem. Andres (arutelu) 8. juuni 2013, kell 16:53 (EEST)

---

Ma täiendasin õpingute osa, aga mul pole täpset arusaama sündmuste järjekorrast. Samuti pole selge, kas see kontsert, mis võeti vastu tormiliste kiiduavaldustega, ja see kontsert, kus ta esitas Liszti on üks ja seesama. Andres (arutelu) 9. juuni 2013, kell 01:03 (EEST)

---

Kas on mingi mõjuv põhjus, et Mahleri allkiri artiklist ära kaotati? Ja ÕS-i järgi võib kirjutada nii "lõppeb" kui ka "lõpeb". Las praegu olla nii, aga tulevikus saaks Kuriuss hoida aega kokku, kui ta "valikuliste grammatikaparandustena" seda sõna ära ei muudaks.Pärtel Toompere (arutelu) 28. aprill 2014, kell 14:39 (EEST)

Pane allkiri tagasi. Andres (arutelu) 28. aprill 2014, kell 18:14 (EEST)

Seda peaks kuskil jälle rõhutama, et õiget õigeks Vikipeedias ei parandata. Ja kas "ning" on tõesti täiesti keelatud sõna? Igatahes on see EKSSi näidetes täiesti olemas ja mina kasutan seda tihti sihilikult, sest mulle tundub nii parem. --Epp 28. aprill 2014, kell 18:30 (EEST)

---

Lp Pärtel! Jah, "lõpeb" ja "lõppeb" on mõlemad õiged, aga üks keeletoimetamise põhimõte on ühtlustamine. Võib-olla tuleb keelekasutuse ühtlustamise põhimõtte ilu paremini esile teistsuguses näites: on lubatud kasutada nii punktiga kui ka punktita lühendamist, aga Vikipeedias kasutatakse süsteemselt punktita lühendamist. Valitud on üks süsteem, sest nii on Vikipeedia üldine stiil ühtlasem ja korrektsem. Minu kui keeletoimetaja kogemused on näidanud, et sõnakuju "lõpeb" kasutatakse meil oluliselt rohkem kui kuju "lõppeb".

Lp Epp! Austan Sinu tundeid, aga püüan keeletoimetamisel lähtuda eesti keele reeglitest ja keelekorraldajate soovitustest. Soovitan lugeda keeleartiklit "Ja ja ning", mille lõpuosas on ka vanemate selleteemaliste kirjutiste linke. http://www.paevakera.ee/blog/ja-ja-ning/

Kuriuss (arutelu) 14. mai 2014, kell 00:22 (EEST)

Minu meelest on neil sõnadel mõnikord ka sisuline vahe. "Mustikate ning pohlade korjajad" või "mustikate ja pohlade korjajad". Kas näete siin vahet? Võib-olla ainult mina näen. Andres (arutelu) 21. juuni 2014, kell 12:12 (EEST)

---

Oopil on õigus, teostel (ja sümfoonia on ka teos) on pealkirjad, mis kirjutatakse n-ö pealkirjastiilis: suure algustähega ja jutumärkides. Teine variant on kirjutada nummerdatud sümfooniad üldnimelisena, siis ei käi jutumärke ega ka suurt algustähte. Suur algustäht ilma jutumärkideta on kahjuks eesti keele reeglite järgi vale. Väljavõte "Eesti keele käsiraamatust": "Teose‑, dokumendi‑, sarja‑ ja rubriigipealkirjad kirjutatakse jutumärkides esi­suurtähega. Nt /---/ muusika‑ ja koreograafiateosed: ballett „Luikede järv”, ooper „Reigi õpetaja”, rahvatants „Targa rehealune”, Beethoveni „Heroiline sümfoonia”, Liszti „Obermanni org” tsüklist „Rännuaastad”, „Marseljees”, „Tiliseb, tiliseb aisakell”, Schuberti „Duett viiulile ja klaverile A‑duur”, Debussy „Sonaat” (vt ka viimane lõik)." Viidatud viimases lõigus on kirjas: "Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 2005. aasta teatmikkalender, äriseadustik, autoriõiguse seadus, keeleseadus, kaitseministeeriumi põhimäärus, liikluseeskiri; Schuberti duett viiulile ja klaverile A‑duur, Tšaikovski orkestrisüit, Debussy sonaat, Brahmsi viiulikontsert /---/." Kuriuss (arutelu) 20. juuni 2014, kell 08:53 (EEST)

---

Mis värk nende mõne viitamata väitega on? Kust need pärinevad? Ivo (arutelu) 3. märts 2015, kell 23:57 (EET)

Andres on need lisanud, küsisin otse temalt sama küsimuse. Pärtel Toompere (arutelu) 4. märts 2015, kell 00:32 (EET)

Vastasin oma arutelulehel. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 01:51 (EET)

Fisheri raamat on siin allikana sees, sealt saab kõik need faktid kontrollida ja viidata. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 01:53 (EET)

Kas keegi võtaks palun selle kontrollimise ette, kel raamat käepärast juhtub olema? Ivo (arutelu) 26. märts 2015, kell 21:49 (EET)

---

Muusikateoste pealkirjade õigekirja soovitused EKI keelenõult: • Kas muusikateoseid sobib vormistada ilma jutumärkideta ja suure algustähega, näiteks Beethoveni Sonaat d-moll op. 31/2 või Schumanni Klaveritrio d-moll?

Ei sobi. Muusikateostel on kas pealkirjad või nimetused.

Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega, näiteks - Schuberti „Ekspromptid“ op. 90 ja „Muusikalised momendid“ op. 94 - Berliozi sümfoonia „Romeo ja Julia“ - Telemanni kogumik „Harmooniline jumalateenistus”

Nimetused kirjutatakse ilma jutumärkideta ja väikese tähega, näiteks - Bachi missa h-moll - Chopini etüüd nr 5 op. 25 - Rossini duo tšellole ja kontrabassile

Võõrkeelsed pealkirjad kirjutatakse jutumärkidega ja püstkirjas, näiteks - koraal „Allein Gott in der Höh sei Ehr“ - Arnold Schönbergi „Ode to Napoleon Bonaparte“ op. 41 - Onutė Narbutaitė „Was there a Butterfly?“

Nimetuse võõrkeelsed osad tuleb vormistada teises kirjas, näiteks kursiivis: - Eino Tambergi concerto grosso - Tomaso Albinoni adagio g-moll - Schuberti moderato C-duur

• Kas pealkiri või nimetus? Kuidas valida sobivam vormistus?

Nimetus on kirjeldav ja sisaldab enamasti muusikažanrile viitavat sõna, nt etüüd, masurka, sümfoonia, koraal, fuuga. Pealkiri on enamasti loomingulisem ega pruugi avada, mis žanris muusikateosega tegu on, nt Tšaikovski „Luikede järv“ või Arvo Pärdi „Tabula rasa“, ent ka pealkirjas võib esineda žanrile viitav sõna, nt Berliozi „Fantastiline sümfoonia“. Paljusid muusikateoseid sobibki vormistada nii pealkirja kui ka nimetusena, nt Tubina „Üheteistkümnes sümfoonia“ ~ Tubina üheteistkümnes sümfoonia ~ Tubina XI sümfoonia, Mozarti „Reekviem“ ~ Mozarti reekviem.

Tuuli Rehemaa 2016 aprill. Kuriuss (arutelu) 12. oktoober 2020, kell 19:14 (EEST)