Arutelu:Glutamiinhape
Artiklis sisalduv info on piisav, et anda ülevaade glutamiinhappest üldiselt, hästi on välja toodud nii metabolismi kui ka biosünteesi rajad, kirjutatud pikemalt ka ajaloost ning glutamaadist kui neuroülekandjast. Ülejäänud alampunktid jäävad siiski liiga lühikesteks. Teema küll kattub, kuid kirjeldused jäävad liiga ülevaatlikuks – keskmisel lugejal, kes on teemaga võõras, võib tekkida probleeme teksti sidususe nägemises ning seega on ka raskem aru saada. Väga hea artikkel ei tohiks sisaldada väga üldsõnalisi ja üksikute lausetega kirjutatud alampunkte. Tähemärke artikli valmiskujus on vähem kui kaheksa tuhat. Kuna kõik artikli teemaga seotud aspektid pole kindlasti kaetud ning artikkel pole maksimaalselt põhjalik, võiks kindlasti täiendada artiklit ka mahulises mõttes. Kõige vajalikumad pildid on lisatud. Puududa võib veel kokkuvõttev tabel aine andmete kohta, kuid see pole kõige olulisem, sest andmed on edastatud ka teksti sees. Viitamine on tehtud korrektselt, olulisemad informatsiooniallikad on viidetes kirja pandud. Autoriteetseid allikaid on vastava artikli mahu kohta piisavalt. Mõningaid vigu oli näha keekelise kvaliteedi osas. Mõned näited: Inglisekeelses artiklis on kirjutatud: „It is a non-essential amino acid.“ Artiklis on aga tõlgitud, et glutamiinhape on asendamatute aminohapete hulka kuuluv. Non-essential tähendab mittehädavajalikku ehk asendatavat, mitte asendamatu. On öeldud, et glutamaat on tähtis „mälestuste loomisel“. Seda kindlasti ka, kuid korrektsem oleks öelda „mälu loomisel“. Ajaloo alampunktis esineb kaks lauseehituse viga. Lauses „1866.aastal sakslasest keemik Karl Heinrich Leopold Ritthausen avastas ja identifitseeris glutamiinhappe“ tuleks sättida sõnad ümber. Näiteks: „Aastal 1866 avastas ja identifitseeris sakslasest keemik Heinrich Leopold Ritthausen glutamiinhappe.“ Sarnaselt vigane on ka lause „1907.aastal jaapanlane Kikunae Ikeda, kes oli Tokyo Keiserliku Ülikooli teadur, tuvastas pärast suure koguse kombu puljongi aurustamist pruunid glutamiinhappe kristallid.“ Lisaks on järgnevas lauses tõlkeviga ning komavead. Õigem oleks kirjutada „Neid kristalle maitstes tundis ta ära kirjeldamatu, kuid selgelt eristatava maitse, mille olemasolu oli ta ka teistes toiduainetes märganud. Undeniable ei tähenda mitte tuttavat, vaid midagi sellist, mida ei saa eirata. Neuroülekandja lõigus on tõlgitud sõna vesicle villiks. Selgemini arusaadav terminoloogia oleks laiemalt kasutatav vesiikul. Komaviga lauses „Oma rolli tõttu sünapsilises plastilisuses, seostatakse glutamaati kognitiivsete funktsioonidega nagu õppimine ja ka ajumahuga.“ (sõna „plastilisus“ järel ei ole koma). Kokku- ja lahkukirjutamise viga esineb sõna „membraanipotentsiaal“ puhul. Artiklis on kasutatud sõna „kliaalmembraanides“, mis eestikeelse terminoloogia kohaselt võib olla vale. Lõigu Farmakoloogia juures esineb tõlkeviga. Fentsüklidiin antagoniseerib glutamiinhappe „mittekonkureerivalt“, mitte artiklis kasutatud „mittetäielikult“. Inglise keeles non-competitively. Artikli ülesehistus ja vormistus vastavad korrektselt vikipeedia tavadele. Kirjavigade ning stiilivigade parandamisel ning põhjalikumal täiendamisel võiks artikkel üldjoontes sarnaneda heale artiklile. Siselinke on piisavalt. (Am678 12. november 2011, kell 01:14 (EET))
Glutamiinhape on looduslikult ainult L-vormis, kuid esineb ka D-vormis olevat glutamiinhapet.
- Mis see tähendab? Andres 30. november 2011, kell 10:50 (EET)
Kas öeldakse "neuroülekandja"? Kas glutamaatidest on siin tarvis rääkida? Andres 30. november 2011, kell 10:50 (EET)
karboksüülaatanioonid
- See ei tundu olevat korrektne. Andres 30. november 2011, kell 10:53 (EET)
- happeline aminohape Mis see tähendab, kas on olemas ka mittehappelisi happeid?
- ajaloo alajaotuse esimeses lauses tuleks sõna "avastati" tuua ettepoole, kohe koma järele
- tühikud (aastaarvude, sulgude juures)!
- nimed linkida
- kombu linkida
- Neid kristalle maitstes tundis
- kirjeldamatu, kuid selgelt eristatava
- Kõrvalahela karboksüülhappest funktsionaalrühma pKa on 4,1 ja esineb negatiivselt laetud deprotoneeritud karboksülaadina ainult pH vahemikus 7,35 kuni 7,45. Ei saa aru
- neutraalne – molekuli (mõttekriips)
- Inimese organismis lõhustatakse
- Lauses "Substraatidena või intermediaatidena..." kaks koma puudu
- Kui GABA-t on ... võib mõnes ajupiirkonnas
- "Neuroülekandja" alajaotuse esimese lõigu lausetest ma ei saa mitte midagi aru
- sarnane olukorrale, kui inimesel esineb
- maitsemeeltest üks viiest põhilistest maitsest ??
- Samal põhjusel on üldanesteetikum ketamiinil tugev dissotsiatiivne ja hallutsinatsiooniline mõju.
- kõrgafiinsus transportsüsteemi ei ole õige
- otsi üles näpuvead
Tekst on üldiselt üsna segane ja nõuaks tõsisemat toimetamist. Adeliine 13. detsember 2011, kell 17:24 (EET)
Aminohapete aluselisus ja happelisus liigitatakse kõrvalahela omaduste järgi - kui kõrvalahel on positiivselt laetud, on ta aluseline, kui negatiivselt, on ta happeline (aminohape võib ka neutraalne olla).
- Kõrvalahela karboksüülhappest funktsionaalrühma pKa on 4,1 ja esineb negatiivselt laetud deprotoneeritud karboksülaadina ainult pH vahemikus 7,35 kuni 7,45. Ei saa aru. - selle aminorühma kõrvalahelaks on -CH2-CH2-COOH ja see lause tähendab seda, et COOH esineb COO- (prooton on sealt eemaldatud ehk deprotoneeritud), kui pH on 7,35 kuni 7,45. pKa määrab happelisuse - kui kergelt on H+ eemaldatav, mida negatiivsem on pKa, seda happelisem on prooton ehk seda lihtsamini on ta sealt eemaldatav.
Ameranthe 14. detsember 2011, kell 11.00 (EET)
- ajaloo alajaotuse esimeses lauses tuleks sõna "avastati" tuua ettepoole, kohe koma järele
- tühikud (aastaarvude, sulgude juures)!
- kombu linkida
- neutraalne – molekuli (mõttekriips)
- Lauses "Substraatidena või intermediaatidena..." kaks koma puudu (võtmesõnad on siin "nagu näiteks")
- maitsemeeltest üks viiest põhilistest maitsest Ei saa aru
Adeliine 15. detsember 2011, kell 21:41 (EET)
Kas glutamaadi kohta peaks olema eraldi artikkel, või peaks olema ta siia suunatud? Praegu on ta välja lingitud, aga artikli suur osa räägib ometi otsesõnu glutamaadist (kuigi glutamaat on artikli alguses defineeritud glutamiinhappest erinevalt).--Kk 23. detsember 2011, kell 23:48 (EET)
Glutamaat ja glutamiinhape on väga lähedased, vahel nimetatakse glutamaati ka glutamiinhappeks (H. Robert Horton, Principles of Biochemistry raamatu järgi). Ka ingliskeelses vikipeedias on nad ühes artiklis. Võib-olla peaks siis sissejuhatavas lõigus seda kuidagi paremini selgitama? Ameranthe 24. detsember 2011, kell 00:25 (EET)
- Mida selles artiklis täpselt nimetatakse glutamaadiks (nt reaktsioonivõrrandites)? Esimeses lõigus toodud definitsiooni ("glutamaat on glutamiinhappe sool") järgi võib see olla hulk erinevaid ühendeid, pärast tekstis aga ilmselt nii ei mõelda.--Kk 24. detsember 2011, kell 00:50 (EET)
Glutamaat ei ole mitte ainult glutamiinhappe sool, ta on ka glutamiinhappe karboksülaatanioon, mis on siis deprotoneeritud glutamiinhape. Keemiliste omaduste alt leiab, mis see on ja millal see sellena esineb. Minu arvates pole kindlasti põhjust neist eraldi artikleid kirjutada, sest nad tõesti on põhimõtteliselt samad ained. Ainult selle erinevusega, et ühel vormil on kõrvalahela küljes prooton olemas, deprotoneeritud vormil seda prootonit pole ja on miinuslaeng ja soolana on ta näiteks siis, kui prootoni asemel oleks Na+
Ameranthe 24. detsember 2011, kell 22:00 (EET)
- Kena, aga see tuleb siis artiklis ära seletada. Praegu ei ole küll aru saada, mida mõeldakse valemis
glutamaadi all täpselt.--90.190.45.158 24. detsember 2011, kell 22:17 (EET)
Selle glutamaadi alla mõeldakse seda sama glutamiinhappe vormi, kus kõrvalahelas on -COOH deprotneeritult (COO-). Ameranthe 25. detsember 2011, kell 13:07 (EET)