Arutelu:Göbekli Tepe

Artiklis on erapoolikuid kommentaare. Andres 17. november 2010, kell 20:34 (EET)

Panen veel ühed sulud juurde. Väike lõõgastus, mis ajapikku kustub. Praegu on osa materjali veel töös. Viitamise tehnikale pole veel jälile saanud. Katsetused jätkuvad. --Ivo Vahur 17. november 2010, kell 21:55 (EET)

Kui Göbekli Tepe on ka mäe nimi, mis nime all me siis mäest kirjutame? (Võrrelda Toompea). Andres 17. november 2010, kell 22:46 (EET)

Siin on isegi kolm asja: mägi (küngas millest ei kirjutata), küttide-korilaste asuala (see algas oma 1,5 tuhat varem) ja nn templikompleks (mida peamiselt selle nime all silmas peetakse).

Mulle see väljakaevamise juhi jutt ei istu. Nõrgalt muuga seotud. Samas oli ju otse kõrval ja pärast ka samal ajal Levantis varajasem ja suurem Natufiani kultuur (Kebarani kultuurist tulenev, kus esimest korda metsikut nisus toiduks kasutati). Selles ka Jeeriko ja Abu Hureira, kus toimuski esimene teadaolev külv! Odra 9,05 te. Ja Põhja Mesopotaamias kodustati samal ajal lammas. Siis kui Göbekis alles alustati ehitamist. Ja Jeerikos on samas esimesed kiviehitised. Endal ajalooharidus aga rohkem ekskavaator. Võinuks kliimanähtusi ja sedagi märgata, et kui G Tepe lõpetati siis algasid Stonehenges esimeste puustruktuuride ehitamised. Aga asi ise väärib kirjutamist ja mõni huvitav mõte on tal ka. Umbes 5 protsenti väljakaevatud ja juba on ajad ära määratud, ning hakkab üldistusi tegema. Sakslased on enamasti mõistlikumad. Tea, peab vist türklasi siluma et kohal saaks püsida.--Ivo Vahur 18. november 2010, kell 20:04 (EET)

Türgi kaguosas paikneva megaliitsetest ehitistest koosneva kompleksi lähedal oleva Karaca mäe (Karacadag) nõlvadelt on lõpuks leitud looduses kasvav nisu, mis on ühine geneetiline esivanem 68-le kaasaegset tüüpi nisule [1], Koos Nevalı Cori asulaga on see megaliitne rohkete kaunistustega kompleks pöördeliselt muutmas ajalooteaduse arusaamu Euraasia neoliitikumist, neoliitikumist ja inimajaloost.

Võtsin need laused välja. Esimesel ei ole artikliga otsest seost, teine on deklaratiivne ega ütle midagi konkreetset. Andres 20. november 2010, kell 10:26 (EET)

Algus, kus on kokkuvõte, ei peagi olema konkreetne, selleks on järgnev artikkel. Liikumine üldiselt üksikule. Kütid korilased u 5000 aastat enne Sumerit suurejoonelist kompleksi loomas. See käib igasusgustele varajasematele tõekspidamistele vastu. See seosetu alguslause on olemas ka artikli lõpus. Ja artikkel peab hakkama kokkuvõtva määratlusega. Muidugi on templiks olemine küsitav. Tuleb kohe öelda, et on tegemist küttide-korilaste rajatud mastaabse rikkalikult kaunistatud megaliitehitiste komleksiga. See et ta mälestis on on kultuurilooline.--Ivo Vahur 20. november 2010, kell 15:43 (EET)

Ma ei leidnud paremat nimetust. Jutt on sellest muistisest tervikuna; mis seal veel võib olla. see selgub kaevamistel. Andres 20. november 2010, kell 16:35 (EET)

Juba on tehtud geofüüsikalisi uuringuid mis kinnitavad kokku vähemalt 20 rigstruktuuri olemasolu. Üksikasjad selguvad.

Formaalselt kuulub kompleks praeguste andmete alusel neoliitikumi. Kuna aga seal pole jälgi agraarsusest, siis kuulub ta sisuliselt mesoliitikumi. See teeks asja veel segasemaks ja kihvtisemaks. Neoliitikumiski võttis veel aastatuhandeid selliste asjadeni jõudmiseni. Need artikli pildid on äärmiselt nirud. Netis on tugevalt paremaid aga ei oska ega tea neid üle tuua. Praegusest piltidest ei saa selle grandioosusest mitte tuhkagi aru.--Ivo Vahur 20. november 2010, kell 16:39 (EET)