Arutelu:Fraseologism

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning harilikult ka metafoorsus

See definitsioon ei ütle midagi sisulist. Mis tähendab "tähenduslik kokkukuulumine"? Andres 18. veebruar 2008, kell 21:00 (UTC)
Kas näiteks "koolis käima" on fraseologism? Kas "suurim ühisnimetaja" on fraseologism? Andres 18. veebruar 2008, kell 21:01 (UTC)
Sellisen polegi artiklil mõtet. koolis käima fraseologism pole, inglise keele idiom´ile vastab eesti fraseologism ilusti, kõnekäänd on põhimõtteliselt sama asi - aga seda uurivad rahvaluuleuurijad. Ja võrdlus on lihtsalt üks liik fraseologisme (neid on eesti keeles sõna otseses mõttes lugematul arvul veel). Katrek 19. veebruar 2008, kell 10:29 (UTC)
Palun tee see artikkel ümber. Kui ei, siis kustutame. Andres 19. veebruar 2008, kell 22:55 (UTC)
Ärme praegu kustuta, üritan parandada, s.t artikli algusotsa millalgi valmis teha. Katrek 20. veebruar 2008, kell 19:05 (UTC)
kas "vesi ahjus" ja "kuldne süda" on fraseologismid?--Hendrix 20. veebruar 2008, kell 19:07 (UTC)
Vabalt. Katrek
seega siis fraseologism on abstrakne tekst. Tekst, mida ei ole võimalik sõna-sõnalt seletada.--Hendrix 20. veebruar 2008, kell 19:33 (UTC)
f. ei ole tekst, vaid käitub lauses nagu sõna. Ja vesi ahjus tähendab otse ´vedelik küttekehas´ja kaude ´hädas´. Katrek 20. veebruar 2008, kell 19:57 (UTC)

keeles laialt käibiv püsiv sõnade ühend

Liiga hõlmav määratlus. Andres 20. veebruar 2008, kell 19:54 (UTC)
püsiv = kinnistunud, konventsionaalseks muutunud Katrek 20. veebruar 2008, kell 19:57 (UTC)
Nojah, aga näiteks "koolis käima" on ju seda, aga fraseologism ta ei ole, nagu Sa ülalpool ütlesid. Samuti näiteks "suurim ühisnimetaja". Andres 20. veebruar 2008, kell 20:00 (UTC)
Need kuuluvad minu meelest ka sõnavarasse. Andres 3. märts 2008, kell 20:20 (UTC)