Arutelu:Fotoluminestsents

Esimene lause on arusaamatu. Andres 21. oktoober 2011, kell 11:04 (EEST)[vasta]

Varasemast redaktsioonist on üle sõidetud. Andres 6. november 2011, kell 13:14 (EET)[vasta]

Kiirguva valguse intensiivsus on alati väiksem kui neelatud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena.

Tegelikult alati ei ole väiksem (sellisel juhul, kui toimub Anti-Stokesi nihe; sellest on muidu veidikene räägitud ka kolmandal real). Kaotaksin sõna ’alati’ ja asendaksin sõnaga ’enamasti’. Ka järgmise lause algust peaks vastavalt parandama.

Tulemusena tekib valentsitsoonis seisund, mida kutsutakse auguks s.t. puuduv elektron.

Kohmakas sõnastus lause lõpus. Peaks olema ka valentstsoon, mitte valentsitsoon.

...on võimeline tänu oma elektrilisele neutraalsusele liikuma kristallis...

sõnade järjekorra paneks teistpidi: ...on võimeline kristallis liikuma tänu oma elektrilisele neutraalsusele

Eksitoni moodustavate, elektroni ja augu rekombinatsioonil kiirgub footon.

Sõnastus kohmakas

Krossluminestsentsi all: ... tekitatud augu rekombinatsioonil elektronidega valentsitsoonist vabaneb footon.

Kohmakas, prooviks äkki nii: ...vabaneb valentstsoonist aatom.

... vabanenud energia arvel toimub teise elektroni emissiooni.

Kirjutaksin ilusamini: ...teise elektroni emissioon toimub vabanenud energia arvelt. Trükiviga on ka.

...kui 1 nanosekundilise elueaga kiirguse tõttu on...

Nii lühike number võiks olla sõnadega kirjutatud.

Krossluminestents avastati samaegselt mitme uurimisgruppide poolt.

Sõnastus vale.

Lokaliseerimata süsteemi puhul on pooljuhtides olulisemad lisandid on doonorid ja aktseptorid

Lihtlauses on kaks korda öeldis.

Esimesel juhul pärast ergastust lõksutub elektron doonornivool ja auk aktseptornivool ning rekombinatsiooni käigus kiirgub footon.

Sõnastus on halb.

Teisel juhul toimub otsene üleminek: elektron, mis asub aktseptornivool rekomboneerub auguga.

Koma puudu, kirjaviga.

Selleks on erinevaid võimalusi, kus võib aset leida nii augu kui elektroni lokaliseerumine.

Eesti keele reeglite järgi on sõnaühend ’nii ... kui ka’

Lokaliseeritud tsentrite ergastumine võib toimuda eksitonide abil, mis liiguvad kristallides, lokaliseeruvad tsentril ning andes oma energia üle toimub footoni kiirgumine.

Halvasti tehtud lause.

Järelhelenduse kestuse järgi saab luminofoore liigitada järgmiselt :

Kooloni ees ei käi tühik!

...vähese järelhelendusega, kuid mis oli piisav, et kasutada neid kellade sihverplaatidel numbrimärgistusena pimeduses. (viide)

...kuid mis oli piisav... on halb sõnastus; viide on puudu

Fluorofoorid võeti valgustites kasutusele enne teist maailmasõda.

Teine maailmasõda algab suure tähega.

Palju aastaid kasutati Sb3+ ja Mn2+ ioone lisanditena.

Ioonide laengud ülaindeksina!

1975. aastal avastatud haruldastel muldmetallidel põhinevad fosfoorid, mis vallutasid turu.

Kaotaksin ära koma ja sõna ’mis’.

...CRI (Color Rendering Index), mis näitab kui palju see valgus sarnaneb musta keha kiirgusega.

Koma puudu

...sõltuvalt kasutuses olevast ainest olla joon-, riba- või pidev spekter.

Pidevspekter on üks sõna.

...3 valentsete haruldaste muldmetallide 4f...

Nii lühikesed numbrid kirjutada sõnadega.

Seepärast ei sõltu elektroneüleminekute energia välistest mõjutustest.

Kirjaviga

Mõned haruldased muldmetallid (Ce3+, Eu2+) kiirgavad ribaspektrit kui elektron üleminek toimub 5d orbitaalilt 4f orbitaalidele.

Ioonide laengud ülaindeksiga! Koma puudu.

Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, LEDides, ainete keemilise koostise või keskonnasaaste uurimisel (LIDAR), tahkiste, molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optiline hapniku sensor, optilised sensorid, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine).

Loetelu alguses kenasti käändes, pärastpoole unustasid ära.

...kus mõnedes aintes võib kiiratavate footonite lainepikkus olla ka väiksem kui neelduv lainepikkus.

Kirjaviga

Protsessi iseloomustab kvantsaagis , mis näitab kiirgunud ja neeldunud footonite suhet.

Enne koma ei käi tühik.

Fotoluminestsentsi tahkistes võib jagada järgmiselt :

Enne koolonit ei käi tühik.

Piisava energiaga, mis ületab keelutsooni laiuse, toimub valguskvandi neeldumisel elektroni üleminek valentsitsoonist juhtivustsoonitsooni.

Kirjavead

(BaF2)

Alaindeks!

Doonor-aktseptor mehanismi...

Kirjaviga

...s.t luminestsitsentri ergastatud seisundi eluea järgi.

Kirjaviga

Fosfooride puhul leiab aset fosforestsentsi ning...

Miks käändes?

...baseerusid radioaktiivse lagunemise käigus vabaneva energia konvreteerimisle

Kirjaviga

Sisu poolest oli artikkel hea. Sain rohkem informatsiooni kui ingliskeelsest Vikipeediast. Samas oli artikkel kahjuks päris lühike, alla 7000 tähemärgi. Piltidega oldi kokku hoitud, nägin vaid ühte. Kahjuks polnud ka mitte ühtegi viidet, mis on päris halb. Ka keeleline kvaliteet annab soovida, loodetavasti parandab autor kõik oma vead ära. Ka sõnastust annaks parandada mitmeski kohas (mõned tõin välja ka). Ilmselt ma kõiki vigu korraga ei märganud, loodetavasti näeb autor neid ise. Siselinke oleks saanud veelgi lisada. Tundub, et autoril jäi kirjutamine viimasele hetkele. Soovitan autoril artikkel hoolsasti läbi vaadata ning teha muudatusi artikli paremaks muutmiseks! --V2ikeMy 9. november 2011, kell 16:07 (EET)[vasta]

"Materjal" esimeses lauses tundub kahtlustäratav. Vt materjal. Samuti, mida selle all on mõeldud järgmises lõigus? Rohkem mõistete linkimist, isegi kui need jäävad punaseks. Stokes'i nihe jne.

praktilises rakendustes mingi näpuviga
ühe võrdusmärgiga pealkirju artikli tekstis ei kasutata
sidekriipsu asemel mõttekriips
lõksutub näpuviga?
Lauses "Lokaliseeritud tsentrite..." koma puudu
Lauses "Selle valge valguse..." koma puudu
3 valentsete haruldaste muldmetallide 4f orbitaalidelt kiirgused moodustavad joonspektri Peaks kohendama.
Lauses "Mõned haruldased muldmetallid..." koma puudu
Rakenduste lõiku peaks samuti toimetama loogilisemaks.

Ei oska seda artiklit väga parandada (eriti sõnastust), sest ei saa sellest teemast absoluutselt midagi aru. Adeliine 23. november 2011, kell 22:03 (EET)[vasta]

"Materjal" ei ole kahtlustäratav. Loengus "Materjalide keemia" käsitleme materjale, milledeks on tunduvalt rohkem aineid kui need, "millest midagi valmistatakse." Sõna "materjal" pole üheselt ja lihtsalt defineeritav. Rohkem lugemist: Heiki Timotheus (2003) Praktiline keemia II. Näpukad ja trükivead parandasin ära, kohendasin lauseid, kus need tundusid liiga kohmakad. Paraku ei oska loogilisemaks teha rakenduste lõiku ega saa aru, kuidas kasutada artikli ilmestamisel võrdusmärke õigesti. --Ryansaar 28. november 2011, kell 12:01 (EET)[vasta]

Selle valge valguse sobivust meile iseloomustab värvuse visualiseerimisindeks CRI (Color Rendering Index), mis näitab, kui palju see valgus sarnaneb musta keha kiirgusega. Adeliine 29. november 2011, kell 07:50 (EET)[vasta]

Minu meelest viimane parandus ainult mõnes kohas tegi paremaks asja. siselink ei tööta sellest paremini, kui kahe sõna vahel on alakriips. tühik kooloni ees on keeleline viga, nii et keelevigu tuli juurde tegelikult. Ave Maria (arutelu) 21. oktoober 2012, kell 17:20 (EEST)[vasta]

Vigu tuli juurde, infot läks kaduuma; tühistasin. --Epp 21. oktoober 2012, kell 17:45 (EEST)