Arutelu:Finantsspekulatsioon

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Suunasin "spekulatsiooni" praegu siia, aga pikemas perspektiivis tuleb sinna vist täpsustusleht teha. Spekuleerimine võib olla ka näiteks defitsiitse kaubaga äritsemine, mis ei käi finantsspekulatsiooni alla. Siim 22. veebruar 2009, kell 17:24 (UTC)

Jah, see tähendus on sinna veel tarvis juurde panna. Andres 22. veebruar 2009, kell 18:33 (UTC)

"Spekulanti huvitab aga eelkõige väga raskesti ennustatav finantsinstrumendi hinna lühiajaline liikumine.". Ma arvan, et spekulanti huvitab raha, mitte sadomasohism teemal, et kas on raskesti ennustatav või mitte. Ettepanek see lause lühemaks lõigata: "Spekulanti huvitab eelkõige finantsinstrumendi hinna lühiajaline liikumine kiire kasumi teenimise huvides". Ma saan aru küll, mida silmas peeti aga sellises sõnastuses on see eksitav. Tõnu Samuel (arutelu) 21. november 2012, kell 06:26 (EET)[vasta]

artiklist spekulant[muuda lähteteksti]

Kauplejaks ehk spekulandiks (ka: kaupmees) loetakse isikut, kes ostab ja müüb vaheltkasu teenimise eesmärgil. See tähendab, et spekulandil ostetud vara endal vaja pole. Tihti kirjeldatakse neid kui hõlptulu teenijaid, kes elavad tavakodanike higi ja vaeva arvel. Paljudes riikides, näiteks ka Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, on selline tegevus lausa keelatud. Tänapäeval kuuleb spekulantide kohta negatiivseid kommentaare nii meediast kui ka poliitikutelt. Tavaliselt süüdistatakse neid hindade kõrgele ajamises, kuigi viimase finantskriisi ajal pandi neile pigem pahaks peamiselt pankade, kuid ka teiste firmade aktsiahindade allaviimist.

Panus majandusse[muuda lähteteksti]

  • Likviidsus: spekulandid loovad võimaluse tootjatel ja tarbijatel kaubelda võimalikult väikse kuluga vähendades pakkumise (Ask) ja ostmise (Bid) hinnavahet
  • Risk: spekulandid võtavad riske mida teised turu osalised pole valmis selle raha eest võtma – ostes ja müües vara mida nad ise ei kasuta võtavad spekulandid riske kuna ostetud vara hind võib alati langeda sundides spekulanti seda ostmishinnast odavamalt müüma ning ka vastupidi – müüdud vara hind võib tõusta sundides spekulanti seda kõrgema hinnaga asendama (vaata ka lühikeseks müümine).

Kuidas saada kauplejaks[muuda lähteteksti]

Enamik kauplejaid alustab omal käel ning õpib katse ja eksituse meetodil. Tavaliselt sellist tegevust ei peeta ülikooli programmi vääriliseks, kuigi näiteks Eestis EBS-is (Estonian Business School) koolitati fondihaldureid, kuid praegu EBS sellist programmi enam ei paku. Paljud majandusteoreetikud hindavad seda kui tegevust, millega pole võimalik pikemas perspektiivis ja regulaarselt elatist teenida. Nad väidavad, et majanduskasvu ajal tõusevad ka finantsturud ja ainuke, mida saab järjepidevalt ennustada, on majanduskasv.