Arutelu:Fermionid

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Ma kirjutasin, et fermion on elementaarosake, aga ta võib vist olla ka mitteelementaar-osake? Andres 19:50, 6 May 2004 (UTC)

Võib küll. Siin oli "osake" sihilik.Jaak 07:33, 7 May 2004 (UTC)


"mille spinn pole täisarv, vaid harilik murd, mille lugeja on paaritu arv ja nimetaja on 2" - sellisel kujul võib jääda mulje, et spinn võib olla ka 3/2. Tegelikult on fermionide spinnid 1/2 ehk 0,5--Hendrix 12. august 2008, kell 17:11 (UTC)

Spinni kirjeldus fermioni jaoks on täitsa korrektne. Näiteks Delta barüonid omavad tõepoolest spinni 3/2 :) Aga ma tulen seda artiklit varsti täiendama nagunii.

Bix 12. august 2008, kell 18:56 (UTC)

fermion ja hadron on nagu erinevad asjad. Inglise viki ütleb, et "Fermions have half-integer spin; for all known elementary fermions this is 1⁄2."--Hendrix 13. august 2008, kell 05:01 (UTC)
Seal on peetud silmas fundamentaalosakesi. Andres 13. august 2008, kell 06:10 (UTC)

Lõik: "Ka aatomituumad ja aatomid võib jagada fermionideks ja barüonideks sõltuvalt nende koostisest. Näiteks süsiniku C12 aatomituum on boson, kuna ta koosneb paarisarvust fermionidest (seega summaarne spinn on täisarv). Küll aga on süsiniku isotoobi C13 aatomituum fermion, kuna ta koosneb paaritust arvust fermionidest. Tuleb jälgida, et kuigi aatomituum võib olla fermion (näiteks vesiniku aatomituum), siis aatomi klassifitseerimiseks peame liitma aatomituuma spinnile ka elektronide spinnid. Seega on näiteks elektriliselt neutraalne vesiniku aatom hoopis boson."

on veidi eksitav.

Lausele "Ka aatomituumad ja aatomid võib jagada fermionideks ja barüonideks sõltuvalt nende koostisest" järgneb aga näide fermionidest (C13 tuum) ja bosonitest (C12 tuum).

Kas kirjutaja on midagi segamini ajanud, mõelnud barüoni kuid kirjutanud boson?

Nähtavasti on hoopis mõeldud bosonit, aga kirjutatud "barüon". Parandan selle ära. Andres 10. märts 2010, kell 18:30 (UTC)

..Seega nimetatakse fermione mõnikord aine koostisosadeks ja bosoneid (mis võivad ühte punkti koonduda) nimetatakse jõu ehk kiirguse koostisosadeks... Selge üldistus on lk http://xn--pik-nna.xn--fsika-kvaa.ee/ Kalev Tarkpea ja Indrek Peili raamatus "Füüsikalise looduskäsitluse alused" http://xn--pik-nna.xn--fsika-kvaa.ee/index.php/book/view/17#8 (vaata lk 9) kui me peaksime kaasaegse füüsikalise looduskäsitluse kokku võtma vaid ühteainsasse lausesse, siis oleks see lause järgmine: Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Aine-fermionid; väli-bosonid. Hea artikkel ka: http://www.postimees.ee/1552383/aratuskella-hammasrattad-ei-naita-aega Nimelik 25. detsember 2015, kell 02:30